4-17-332/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2017.a, kohtumaja Jõhvi Väärteoasja number 4-17-332 (2440,16,008246) Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi

R.K kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullixxx ja liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik E Bxxx 13.12.2016 2440,16,008246. .a otsusele väärteoasjas nr Menetlusalune isik/Kaebuse esitaja R.K, isikukood xxx, xxx Kaitsja: vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko, e-post:

xxx Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri asukoht Rahu 38 . Jõhvi politseijaoskond, , Jõhvi RESOLUTSIO

ON

1. R.K

taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.

2. R.K

Jätta kaebus läbi vaatamata.

3. Tagastada kaebus koos lisadega esitajale.

4. Määrus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Määrus ennistamata jätmise osas , läbi vaatamata jätmise osas võib

edasikaebamisele ei kuulu määruse peale esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

16.01.2017 esitas R.K kaitsja kohtule kaebuse Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Exxx Bxxx 13.12.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2440,16,008246 ise tähtaja ennistamist . Samuti taotles ta kaebuse esitam . Taotluse kohaselt ei saanud R.K tulla alates 15.12.2016 Jõhvi otsuse kättesaamiseks, kuna ta elab ise xxx. Kuna isik ei kasuta e-posti ega e-toimikut ei saadetud talle otsust ka sinna. Samuti ei saadetud otsust tema kaitsjale, see saadeti talle alles 09.01.2017 tema päringu peale.

Kohtu põhjendused

Vastavalt VTMS § 114 lg üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 4, kaebus päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kohtunik tutv on koostatud 15.11.2016 ning isikule samas us väärteotoimikuga. Väärteoprotokoll ka kätte antud. Väärteoprotokolli kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 15.12.2016.

30.11.2016 koostas R.K kaitsja Ksenia Kravtšenko vastulause 15.11.2016 väärteoprotokollile. Otsus oli koostatud 13.12.2016 ning k oli 30.12.2016. aebuse esitamise viimane päev

Selle ajavahemiku kestel kaebust ei olnud esitatud. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 31.12.2016. R.K kaebuse esitamise tähtaeg on seega mööda lastud.

Kaebuse esitaja palub kaebetähtaeg ennistada, kuna menetlusalune isik ei saanud otsust kaebetähtaja jooksul kätte.

Vastavalt VTMS § 38 lg 1 järgitakse menetlustähtaegade ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

Vastavalt KrMS § 172 mõjuval põhjusel möödalastud tähtaeg ennistatakse kohtu määrusega. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on:

1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratu ur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud -

- raske

haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2006. a määrus kriminaala

05 ja 12. veebruari 2007. a määrus kriminaalasjas nr sjas nr 3-1-1-152- 3-1-1-5-07).

Analüüsides kaebuses esitatud selgitusi tähtaja möödalaskmise kohta jõuab kohtunik järeldusele, et kaebajal puudus o osutuda mõjuv põhjus, mille tõttu kaebuse õigeaegne esitamine leks võinud võimatuks. Asjaolu, et isik elab teises linnas, ei ole kohtu hinnangul otsuse kättesaamise takistuseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis 3-1-1-83-08 asunud seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega.

R.K on antud juhul käitunud vastutustundetult, jättes otsusele järgi minemast, mis pole kuidagi ka põhjendatud.

Samuti analüüsis kohus asjaolu, et ka R.K kaitsjale pole õigeaegselt saadetud epostig - a või e toimiku kaudu kohtuvälise menetleja otsust. Kaitsja ei saanud ise otsusele järele sõita, kuna viibib lapsehoolduspuhkusel.

Asja materjalidest nähtub, et kaitsja on 30.11.2016 koostanud vastulause (lk. 34-37) väärteoprotokolli suhtes. tsja teadlik otsuse tegemise kuupäevast. Seega oli kai Vastulauses pole

märgitud, et kaitsja palub saata väärteo asjas tehtav lahend temale kas e posti või e - -toimiku

kaudu. Samuti ei lisatud vastulausele volikirja, mis näitaks, milliste toimingute tegemiseks on kaitsjat koos 05.01.2017 volitatud. Volikirja esitas kaitsja kohtuvälisele menetlejale alles taotlusega otsuse väljastamise kohta.

Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei küsinud kaitsja otsust kohtuvälise menetleja käest kohe peale 15.12.2016, mil oli aru saada, et talle pole otsust saadetud, vaid tegi seda alles pärast otsuse jõustumist. Kohus leiab, et ka kaitsjal pole ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud esitada kaebust tähtaegselt.

Taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta on põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu. Kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata.

VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tahtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Seoses sellega , , et kohus jättis tähtaja ennistamata jäetakse kaebus läbi vaatamata ning tagastatakse esitajale.

( ) allkirjastatud digitaalselt Larissa Prokopenko Kohtunik