2-16-10219/43 · 2-16-10219/43 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-10219 Tsiviilasi Estlander Grupp OÜ hagi Tea Siimon'i vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Estlander Grupp OÜ, registrikood 11427894, asukoht Männiku tee 104, 11216 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Kuldar Kirt, Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ, asukoht Kentmanni 8b, 10116 Tallinn, e-post kuldar@kvpartnerid.ee Kostja Tea Siimon, isikukood *, aadress hagiavalduse järgi *; rahvastikuregistrijärgne elukoht *, e-post *, * Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Estlander Grupp OÜ ja kostja Tea Siimon vahel 01.02.2017.a. sõlmitud kompromissleping alljärgnevatel tingimustel: 1.1.Tea Siimon maksab Estlander Grupp OÜ-le 2600 € (kaks tuhat kuussada) 5 tööpäeva jooksul pärast kompromissi jõustumist. 1.2.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.3.Pooled on otsustanud lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 2 tööpäevale. 1.4.Hageja taotleb ½ riigilõivu tagastamist s.o 125 €. Tagastatav riigilõiv tasuda arvele, kust on riigilõiv tasutud. 2. Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. 3. Edastada määrus menetlusosalistele.

2

Menetluskulude jaotus ja riigilõivu tagastamine 1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2. Pärnu maakohtul tagastada hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust ½ so. 125 eurot. Riigilõiv tagastada Õigusbüroo VK&Partnerid OÜ (registrikood 11986263) arvele nr *. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 2 tööpäeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale

Asjaolud 03.07.2016. a esitas hageja Estlander Grupp OÜ kohtule hagiavalduse kostja Tea Siimon'i vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes summas 1 612,68 eurot ja viivise nõudes summas 99,99 eurot ning viivise nõudes alates 04.07.2016. a 0,1% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. 01.02.2017.a. toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule kompromissi.

Kohtu seisukoht

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kohtule esitatud kompromisslepingus kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada, mis on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

3

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Hagejad on palunud tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel 1/2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud riigilõivu summas 250 eurot, millest pool on 125 €. Hageja taotlusel tuleb tagastada riigilõiv arvele, kust see tasuti so büroole, mille kaudu tegutseb hageja lepinguline esindaja.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik