1-16-5088/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.02.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5088 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Enn Pustak Kriminaalhooldusametnik Jane Tohvert Kohtuasi

Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse A.F-i kohta Süüdimõistetu A.F (isikukood xxx, ukoht xxxx) el

RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus A.F-ile 09.06.2016 Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-5088 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata A.F-ile ja kriminaalhooldusametnikule. Asjaolud Viru Maakohtu 09.06.2016 kohtuotsusega nr 1-16- süüdi KarS § 424 5088 tunnistati A.F järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.10.2013 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 8 kuud vangistuse, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks ärati mä 2

aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati A.F kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lõikes

1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati A.F mitte tarvitama

alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti A.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Jane Tohvert esitas 18.01.2017 Viru Maakohtule e on rakorralise ettekande põhjusel, et A.F

hoidnud kõrvale üldkasuliku töö ( ÜKT) tundide edaspidi sooritamisest ja on rikkunud

2

kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Erakorralisest ettekandest määrati detsembris 24 ÜKT tundi, millest nähtub, et A.F-ile

kriminaalhooldusalune ei sooritanud ühtegi. 08.12.2016 ÜKT juhendaja, et informeeris

hooldusalune ei ole käinud ÜKT tunde sooritamas. Kriminaalhooldusalusele helistati, kuid tema telefon oli välja lülitatud. Kriminaalhooldusalusele saadeti kutse ilmumiseks 15.12.2016, kuid isik kohale ei tulnud ning telefonile ei vastanud. Hooldusalusele helistati ka 19.12.2016,

kuid telefon oli välja lülitatud. 20.12.2016 teostati kodukülastus kriminaalhooldusaluse

elukohas aadressil xxxx, kuid isik uksele ei tulnud ning telefonile ei vastanud.

Kriminaalhooldusalune ei ilmunud 28.12.2016 korralisele registreerimisele ning

kriminaalhooldusametnikku takistavatest asjaoludest ei teavitanud. A.F helistas 03.01.2017 ning palus määrata endale registreerimise ajaks 05.01.2017 kell 08.30, kuid isik

registreerimisele ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik saatis isikule kutse ilmumiseks 12.01.2017 kell 8.00. A.F helistas 06.01.2017 ning teavitas, et ei saa registreerimisele tulla palaviku tõttu. Seejärel paluti isikul tulla registreerima kriminaalhoolusametniku kutsel

märgitud ajal. 11.01.2017 teostati A.F-i elukohta kodukülastus kontrollimaks lisakohustuse täitmist, kuid kedagi kodus ei olnud. 12.01.2017 ilmus kriminaalhooldusalune

registreerimisele. Kriminaalhooldusalusel ei olnud kriminaalhoolusametnikule tõendeid kohustuste täitmisest kõrvale hoidmise kohta esitada. Kriminaalhooldusaluse 12.01.2017 antud kirjalikust seletusest nähtub, et ta oli haige (palavik

39,4). Kriminaalhooldusaluse sõnul oli see tema süü, et ta kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud ning arsti juures ei käinud. Üldkasuliku töö tegemise tunnid on tal tegemata, sest ta väänas enda jala liigesest välja.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et esmakohtumine kriminaalhooldusalusega toimus

12.07.2016. A.F broneeriti elukohajärgselt ÜKT tunde sooritama Rakvere

Linnahoolduse OÜ juurde. Isik täitis registreerimiskohustust rahuldavalt ning ÜKT tundide sooritamisega probleeme ei esinenud. Kriminaalhooldusalune sooritas kohtu poolt määratud 540 ÜKT tunnist 110 tundi, mistõttu on A.F tegemata 430 tundi. 29.07.2016 rikkus

kriminaalhooldusalune lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning kriminaalhooldusametnik koostas selle kohta kirjaliku hoiatuse. A.F pöördus omal soovil ravile Wismari Haiglasse

ning ta esitas selle kohta 08.08.2016 kriminaalhoolusametnikule viibis tõendi. A.F

Wismari Haiglas haiglaravil 02.08.2016-05.08.2016. Kriminaalhooldusalune rikkus

21.11.2016 uuesti lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mille kohta koostas kriminaalhooldusametnik kirjaliku hoiatuse.

