2-17-626/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda E. P. hagi menetlusse võtmisest.

2. Jätta E. Profjeva riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.

E. P. esitas Viru Maakohtule hagiavalduse S. R.i vastu varalise ja mittevaralise kahjuhüvitise nõudes. Koos hagiavalduseaga esitas hageja riigi õigusabi taotluse. E.P. soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilja kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

2. Hagiavalduse kohaselt toimusid KÜ Järveküla tee 58A korteriomanike üldkoosolekud, kus üheks päevakorra punktiks oli hagejale kuuluva korteri alternatiivkütte süsteemile

Kohtuasja number

2-17-626 Määruse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2017, Jõhvi Kohus

Viru Maakohus Kohtunik

Piret Raik Kohtuasi

E. P. hagiavaldus S. R.i vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine / hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. P. (IK xxx, elukoht: xxx, tel xxx)

Kostja: S. R. (IK xxx, elukoht: xxx)

ülemineku kinnitamine. Üldkoosolekutel ei hääletanud antud küsimuse poolt 100 %. Hageja palub KÜ Järveküla tee 58 A juhatuse liiget S.R. hüvitise kohtu äranägemisel talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

4. Hagiavalduse kohaselt toimus 31.05.2016.a Järveküla tee 58 A korteriomanike üldkoosolek, kus kolmandat korda oli päevakorras küsimus hageja korteri alternatiivküttele ülemineku vormistamise küsimus. Hääletamisel selgus, et vastu hääletasid kaks korterit. Kostja korteriühistu seadusliku esindajana keeldus alla kirjutamast hagejale linnavalitsusest antud blanketile.

Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 ja 2 ning § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on elamusisese kanalisatsiooni ja keskküttesüsteemi torud korteriomanike kaasomandis, korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 järgi tehnosüsteeme ühiselt. Riigikohus on märkinud ka seda, et KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2 tulenevalt kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (vt Riigikohtu 13.01.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 27).

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on lubatav üksnes kõigi korteriomanike nõusolekul. (vt nt Riigikohtu 11.03.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13 p 12, 08.07.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-50-11 p 10, või 18.01.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10 p 10). Hageja esitatud hagist tuleneb, et vaatamata korduvalt kokku kutsutud korteriomanike üldkoosolekutele, ei ole hageja saanud kõigi korteriomanike nõusolekut keskküttesüsteemist eraldumiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb selgusetuks, milles seisneb kostja õigusvastane tegevus ning viimase väidetavalt tekitatud kahju. Lisaks eeltoodule osundab kohus, et tsiviilasjas kohus ei karista, vaid lahendab poolte vahelise eraõigussuhtest tuleneva vaidluse.

5. Kohus on seisukohal, et esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada (nn vormistada hageja eraldumine korterelamu keskküttesüsteemist), ka üldkoosoleku otsus(t)e vaidlustamine ei annaks hagejale soovitud tulemust, sest küttesüsteemist eraldumiseks kõigi korteriomanike nõusolekut ei ole ja selle andmist ei saa omanikelt nõuda ka korteriühistu juhatus.

6. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 9 kohaselt otsustatakse riigi õigusabi andmine isiku taotluse alusel.

RÕS §-st 2 ja RÕS §-st 6 tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Samas ei ole majanduslik suutmatus tasuda õigusteenuse eest siiski absoluutne tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 5 tulenevalt ei anta riigi õigusabi muuhulgas kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kohus leiab, et kuna hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel ja esitatud nõudega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene, mistõttu riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks alust ei ole ning pole vajadust hinnata ka hageja suutlikkust tasuda õigusteenuse eest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik