1-08-17188/3 · 1-08-17188/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2009.a. Tallinnas

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Kadri Allika

Tõlk Marek Litnevski

Prokurör Aleksandr Tšitšerov

Kaitsja Gennadi Paškurlatov Menetluse liik lühimenetlus

Süüdistatav:

I.P , ik: xxx; elukoht: xxx; EV kodakondsus; emakeel: eesti/vene keel; põhiharidusega; ei tööta; väärteokorras karistatud 4-l korral, kriminaalkorras karistatud 2-l

korral: Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud 01.10.2003.a. katseajaga 3 aastat ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks; 21.03.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424, KarS § 329, KrMS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 33 900 krooni.

Tõkend – ei kohaldatud.

süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada järgi ja karistada teda vangistusega 45 I.P KarS § 424 (nelikümmend viis) päeva.. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja määrata, et kandmisele kuulub 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • p. 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; • p. 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Kriminaalasi nr. 1-08-17188

2 • p. 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; •

p. 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; •

p. 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 25.03.2009.a.

Määrata I.P Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta I.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista I.P-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - kaitsjale makstud tasu 495 krooni ja 60 senti.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-17188 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 25.03.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

I.P süüdistatakse selles, et tema, olles 21.03.2006.a. karistatud Harju Maakohtu

poolt KarS § 424, KarS § 329, KrMS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega summas 33 900

krooni, kehtiva karistuse ajal uuesti 21.07.2007.a., kella 04.30 ajal Harjumaal, Harku vallas, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 9.km-l, liikudes Rannamõisa suunas, juhtis mootorsõidukit Xxx, reg.nr. xxx, olles joobeseisundis.

Seega I.P, olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani

toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas I.P , et on

süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi

ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. I.P ütlusi anda ei soovinud. Avaldas kahetsust. Kaitsja nõustus süüdistuse sisugaja nõustus

prokuröri seisukohaga tingimusliku vangistuse osas. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud

süüdistuse juurde ning nõudis I.P karistamist 9-kuulise vangistusega, millist vähendada 1/3 võrra ning kohaldada KarS § 74 sätteid, mõistes vangistuse tingimisi 18 kuulise

3

katseajaga. Samuti lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 3-ks kuuks. Ka palus prokurör kaaluda KrMS §180 lg 3 kohaldamist.

KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud

kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et I.P tegevus on õigesti kvalifitseeritud.

Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning I.P

puhtsüdamlikku süü tunnistamist kohtuistungil, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja

kohtuistungil kontrollitud tõenditega on I.P süü kuriteo, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, isiku poolt keda on varem sellise teo toimepanemise

eest karistatud, toimepanemises tõendamist leidnud. Süüdistatav pani alkoholijoobes sõiduki

juhtimise toime ajal, mil eelmine karistatus analoogilise kuriteo eest oli kustumata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve.

Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus I.P puhtsüdamliku kahetsuse.

Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo.Varasemad rahalised karistused ja rahatrahvid on

osaliselt tasumata, süüdistatav selgitas, et nende tasumine on raske. Kohus leiab, et rahaline karistus süüdistatava osas ei kannaks karistuse eesmärke.

Arvestades I.P isikut, tema kahetsust, leiab kohus, et reaalse vangistuse

kohaldamine ei ole otstarbekas. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga vangistuse tingimusliku

mittekohaldamise otstarbekusest ning leiab, et on vajalik kohaldada KarS § 74 sätteid. Käitumiskontroll katseajal tagab järelevalve isiku üle. Kohus leiab, et kuna puuduvad andmed, et

süüdistatav pärast antud kuritegu oleks taas sooritanud süütegusid, võib vangistust kohaldada minimaalmääras. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik isiku väärtushinnangute korrigeerimiseks liikluses ja õiguskorra kaitsmise eesmärgil samuti. Kohus ei pea põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 kohaldamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Süüdistataval ei esine eriolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmise riigi kanda