Kriminaalhooldusametnik teeb erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata A.F-i

karistus täitmisele tegemata ÜKT tundide ulatuses. Kriminaalhooldusametnik lähtus ettepanekut tehes asjaolust, et A.F on kahel korral rikkunud lisakohustust mitte tarvitada

alkoholi ning ta on rikkunud registreerimiskohustust ja hoidnud kõrvale ÜKT tundide sooritamisest.

Kriminaalhooldusametniku kohtuistungil 31.01.2017 antud ütlustest nähtub, et isik sooritas

jaanuaris 17 ÜKT isikul kokku sooritatud 127 ÜKT tundi. ja seega on

Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusalusega arutanud, et kui esinema peaksid takistavad asjaolud, siis tuleb selle kohta esitada tõend või helistada ja sellest teatada, kuid isik ei ole tõendeid puudumiste kohta esitanud. Kohtuistungil A.F-i antud ütlustest nähtub, et kriminaalhooldusalune oli detsembrikuu keskel nii haige, et temast ei olnud liikujat. ju Ta käis vaid kuuri alt küttepuid toomas, et ah

soojaks saada. Haiguse kohta ta kriminaalhooldusametnikku ja töökohta ei informeerinud.

3

Kriminaalhooldusalune tunnistab, et see on tema süü, et ta ei helistanud kriminaalhooldusametnikule. Ta on käinud omal tahtel ravil. Üks kord, kui teda käidi kodus kontrollimas, oli ta joonud õunamahla, mis ei olnud keedetud ja see oli käärima läinud. Tema ei ole alkoholi võtnud. Ta on nõus ÜKT tunnid ära tegema ning ta on nõus rohkemate ÜKT tundidega. Ta kahetseb. Prokurör leidis, et kuivõrd isikul tuleb sooritada ÜKT 540 tundi 2 aasta jooksul ning tal tuleb

teha 23 ÜKT tundi kuus, siis püsib kriminaalhooldusalune enam vähem graafikus. Kui - kriminaalhooldusametnik on nõus jätkamata, siis ei ole ka prokuröril selle vastu midagi. Kohtumääruse põhjendused

KrMS § 428 lg süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi 1 kohaselt kui

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule

erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule

mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt otsustab

üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud

vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi üüdimõistetu s elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2

sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3

sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt täitis kriminaalhooldusalune seni registreerimiskohustust

rahuldavalt ning isikul ei olnud misega probleeme. ÜKT tundide soorita ÜKT tunnid jäid sooritamata detsembris, kuid isik

tegemata asjaoluga, et on põhjendanud ÜKT tundide jätmist tal oli jalg välja väänatud. Käesolevaks ajaks on isikul sooritatud temale määratud 540 ÜKT

tunnist kokku ÜKT 127 tundi, mistõttu ÜKT tundide sooritamine temale määratud ÜKT tegemise aja jooksul on võim a prokurör ei ole vastu, et isik sooritaks ÜKT tunde edasi. alik. K

Märkimist väärib asjaolu, et kriminaalhooldusalune tunnistab oma rikkumisi ning kahetseb juhtunut. Samuti k omal soovil Wismari Haigla haiglaravile. pöördus isi Kohtu hinnangul saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks mitte pöörata karistust täitmisele

ning anda A.F-ile v

õimalus jätkata üldkasuliku töö tundide sooritamist, et ta saaks

näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduslikud meetmed on A.F-i suhtes käesoleval ajal

efektiivsemad kui vangistus. Süüdimõistetu on avaldanud, et soovib jätkata üldkasuliku töö

tegemist. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldaja erakorralise ettekande

rahuldamata ja A.F-ile Viru Maakohtu 09.06.2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Maakohus juhindus KarS § 69 lg 6 ning KrMS § 42 , § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. 8

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp