2-16-118288/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.02.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-118288

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi XXXXvastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

208,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Darja Permina (OÜ

Julianuse Õigusbüroo, e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: XXXX(isikukood XXXX, registreeritud elukoht

XXXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt XXXX hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks võlgnevus

167,21 eurot, sealhulgas põhinõue 135 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

32,21 eurot.

3. Mõista kostjalt XXXX hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja alates

03.01.2017 kuni põhinõude (135 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt

(135 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte enam, kui

102,79 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulude 30 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud kostja XXXX kanda.

5.2 Mõista kostjalt XXXX hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja

menetluskulud 165 eurot, sealhulgas riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 90 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (165 eurot) tuleb XXXX tasuda

Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-16-118288

2 (4)

6. Tagaseljaotsus

on

tagatiseta

viivitamata

täidetav

(tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale XXXX avalikult kätte. Lahend loetakse

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

Kautsjon

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302

Nordea Bank AB Eesti filiaal. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

−

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati

kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS

§ 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei

ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus

2-16-118288

3 (4)

jätab hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõudes 30 eurot. Alates 01.10.2015

reguleerib tarbija poolt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132, mille lg 2 p 1

kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni

5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja ei ole hagiavalduses tõendanud

ega selgitanud sissenõudmiskulude suurust ja koosseisu. Lähtuda ei saa ainuüksi

eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on

teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt

põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude

hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja

võlausaldaja peab neid ka tõendama.

− Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

− Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja

kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad

menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt

tasutud riigilõiv 30 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja

õigusabikulu 350 eurot, kokku 425 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

− Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning

TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75

eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja

maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses

välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid

hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud

juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev

tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu

määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa on arvestatud ilma

käibemaksuta ja käibemaksu sinna lisada ei saa, sest hageja pole esitanud kohtule TsMS

§ 174 lg 10 ettenähtud kinnitust.

− Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks

90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (75+90) 165 eurot. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 165 eurot ning

menetluskuludelt (165 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

− Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad

kostjal menetluskulud.

− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-16-118288

4 (4)

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik