1-15-1541/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1541 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Kriminaalhooldusametnik Eret Enn Kohtuasi

U.D süüdistuses KarS § järgi / Erakorraline ettekanne U.D kohta Süüdimõistetu U.D, ik XXX, elukoht xxxx Asja läbivaatamine 26.01.2017 kohtuistung

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse

täitmisele pööramiseks.

Määrata ’ale KarS § ja § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav U.D

74 lg 4

lisakohustus pöörduda alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule. Kriminaalhooldusametnikule esitada tõend ravi alutamise kohta tähtajaga 31.05.2017.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus oimetada kätte t U.D-le ja saata kriminaalhooldusametnikule.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Harju Maakohtu 20.03.2015 otsusega tunnistati U.D süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti talle vangistust. KarS §

2 aastat

68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning kand päeva misele kuulus 1 aasta 11 kuud 28 vangistust. KarS § 74 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta 6 kuulise katseajaga. Katseajaks allutati U.D kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg s 1 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p - -des 2, 5, 8 sätestatud lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 07.04.2015.

Viru Maakohtu 05.08.2015 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, mis esitati põhjusel, et hooldusalune rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning U.D-le määratud katseaega pikendati 3 kuu võrra, s.o kuni 19.12.2017.

Viru Maakohtu 08.02.2016 kriminaalhooldaja erakorraline määrusega jäeti rahuldamata

ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks, mis esitati põhjusel, et hooldusalune rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

19.12.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande U.D suhtes hooldusalune lahkus Eesti territooriumilt ilma põhjusel, et

kriminaalhooldusametniku eelneva loata. 28.11.2016 saadeti kriminaalhooldusametnikule teade PPA Tallinna reisisadama piiripunktist, mille kohaselt 26.11.2016 kell 17:45 Tallinna

Vanasadama A-terminali saabuva r/l Finlandia reisijate nimekirjas oli U.D . 29.11.2016 toimus korraline registreerimine, kus hooldusalune tunnistas kirjalikus seletuses, et käis sõpradel külas mõtlemata oma Soomes ajavahemikul 25.-26.11.2016 ilma ametniku loata teo võimalikele tagajärgedele.

Alkoholiravi läbimise kohta esitas hooldusalune tõendi 20.04.2015. U.D oli suunatud kriminaalhooldusametniku poolt sotsiaalprogrammi Liiklusohutusprogramm, mis on mõeldud joobes juhtimise eest karistatutele. Programmi esmane kohtumine oli 03.11.2015, kuhu hooldusalune ei ilmunud. Enda sõnul oli ta haige ajavahemikul 01.-12.11.2015, kuid ametnikku haigestumisest ei teavitanud. Sotsiaalprogrammi toimumised olid määratud 03.11.2015,

10.11.2015 17.11.2015, kuid hooldusalune ei osalenud programmilises tegevuses. ja

17.11.2015 perearsti poole 10.11.2015. ametniku vastuvõtul väitis hooldusalune, et pöördus Ametnik teostas järelpäringu hooldusaluse perearstile dr A J, kes kinnitas, et U.D ei ole tema poole haigusega pöördunud. Kriminaalhooldusametnik koostas antud rikkumise peale kirjaliku hoiatuse. Hiljem katseajal suunatud isik uuesti Liiklusohutusprogrammi, kus isik lõpuks ka osales, saades programmis osalemise kohta tunnistuse. Katseajal on varasemalt koostatud veel üks kirjalik hoiatus, põhjusel, et hooldusalune läks ilma ametniku loata välisriiki.

Kriminaalhooldusametnik leiab, et hooldusaluse karistus tuleks täitmisele pöörata. U.D-le anti eelneval kohtuistungil võimalus oma senist käitumist parandada ja olla edaspidiselt seaduskuulekas, kuid hooldusalune ei ole oma mõtlemist ja käitumist muutnud.

Ettepanekut tehes lähtub kriminaalhooldusametnik asjaolust, et U.D on korduvalt rikkunud kohtuotsusest tulenevat lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei täida talle määratud katseajaks kriminaalhoolduse kontrollnõudeid.

26.01.2017 toimunud kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et ta ei tulnud selle pealegi, et ei tohi minna välisriiki üheks päevaks. Ta ei tarvita enam alkoholi ja sai load tagasi. Läbis Wismaris tabletiravi ning Liiklusohutuse programmi. Ei soovi, et karistus pööratakse täitmisele, on nõus minema psühhiaatrilisele alkoholivastasele ravile tõendi hiljemalt 31.05. , esitab 2017. Kriminaalhooldaja o lisakohustusega ning lisas, et n nõus minna psühhiaatrilise alkoholiravile isik oli teadlik, et ei tohi minna välisriiki, kuid ikkagi läks kohe katseaja alguses, rikkudes nüüd jälle sama nõuet. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Kohus leiab, et süüdimõi määratud stetule Harju Maakohtu 20.03.2015 otsusega kriminaalhoolduse kontrollnõuete rikkumine tõendamist leidnud, kuna on isik on eelnevalt kriminaalhooldajalt luba saamata lahkunud Eesti Vabariigist. Isiku selgitus, et ta ei osanud arvatagi, et ei tohi Eestist lahkuda ei o ule on isegi üheks päevaks, le usutav, kuivõrd isik

selgitatud kontrollnõudeid ning ta on ka varem Eestist lahkunud ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta, mille eest vormistati talle hoiatus. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et isikule võib veel määrata alkoholivastase psühh e ravi ning jätta käesoleval ajal karistus iaatrilis täitmisele pööramata.

Enne karistuse täitmisele pööramist peab kohus kaaluma, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada mõne muu seaduses ette nähtud vahendiga. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole veel põhjendatud pöörata täitmisele mõistetud karistust, vaid tema suhtes U.D-le

tuleks uuesti kohaldada lisakaristusena kohustust pöörduda alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule ja järgida arsti poolt määratud psühhiaatrilist ravi. U.D kinnitas kohtuistungil, et on nõus kohtu poolt määratava lisakohustusega uuesti alluda alkoholivastasele ravile. Kohus leiab, et isikule saab anda täiendava võimaluse näidata tahet täita edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ning hoiduda täielikult alkoholi tarvitamisest ja seeläbi lisakohustuse rikkumisest.

Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes märgitud taotluse mõistetud karistuse täitmisele pööramise U.D-le ks rahuldamata. Kohus määrab KarS § ja § 75 lg 2 p 5 alusel täiendava lisakohustuse

74 lg 4 U.D-le pöörduda alkoholiprobleemiga sel korral psühhiaatri poole ja alluda arsti poolt määratud ravile.

Kohus kohustab esitama kriminaalhooldusametnikule tõend ravi alutamise kohta tähtajaga 31.05.2017.

Maakohus juhindus

KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 sätteist.

(digitaalselt allkirjastatud)

Kristel Vedro Kohtunik