2-16-108533/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Mati Maksing ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-108533 Tsiviilasi Korteriühistu SÕLE 65 maksekäsu kiirmenetluse avaldus NZ-lt võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01.09.2016 määrus (maksekäsk) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NZ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Korteriühistu SÕLE 65 (registrikood 80053536, asukoht Sõle 65, 10312 Tallinn), lepinguline esindaja Aleksei Motuzov Võlgnik: NZ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 01.09.2016 määrus (maksekäsk) tühistada ja saata tsiviilasi tagasi Harju Maakohtule hagimenetluse alustamiseks. 2. Määruskaebus rahuldada osaliselt. 3. Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Korteriühistu SÕLE 65 (avaldaja) esitas 25.04.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse NZ-lt (võlgnik) 2518,67 euro saamiseks. 2. Pärnu Maakohus tegi 29.04.2016 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 14.06.2016 nõudele vastuväite. Vastuväite ja selle täpsustuse kohaselt tunnustas võlgnik võlga 2518,67 eurot, kuid märkis, et on suuteline tasuma igakuiselt 15 eurot. Võlgnik soovis võla tasumiseks maksegraafikut. 3. Pärnu Maakohtu 06.07.2016 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Esimese astme kohtu määrus

2

4. Harju Maakohtu 01.09.2016 määrusega tehti avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduses võlgniku võlgnevuse väljamõistmiseks maksekäsk. Maakohus mõistis võlgnikult avaldaja kasuks välja 18.01.2015 - 07.04.2016 arvetelt tuleneva kommunaalteenuste põhivõla 2518,67 eurot. 5. Kuivõrd võlgnik on oma vastuväites nõuet tunnustanud, siis tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-le 1¹ teha tunnustatud põhinõude 2518,67 euro osas maksekäsk. Avaldaja ei ole kohtule esitanud nõusolekut tasuda võlgnevus võlgniku pakutud maksegraafiku alusel, mistõttu ei saa kohus kinnitada TsMS § 489 lg 21 alusel maksegraafikut. Maakohus jättis võlgniku maksegraafiku kinnitamise taotluse rahuldamata, kuna võla kustutamine 15 euroste kuumaksetena on ebamõistlik, sest sellise maksegraafiku kinnitamisel saaks avaldaja kogu võlgnevuse kätte 14 aasta pärast (2518,67/15= 168 kuud ehk 14 aastat).

Määruskaebus 6. Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja võlaõigusseaduse § 140 lg 1 järgi vähendada kahjuhüvitist määruskaebuses esitatud maksegraafikus toodud summani, kuna kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu, arvestades muu hulgas võlgniku majanduslikku olukorda. Võlgnik palus võla tasumiseks kinnitada määruskaebuses esitatud maksegraafiku. Võlgnik palus jätta viivised, menetluskulud jt võlausaldaja nõutud kõrvalkohustused või muud seonduvad summad võlgnikult välja mõistmata. Võlgnik esitas uue maksegraafiku. Võlgniku majanduslik seisund ei võimalda suuremas mahus igakuiselt võlga tasuda. Võlgniku kuu sissetulek on 167,40 eurot pension ja 41,42 eurot sotsiaaltoetust. 7. Maakohtu määrus ei ole täidetav tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast, mistõttu on graafiku kinnitamata jätmine vastuolus ka võlausaldaja huvidega. Ka täitemenetluses ei oleks võlgniku pakutud summast suuremat summat võimalik kinni pidada (täitemenetluse seadustik § 132 lg 3). Võlausaldajale paremat tulemust ei saavutataks ka pankrotimenetluses.

Menetluse edasine käik 8. Avaldaja palus jätta maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 01.09.2016 määrus (maksekäsk) tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada olenemata määruskaebuse põhjendustest ning tsiviilasi tuleb saata TsMS § 489¹ lg 4 alusel hagimenetluse alustamiseks Harju Maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 11. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik on esitanud vastuväite makseettepanekule, milles tunnistab põhinõuet ning soovib seda tasuda maksegraafiku alusel. Toimiku materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks maksekäsu kiirmenetluses maksegraafiku sõlmimise osas oma seisukoha esitanud. Küll aga on avaldaja vastuses määruskaebusele vastu vaielnud maksegraafiku sõlmimisele. Võlgniku vastuväitest tulenevalt on Pärnu Maakohtu 06.07.2016 määrusega lõpetatud maksekäsu kiirmenetlus ja antud asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohtu määruses on mh viidatud TsMS § 489 lg-le 22, mille kohaselt, kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda ja pooled ei jõua maksegraafiku sõlmimises kokkuleppele, annab

3

makseettepaneku koostanud kohus asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12. Harju Maakohus on teinud 01.09.2016 asjas maksekäsu TsMS § 487 lg 11 alusel. Nimetatud sätte kohaselt, kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. 13. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb Harju Maakohtu 01.09.2016 määrus (maksekäsk) tühistada, kuna kolleegiumi hinnangul oleks kohus pidanud antud asja menetlemisel juhinduma TsMS § 489 lg-st 22, mitte TsMS § 487 lg-st 11. Ringkonnakohus toob välja, et riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (206 SE) eelnõu seletuskirjas on TsMS § 487 11 kohaldamise kohta märgitud, et kohus lahendab selle sätte alusel asja maksekäsuga vaid selles osas, milles selgelt vaidlus puudub, ning seejärel lahendatakse ülejäänud osa vaidlusest hagimenetluses. TsMS § 489 lg 22 kohaldamise kohta on tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse (583 SE) eelnõu seletuskirjas märgitud, et TsMS § 489 lg 22 lisamisel seadusesse täiendatakse hagimenetlusse üleandmise aluseid juhul, kui võlgnik tunnistab nõuet, kuid soovib oma majandusliku olukorra tõttu võla tasumiseks saada maksegraafikut, millega avaldaja ei nõustu. Poolte vahel tekib sisuline vaidlus, kuid kohtunikuabi ei saa maksekäsumenetluses kui formaliseeritud menetluses hakata pooli välja kutsuma ja neid kompromissile suunama. Seetõttu on reguleeritud olukord nii, et kui üks pool soovib maksegraafikut, aga teine pool mitte, et siis antakse nõue üle hagimenetlusse, kus õigusvaidlus lahendatakse. 14. Eeltoodud sätteid (TsMS § 487 lg 11, TsMS § 489 lg 22) kõrvutades leiab ringkonnakohus, et kuigi võlgnik tunnistas põhinõuet, aga selle tasumise osas avaldajaga ei nõustunud (soovis sõlmida maksegraafikut), siis ei saanud antud asjas teha TsMS § 487 lg 11 alusel maksekäsku, vaid maakohus oleks pidanud avaldaja põhinõuet menetlema TsMS § 489 lg 22 alusel hagimenetluses. Kolleegium leiab, et praegusel juhul oleks TsMS § 487 lg-t 1¹ saanud kohaldada siis, kui võlgnik ei oleks esitanud vastuväiteid ei nõude suuruse ega selle tasumise osas. Käesoleval juhul on põhinõude tasumise osas (s.o maksegraafik) poolte vahel aga sisuline vaidlus ning seega tuleb asi lahendada hagimenetluse raames. 15. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus (maksekäsk) tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagimenetluse alustamiseks. 16. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd antud juhul jätkub menetlus hagimenetluses, siis ringkonnakohus käesolevas määruses menetluskulude jaotust ei märgi. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 17. TsMS § 4891 lg 5 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm Mati Maksing Ele Liiv