2-16-16313/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-16-16313 1 K O H T U O T S U S Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16313 Tsiviilasi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal hagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 6000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AAS BTA Baltic Insurance Company Ee...
Legislator headnote
AI generatedFull text
2-16-16313 1
K O H T U O T S U S Tagaseljaotsus
Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16313 Tsiviilasi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal hagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 6000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2B, 11314 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Ülle Xxxx (e-post: ulle.xxxx@bta- kindlustus.ee); Kostja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx; menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult Ametlike Teadaannete kaudu). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ole kohtule vastanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. 2. Välja mõista kostjalt XxxxOÜ (registrikood xxxx) hageja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507) kasuks hageja ja kostja vahel 21.11.2014 sõlmitud garantiikindlustuse lepingust tulenev võlgnevus 6000 eurot (kuus tuhat eurot), millest 5251,94 eurot on põhivõlgnevus ja 748,06 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3. Jätta menetluskulud kostja XxxxOÜ kanda. 4. Välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal kasuks menetluskulud 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot (riigilõiv). 5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 6. Toimetada tagaseljaotsus XxxxOÜ-le avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
2-16-16313 2
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 450 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv
2-16-16313 3
menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus märgib, et hageja on tsiviilasja toimikust nähtuvalt tasunud 28.10.2016 Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu summas 425 eurot selgitusega „Riigilõiv Xxxx OÜ vastu Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale“. 425 eurot on ka vastavalt hagihinnale õige riigilõivu summa (kuigi hageja ise on menetluskulude nimekirjas palunud kostjalt välja mõista riigilõiv summas 450 eurot). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjalt hageja kasuks, kokku summas 425 eurot välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik