Legislator Case Law & Legislation
3-16-2544/8 AI generated

3-16-2544/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-2544/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

AN esitas 09.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Õigusvastane tegevus seisneb kaebaja hinnangul selles, et süüdimõistetud isikutele ei ole lubatud tuua pakki, kuid vahistatud isikutele on pakkide toomine lubatud. Tegemist on võrdse kohtlemise printsiibi rikkumise ja diskrimineerimisega. Kaebaja eesmärgiks on diskrimineerimise lõpetamine ja soov esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.

Legislator headnote

AI generated

3-16-2544/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. Määruskaebus ei sisalda väiteid, mille alusel tuleks ümber hinnata halduskohtu seisukoht, et AN-l puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

Keywords

AI generated
action for price reduction excessive price anti-dumping and anti-subsidy measures insufficiently substantiated grievance prices controls bait pricing
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2544 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AN Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.01.2017 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.01.2017 määrus haldusasjas nr 3-16-2544 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 09.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Õigusvastane tegevus seisneb kaebaja hinnangul selles, et süüdimõistetud isikutele ei ole lubatud tuua pakki, kuid vahistatud isikutele on pakkide toomine lubatud. Tegemist on võrdse kohtlemise printsiibi rikkumise ja diskrimineerimisega. Kaebaja eesmärgiks on diskrimineerimise lõpetamine ja soov esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 13.01.2017 määrusega kaebuse. Vangistusseaduse (VangS) § 2 järgi on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu ning § 4 järgi on vahistatu isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. VangS § 41 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. VangS § 98 reguleerib vahistatu õigust saada pakke. Pakis lubatud esemete loetelu sätestatakse vangla või arestimaja sisekorraeeskirjades. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 741 sätestab esemete loetelu, mis võivad sisalduda vahistatu pakis. Vangistust reguleerivad õigusnormid ei näe ette kinnipeetava õigust saada pakke. Vajaduse korral saab ta muretseda endale vajalikke tarbeesemeid ja toiduaineid sisseostude teel (VangS § 48). Kinnipeetava riietus on tagatud vangla poolt (VangS § 46). Et vahistatu enamasti ei tööta, siis puudub tal raha sisseostudeks, millest tulenevalt ongi seadusandja näinud vahistatule,

3-16-2544 2(2) erinevalt kinnipeetavast, ette õiguse saada pakke. Seega ei saa regulatsiooni, mille kohaselt on vahistatul õigus saada pakke, kuid kinnipeetaval vastav õigus puudub, pidada kinnipeetava suhtes diskrimineerivaks. Vahistatu ja kinnipeetav ei ole kirjeldatud situatsioonis võrreldavas olukorras. Kaebajal puudub kinnipeetavana subjektiivne õigus nõuda pakkide saamist ning kaebuse eesmärgi saavutamine on võimatu. Nimetatud põhjustel on ilmselgelt perspektiivitu ka kaebaja võimalik nõue kahju hüvitamiseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Normi kohaselt on eesmärgipäratu menetleda tuvastamiskaebust ilmselgelt perspektiivitu kahju hüvitamise kaebuse eelkaebusena. Neil põhjustel ei ole tuvastamiskaebus lubatav ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

3. AN esitas halduskohtu 13.01.2017 määruse peale määruskaebuse. Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 01.02.2017 lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. AN soovib määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 13.01.2017 määruse tühistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. Määruskaebus ei sisalda väiteid, mille alusel tuleks ümber hinnata halduskohtu seisukoht, et AN-l puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

6. Tuvastamiskaebuse esitamiseks on HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangud, mille kohaselt saab tuvastamiskaebuse esitada tõhusamate õiguskaitsevahendite puudumisel ja ka kahju hüvitamise kaebuse eelkaebusena eeldusel, et hilisem hüvitamiskaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Tuvastamiskaebuse esitamine ei ole praeguses asjas lubatav, mistõttu on halduskohus tagastanud kaebuse õiguspäraselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets