3-17-20/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-20

Haldusasi

Sven-Eerik Toomise kaebus Tallinna Vanglalt

kahjuhüvitise nõudes

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sven-Eerik Toomise määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sven-Eerik Toomis

RESOLUTSIOON

Jätta Sven-Eerik Toomise määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

17. jaanuari 2017 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Sven-Eerik Toomis esitas 3. jaanuaril 2017

Tartu Halduskohtusse taotluse, milles palub ennistada haldusasi nr 3-16-1743

Tallinna Vangla vastu ning võtta see menetlusse. Kaebaja märgib, et tal ei olnud

varasemalt võimalik tasuda riigilõivu, mida temalt nõuti. Lisaks taotleb kaebaja

käesolevas asjas riigilõivu tasumisest vabastamist.

2. Haldusasja nr 3-16-1743 materjalidest nähtub, et Sven-Eerik Toomis esitas

mittevaralise kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale 1. juunil 2016.

Mittevaraline kahju 600 euro ulatuses tekitati sellega, et 25. kuni 31. maini 2016 oli

kaebaja sunnitud viibima Tallinna Vangla kambris nr 125 väidetavalt inimväärikust

alandavates tingimustes. Tallinna Vangla jättis 8. augusti 2016. a vastusega S.-E.

Toomise taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata ning vabandas ühe

pesemiskorra mittetagamise eest, pakkudes isikule ühte lisapesemise korda. Sven-

Eerik Toomis esitas 31. augustil 2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise nõudes summas 600 eurot. Koos kaebusega esitas

ta ka menetlusabi taotluse. Tallinna Halduskohus jättis 7. septembri 2016. a määrusega

kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebaja isikukonto väljavõttest

nähtuvalt olid majanduslikud eeldused riigilõivu tasumiseks täidetud. Halduskohus

andis kaebajale täiendava tähtaja riigilõivu, 18 euro tasumiseks. Tallinna Halduskohtu

määrus jõustus 7. novembri 2016. a Riigikohtu määrusega. Tallinna Halduskohus

tagastas

25. novembri 2016. a määrusega Sven-Eerik Toomise kaebuse Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebuses puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

3. Tartu Halduskohus jättis 17. jaanuari 2017 määrusega Sven-Eerik Toomise kaebuse

käiguta, taotluse tema riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja andis täiendava tähtaja

riigilõivu tasumiseks. Halduskohus järeldas taotlusest, et kaebaja soovib pöörduda kohtu

poole uue kahju hüvitamise kaebusega Tallinna Vangla vastu ning soovib, et kohus ennistaks

kaebuse esitamise tähtaja.

Halduskohtu hinnangul ei ole Sven-Eerik Toomis esitanud halduskohtule nõuetekohast

kaebust, millest nähtub, missuguseid kaebaja õigusi on rikutud ning mille alusel ja missuguses

ulatuses kahju hüvitamisel nõutakse, seega tuleb kaebajal kaebust täpsustada.

Kaebaja isikukonto väljavõttest perioodil 03.09.2016-02.01.2017 nähtub, et kaebaja on

maksejõuetu ja menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Sellegipoolest tuleb

kaebaja menetlusabi taotlus jätta rahuldamata ja kaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 18 eurot.

Kaebus tuleb lugeda edulootusi mitteomavaks eelkõige põhjusel, et see on esitatud tähtaega

ületades ning kaebajal ei saanud ilmselgelt esineda mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja

ületamiseks.

4. Kaebaja esitas 22. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtu 17. jaanuari 2017. a määruse peale

määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada, võtta kaebus mittevaralise kahju

hüvitamiseks täielikult menetlusse ja vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest.

Kaebaja on pöördunud kohtusse uuesti eelkõige HKMS § 43 lg 2 alusel, mille kohaselt on

kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kohtuasja 3-16-1743 raames

esitatud dokumentatsioon ei ole enam kaebaja valduses, mistõttu ei oska ta täpsustada kahju

tekkimise ajaperioodi, kuid kaebaja nõuab kahju hüvitamist samadel asjaoludel nagu

nimetatud kohtuasjas. Kaebaja täpsustatud kahjunõudeks on 600 eurot, millele on

määruskaebuses lisatud 150 eurot paberi, helistamise jms kulude eest.

Kaebaja ei nõustu väitega, et tema kaebusel puuduvad edulootused, kuna leiab, et tema

inimväärikust on riigivõimu kuritarvitades rikutud. Kohtu väide tähtaja ületamisest on väär,

kuna kaebaja on esitanud kaebuse koheselt, kuid seda ei võetud menetlusse seetõttu, et

ebaõige arvutusmeetodi alusel on hinnatud valesti kaebaja maksejõulisust riigilõivu tasumisel.

