4-16-7917/14 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta

Kohus Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

03.veebruar 2017, Rapla kohtumaja

Väärteoasja number 4-16-7917

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär Lea Pavelson

Aivi Meister

Väärteoasi T.H väärtegu LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi

Süüdlane T.H , isikukood xxx, elukoht xxxxxx tee xxxx xxxxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxxxx maakond, telefon xxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Pikendada Pärnu Maakohtu 23.11.2016 otsusega määratud 16 tunni üldkasuliku töö tegemise aega 2 kuu võrra.

Jätta kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne aresti 16 päeva täitmisele pööramiseks rahuldamata.

Määrus saata täitmiseks PPA Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonnale ning teadmiseks T.H-le ja kriminaalhooldajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu.

Asjaolud 03.11.2016 saabus Pärnu Maakohtule T.H väärteoasi LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi. 23.11.2016.a kohtuotsusega nr 4-16-7917 tunnistas kohus T.H süüdi LS §-de 201 lg 2 ja 227 lg 2 järgi ja mõistis karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel aresti 16 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel

asendas kohus aresti üldkasuliku tööga 16 tundi, mille tegemise tähtajaks 1 (üks) kuu peale

kohtuotsuse jõustumist. Otsus jõustus 07.12.2016.a. ja seega oleks üldkasuliku töö tunnid tulnud sooritada hiljemalt 07.01.2017.a.

2

13.01.2017.a esitas Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametnik Piret Jaakberg erakorraline ettekanne aresti täitmisele pööramiseks.

Taotluse kohaselt T.H seisuga 13.01.2017 kõik üldkasuliku töö tunnid tegemata. T.H ei ole üldkasuliku töö koordineerijaga ühendust võtnud ja ei ole üldkasuliku tööd tegema läinud.

Süüdlane T.H , osaledes kohtuistungil, kus määrati temale üldkasuliku töö tegemise

kohustus, oli teadlik kohtuotsuse sisust ja üldkasuliku töö määramise ning selle täitmise korrast. Seetõttu on põhjust arvata, et süüdlane hoiab teadlikult kõrvale üldkasuliku töö täitmisest.

Kuna T.H

ei ole tähtaegselt sooritanud üldkasuliku töö tunde, teeb kriminaalhooldusametnik KarS § 69 lg 6 alusel ettepaneku mõistetud aresti täitmisele pööramiseks.

03.02.2017 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud erakorralise ettekande juurde.

T.H vaidleb taotlusele vastu.

Kohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse ja asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära

kohtuistungil süüaluse, leidis, et esitatud avaldus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

V™S § 210 1

lg 1 kohaselt, kui süüd

lane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale esitab kriminaalhooldusosakond taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. V™S § 210 3 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab

selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusosakond kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.

KarS § 69 lg 6 kohaselt võib kohus pöörata mõistetud aresti täitmisele, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase

tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Vastavalt väärteo materjalidele osales süüdlane T.H isiklikult 23.11.2016.a.

kohtuistungil, kus tunnistati T.H süüdi ja mõisteti karistuseks arest 16 päeva, mis asendati 16 tunni üldkasuliku tööga süüdlase enda kirjalikul nõusolekul üldkasuliku töö tegemise kohustus ühe kuu jooksul alates määruse jõustumisest. T.H on kohtuotsuse kätte saanud 23.11.2016.a. Seega on T.H teadlik kohtuotsuse sisust ja üldkasuliku töö määramise ning selle täitmise korrast. Kohila Vallavalitsuse teatisest 02.02.2017 nähtub, et Kohila vallaaednik AA tõendab, et T.H

soovis korduvalt detsembris ära teha kohtu poolt määratud 16 tundi ÜKT-d ja tundis muret, et karistuse aeg lõpeb 07.01.2017. Vallaaednik ei võtnud teda tööle, kuna politsei poolt ei olnud laekunud ühtegi dokumenti. Vallaaednik kinnitab, et T.H ei ole tahtlikult tööst kõrvale hoidunud. Põhjuseks on politsei tegemata töö. Tema juhtum ei ole esimene.

Mitmele mehele on vastatud, et alusdokumendi puudusel ei saa tööle lubada. Seega ei sõltunud T.H-st ÜKT tundide tegemata jätmine ettenähtud ajal. Üldkasuliku töö tunnid on käesoleva

määruse tegemise ajaks täies ulatuses tegemata. ÜKT tundide tegemise tähtaeg a tuleb seetõttu pikendada 2 kuu võrra.

Olles teadlik talle määratud üldkasuliku töö tundide tegemise kohustust, näitas T.H, et ta suhtub vastutustundlikult endale võetud kohustusse. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjust arvata,

3 et süüdlane ei hoidnud teadlikult kõrvale üldkasuliku töö täitmisest.

Seoses eeltooduga leiab kohus, et Pärnu Maakohtu 23.11.2016.a määrusega käesolevas väärteoasjas süüdlasele asendatud arest ei tule üldkasuliku töö sooritamata jätmise tõttu pöörata täitmisele. Kuna T.H poolt on üldkasulik töö täies ulatuses tegemata, siis kuulub ÜKT tundide tegemise tähtaeg pikendamisele 2 kuu võrra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pavelson Kohtunik