4-16-8384/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine

üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 02. veebruar 2017 Väärteoasja number nr 4-16-8384 (2840,15,000004) Lahend väärteomenetluses

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

28.01.2015 otsus B.R

karistamises

liiklusseaduse (LS) § järgi rahatrahviga 201 2 lg 150 trahviühikut, s.o 600 eurot Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Süüdlane B.R (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx x-x xxxxxxxx xxxxxxxxxx Kohtutäitur Ivi Kalmet

RESOLUTSIOON

Juhindudes K - - -st 72, - -st 207 arS § st 48, § st 69, § TMS § 201 lg st 1 ning VTMS § 1, §-st 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politsei-

Ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

2. Asendada B.R-ile - Ja Piirivalv

kohtuvälise menetleja Politsei eameti Lõuna

prefektuuri 28.01.2015.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv trahviühikut 150 arestiga 15 (viisteist 15 (viisteist) tundi, ) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga mis tuleb teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. B.R Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb pärast kohtumääruse jõustumist

viivitamatult Tartu vangla ühendust võtta Lõuna prefektuuri

kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägiga, tel: 7 500 412; 5332 8924, e-post: Anzela.Murumagi@just.ee.

4. Selgitada B.R-ile,

et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sissenõudja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur - esitas 18.11.2016 kohtule juhindudes

KarS § st 72 ja TMS § süüdlasele määratud rahatrahvi - -st 201 avalduse B.R-ile asendamiseks arestiga.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur määras . väärteoasjas nr 28.01.2015.a 2840,15,000004 isikule liiklusseaduse ( 201 lg 2 alusel rahatrahvi 150 600 LS) § trahviühikut, s.o

eurot. 18.02.2015.a. Kuna B.R ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, Otsus jõustus

alustas kohtutäitur .a antud väärteoasjas täitemenetluse. Ivi Kalmet tema suhtes 11.05.2015

Kohtutäitur teavitas .2016 kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise 20.10 võimatusest, kuna puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Menetlusalune isik B.R ei ole tasunud rahatrahvi väärteoasjas summas 600 eurot. Menetlusosalise seisukoht 02.02.2017 kohtuistungil

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane

avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd (tl ), allkirjastades sellekohase nõusoleku. 9 Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Selleks nõustus ta pöörduma kohtu nimetatud üldkasulikku tööd korraldava poole viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist. kriminaalhooldusametniku

Samuti andis süüdlane kohtule oma aadressi ja kontaktandmed, mille kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval temaga võimalik ühendust saada. kriminaalhooldusametnikul

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi

maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või -

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab -

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks

päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale

arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane

B.R ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS § s 201 sätestatud - asjaolud – isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja

süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine

võimatuks. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi suurus on 150 trahviühikut, s.o mis tuleb juhindudes VTMS § KarS § 600 eurot, 211 lg-st 1 ja - 72 asendada st 15 (150:10) B.R on kohtuistungil avaldanud n päevase arestiga . Kuivõrd õusolekut ja

3

soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 15 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi

päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata

süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 - lg le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi

saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

Kohtunik