5. Tartu Halduskohus võttis 24. jaanuari 2017. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 17. jaanuari 2017. a määruse p 1 peale menetlusse, jättis määruskaebuse

rahuldamata ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebemenetluses ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on

õigesti jätnud rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust

vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 17. jaanuari 2017 määruse resolutsiooni

punkti 1 tühistamiseks. Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud välja mõjuvaid põhjusi, mis

võiksid olla aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisele või argumente, mille alusel saaks

järeldada, et halduskohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse kohta on ebaõige.

7. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei

suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda

üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine on edukas. Halduskohus on õigesti kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte

alusel tuvastanud, et kaebaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid

tasuda (Tartu Halduskohtu 17. jaanuari 2017. a määruse p 4.2, 3. lõik). Vaatamata sellele on

halduskohus jätnud kaebaja menetluskulude tasumise kohustusest vabastamata seetõttu, et

kaebaja kavandatav menetluses osalemine poleks edukas, kuna kaebus on halduskohtule

esitatud kaebetähtaega ületades. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et menetlusabi

andmise eelduseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt on lisaks ka see, et kaebusel oleksid piisavad

eduväljavaated.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud.

Taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks on Sven-Eerik Toomis Tallinna Vanglale esitatud

1. juunil 2016. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale kahekuuline

tähtaeg taotluse lahendamiseks. Seega oli vanglal kohustus lahendada S.-E. Toomise kahju

hüvitamise taotlus hiljemalt 1. augustil 2016. VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohustusliku

kohtueelse menetluse korral kehtib halduskohtusse pöördumisele RVastS § 18 lg-st 2 tulenev

30-päevane

tähtaeg.

RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise

korral (RKHKm 8. oktoober 2008 nr 3-3-1-41-08, p 9; RKHKm 4. juuni 2013 nr 3-3-1-86-12,

p 11). Sellest tulenevalt peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva

jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest.

S.-E. Toomise esitatud kahjunõue on Tallinna Halduskohtus registreeritud 31. augustil 2016

ning on tähtaegne, kuna halduskohtusse pöördumise viimaseks päevaks oleks olnud

1. september 2016.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Ringkonnakohus

juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg 2 teisele lausele, mille kohaselt loetakse, et kaebus ei

ole varasemalt kohtu menetluses olnud. Seega saab sama isik pöörduda sama nõudega ja

samadel asjaoludel mitmendat korda kohtusse järgides üldisi kohtule kaebuse esitamise

tähtaegasid.

10.HKMS § 71 lg 1 võimaldab kohtul juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses

sätestatud menetlustähtaja, ennistada tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Halduskohus ongi kaebaja

3. jaanuaril 2017 esitatud taotlust tõlgendanud nii, et taotletakse kaebuse esitamise tähtaja

ennistamist (Tartu Halduskohtu 17. jaanuari 2017. a määruse p 3).

Riigikohtu praktika kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed

takistused, kuid mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav ka

kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise

vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (RKHKm 16. jaanuar 2009 nr 3-3-1-75-08, p 17).

Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et

selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb

arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka

subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul

isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja

jooksul (RKHKm 1. oktoober 2002 nr 3-3-1-57-02, p 19).

11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Sven-Eerik Toomise puhul tegemist õiguslikult

kogenematu isikuga, mille tõttu isik ei saaks aru kaebuse esitamise vajadusest või

kaebetähtaja arvestamisest, samuti ka riigilõivu tasumise kohustusest. Kohtute infosüsteemi

kohaselt on kaebaja ainuüksi 2016. aasta jooksul pöördunud erinevate kaebustega I astme

kohtusse kahekümnel korral ning vähem kui kuu ajaga 2017. aastal neljal korral. Kaebaja

kogemust kaebuste esitamisel tuleb jaatada ka kaebuse tähtaegsel esitamisel Tallinna

Halduskohtusse olukorras, kui Tallinna Vangla jättis tema kahju hüvitamise taotluse

õigeaegselt kahe kuu jooksul läbi vaatamata.

12.Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest ei nähtu objektiivseid põhjuseid, mille puhul

oleks kaebetähtaja ennistamine põhjendatud. Kõigi kolme kohtuastme läbimine seetõttu, et

isiku enese hinnangul on ta õigustatud menetlusabi saama, ei ole kaebetähtaja ennistamise

mõjuvaks põhjuseks. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata

menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda,

isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu

hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu

kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust

vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (RKHKm

04. mai 2011 nr 3311111, p 11).

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Kaebuses viidatud asjaoludel on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 17 jaanuari 2017. a

määruse resolutsiooni p-ga 1 õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning

määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tiina Pappel

Tanel Saar