I.P süüd tõendavad: •

väärteoprotokoll /t.l. 3/, millest nähtub, et 21.07.2007.a. kella 04:30 ajal juhtis I.P

Harjumaal, Harku vallas, Rannamõisa-Kloogaranna tee 9. km-l, liikudes

Rannamõisa suunas, mootorsõidukit Xxx reg. nr. xxx, olles alkoholijoobes. Sellise tegevusega rikkus ta LE § 76 p 1 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. • Alkoholijoobe tuvastamise protokoll /t.l. 4/, millest nähtub, et 21.07.2007.a. kella 04:40

ajal tuvastati I.P alkoholijoove 0,81 mg/l. Ta on tuvastamise tulemusega nõustunud ning joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest on ta loobunud. •

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /t.l. 10/, millest nähtub, et 21.07.2007.a. kell 04:30 on I.P kõrvaldatud sõiduki Xxx reg nr xxx juhtimiselt juhtimisõiguse omandamiseni. • Tunnistaja M K ’i ütlused /t.l. 13-14/, mille kohaselt 20.07.2007.a. käis ta oma tuttava Ruslaniga (kelle perekonnanime ei tea) Arukülas, kus nad tarvitasid õlut. Seejärel sõideti Ruslani autoga xxx reg nr xxx Arukülas ringi ning otsustati Rannamõisa sõita. Sõidukit juhtis Ruslan. Ta teab, et Ruslanil puudub juhtimisõigus ning ta on alkoholi tarvitanud.

Märgates politseiautot keeras Ruslan kõrvalteele, peatas auto ning jooksis ära. Politseinikud tulid auto juurde ning mõne aja pärast tuli Ruslan majade vahelt välja. • Tunnistaja K Kaart ütlused /t.l. 15-16/, mille kohaselt 21.01.2007.a. olles patrullis koos

A. Oravaga märgati kella 04:30 ajal Rannamõisa-Kloogaranna mnt-l kahtlase

sõiduviisiga autot, mis neid märgates kõrvalteele sõitis. Seda juhtinud kaukaasia näotüübiga, sinistes pükstes ning valgete varrukatega sinises T-särgis mees pani jooksu. Kaasreisija jäi paigale ning temalt saadi teada sõidukit juhtinud isiku nimi. Isikut otsiti

4

ümbruskonnast, kuid 10 minuti möödudes tuli ta ise nende juurde ja tunnistas sõiduki juhtimist juhtimisõiguseta ning olles joobeseisundis. Sõidukit juhtinud isiku nimi on

I.P ik: xxx, sõiduk mida ta juhtis oli Xxx reg nr xxx. Isikul tuvastati joove 0,81 mg/l. •

Kahtlustatava I.P ütlused /t.l. 19-20/, mille kohaselt on talle kahtlustus

arusaadav, ta tunnistab kuriteo toimepanemist ning kahetseb juhtunut. Lisab, et kohtuotsusest oli teadlik, senini maksab rahalist karistust. Mida ja millal ta enne sõidukit juhtima asudes jõi ta ei mäleta. Ka ei mäleta seda, miks ta sõidukit juhtima asus. Joobe tuvastamisega ta nõustus ning ekspertiisi ei nõudnud. Sõiduk kuulus tema naisele ja tema ta kasutas seda volituse alusel. •

Kohtuotsus /t.l. 26-29/, millest nähtub, et 21.03.2006.a. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja otsusega on I.P karistatud KarS § 424, § 329 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel, kohaldades KarS § 238 lg 2 rahatrahviga 33 900 krooni, määrates selle KarS

§ 66 alusel ositi tasumisele 12 kuu jooksul. 05.12.2007.a. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja määrusega määrati I.P-le mõistetud rahalise karistuse jääk 26132

ning täitekulude 6702 krooni ositi tasumisele igakuuliste maksetena vähemalt 1000 krooni kuni summade täieliku hüvitamiseni.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: andmed puuduvad. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: puuduvad. Asitõendid: puuduvad.

Kohtunik