1-17-862/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruaril 2017.a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-862 (15230100346)

Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi

U.F-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav U.F

eluk Arbu 2-26, Tallinn, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 02.09.2015.a otsusega KarS §

199 lg 2 p 5,8,9 järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud, KarS §74

alusel määrati koheselt täitmisele 8 kuud, mille kandmiselt ta vabanes 16.11.2015, ülejäänud vangistus 1 aasta jäeti tingimisi

2-aastase katseajaga täitmisele pööramata, katseaja lõpp 01.09.2017.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 180, 248 lg 1 p 4 ; 311 ja 313

Tunnistada süüdi U.F järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus)

KarS § 199 lg 2 p 4 kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, s.o. Harju

Maakohtu 02.09.2015 otsusega mõistetud karistusega – vangistus 1 aasta ja 8 kuud - ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõista 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha Harju Maakohtu 02.09.2015 otsuse järgi

2

ärakantud karistus - vangistus 8 (kaheksa) kuud ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Vastavalt KarS § 74 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui U.F ei pane jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli 2 (kahe) aasta ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata U.F-ile kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Ida-

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on U.F kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama alalises elukohas XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Katseaja algust arvata alates 02.09.2015.a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid - kruvikeeraja, tungraud, autoratta võti, näpitsad, mis asuvad Põhja Prefektuuri hoiuruumis (Rahumäe tee 6, Tallinn) konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahendid KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada.

Välja mõista U.F-ilt XXXX (ik 38412130333) kasuks 447,90 eurot, mis kanda V. Kruze arveldusarvele EE211010010201669013 AS SEB Pank.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.F-ilt riigituludesse sundraha 705 eurot,

menetluskulud 120 eurot ja ekspertiisikulud 1311 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et

sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos, mis edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud postivõi e-postiaadressile või isiku kinnipidamiskohta. Menetluskulude graafikus osamakse

tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja

arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg

4). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse

3

Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

U.F süüdistatakse selles, et tema, olles isikuna, kes on varem vargusi toime pannud, mille eest ta on 21.01.2010 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8

järgi ning vabanes vanglast 08.06.2012 pärast karistuse kandmist, uuesti ajavahemikus

19.01.2015 kella 23:15-st kuni 20.01.2015 kell 07:45, viibides Harjumaal, Tallinnas aadressil Arbu tn 2 maja juures, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis XXXX

kasutuses olevast s/a Subaru Forester reg.nr.-ga XXXX neli rehvi koos originaalsete "Subaru valuvelgedega 17" koguväärtusega 2 538.55 eurot.

Seega U.F pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuritegu.

U.F-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus U.F-i karistamist vangistusega 6 kuud.

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, s.o.

02.09.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega (1 aasta ja 8 kuud), ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõista 1 aasta 8 kuud vangistust. Arvata liitkaristusest

maha 02.09.2015 Harju Maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus 8 kuud, seega karistuseks lugeda 1 aasta vangistust. Antud karistus vastavalt KarS § 74 lg-le 1 jätta süüdimõistetu suhtes tingimuslikult kohaldamata

ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid:

a. elama kohtu määratud alalises elukohas;

b. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

c. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

d. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

e. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

f. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo

kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt

kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud kohustust tasuda

menetluskulud, so sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 705 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 120 eurot ja ekspertiisitasu summas 1311 eurot.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi

kohus järelduse, et süüdistatava U.F-i süü tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe

sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud

4

kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et U.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas on asitõenditeks U.F-i poolt kuriteo toimepanemiseks kasutatud kruvikeeraja, tungraud, autoratta võti ja näpitsad, mis tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahendid ning hävitada.

XXXX on esitanud tsiviilhagi summas 447,90 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Süüdistatav tunnistab hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi

juhul, kui kostja tunnistab hagi. Eeltoodu alusel kuulub tsiviilhagi rahuldamisele ning U.F-ilt tuleb XXXX kasuks välja mõista 447,90 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb U.F-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kulud ning

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks kaitsjatasu 120 eurot ja ekspertiisikulu 1311 eurot. Süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on 2017. aastal 705 eurot. Kohtu

hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikuks määrata menetluskulude hüvitamise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1,3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Eha Popova Kohtunik