1-12-160/175 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 02.02.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-160 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid H.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.F, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla xxxx ; vab...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 02.02.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-160 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid H.F-i
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.F, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla xxxx ; vabanemisjärgne elukoht Karistuse kandmise algus 23.07.2011 06.11.2017 ja lõpp Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.01.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
RESOLUTSIOON
Vabastada H.F temale Harju Maakohtu 05.04.2012 otsusega
mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.
Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata H.F-ile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 06.11.2017 ning allutada H.F katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.
Kohustada H.F - katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:
1) xxxx elama kohtu määratud alalises elukohas – ;
2) - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohustada H.F katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2 1, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi:
1) mitte tarvitama aineid;
omama või narkootilisi või psühhotroopseid
2) otsijana arvele jooksul alates asuma tööle või võtma end töö 2 (kahe) nädala vabanemisest;
3) mitte viibima narkootiliste ainete tarvitamisega seotud paikades ega suhtlema
kriminaalkorras karistatud isikutega.
Määrata H.F
kriminaalhooldusele Tallinna Vangla
kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada H.F karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kohtumäärus ja prokurörile. saata Viru Vanglale, H.F-ile
Asjaolud
Viru Vangla esitas 05.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Harju Maakohtu 05.04.2012 otsusega tunnistati H.F
süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja KarS § 136 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 13.05.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud 14 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks
mõisteti 6 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 23.07.2011. Kohtuotsus jõustus 15.10.2012 Riigikohtu määrusega.
Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist. , toetab kinnipeetava
Kohtuistung
Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Käib käesoleval ajal koolis ja vabanemisel saa xxxx. Tegelikult alustas hariduse uuesti omandamist juba enne vangistust. b asuda õppima Selgitab, et haridus jäi pooleli lapsepõlve probleemide ja pere pärast. Läks suhteliselt varakult oma elu peale. xxxx ud. koolis käies puudus motivatsioon õppimiseks, kuid nüüd on see muutun Vangi sattus enda lolluse
. Muutis oma nime vangistuse jooksul, kuna ja valede sõprade pärast
tahtis muuta oma elu. Vabanemisel on olemas
tal töökoht, kus on ka varem töötanud,
rehvitehnikuna. Leiab, et k ade õige tähtsam on tasuda oma võlad ja alustada võlg ümberkujundamist. on lähedased, kes Isikul teda toetavad.
P
rokuröri seisukoht
Oma kirjalikus seisukohas toetab H.F-i set prokurör tingimisi ennetähtaeg
vabastami , kuna kinnipeetav kehtivate st a vangistuses käitumise positiivsed asjaolud –
distsi osalemine, keskhariduse plinaarkaristuste puudumine, tööhõives majandustöödel
omandamine, sotsiaalprogrammide Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening
läbimine, ametiisikutega viisakas suhtlemine, rahulik, taktitundeline ine jm viitavad käitum – sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist viimasel ajal hinnata nõuetekohaseks. Neil asjaoludel arvab prokuratuur, et
kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat edaspidi elada käitumist muuta ja seaduskuulekalt. isikul Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada uute süütegude
toimepanemise riski, kuna vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle
võimalik teostada kontrolli saja lõpuni, allutades süüdlase kriminaalho karistu oldusele ja
kohaldades tema üle käitumiskontrolli, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. s eeltoodust toetab prokuratuur isiku Lähtude taasühiskonnastamise huvides H.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning n b iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ja k õustu äitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta.
Kohtumääruse põhjendused
KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik kannab
karistust muuhulgas raske esimese astme varavastase kuriteo toimepanemise eest vägivalda kasutades, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalust.
Kinnipeetava käitumine vangistuses on ajag maks ning käesoleval ajal ei saa a muutunud pare tema käitumisele vangistuses midagi ette heita. Ta omandab KTG 12. klassis keskharidust, on osalenud vangla tööhõives majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused.
Kinnipeetaval on vabanedes kindel alaline elukoht oma abikaasa juures. Isikul on küll tasumata nõudeid 9500 euro ulatuses ning kuritegu on toime pandud just materiaalse kasu saamiseks, kuid vabanemisel on tal xxxx, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, garanteeritud töökoht mis aitab majanduslikult toime tulla ja võlgnevusi tasuda. Samuti on isiku abikaasa lubanud teda vabanemisel nii moraalselt kui materiaalselt toetada. Vangistuses toetab teda materiaalselt samuti abikaasa.
Kuritegude toimepanemine grupis viitab isiku mõjustatavusele. Isik on ise tunnistanud, et on
teiste poolt mõjutatav. Samas ei soovi enam endiste kriminaalse taustaga tuttavatega suhelda. Isik on tunnistanud narkootiliste ainete tarvitamist, kui probleemi ei tunnista. Seetõttu keeldus
ka ravist. On läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis käsitleb sõltuvusega seotud
teemasid. Isik on korduvalt karistatud, kuid ei väljenda kriminaalset käitumist ega poolda subkultuurilisi hoiakuid.
Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 42% ja vägivaldse kuriteo puhul küll 47%, mille puhul on tegemist keskmiselt arvestatavate riskidega,
kuid kohtu hinnangul on uute kuritegude toimepanemise riske võimalik maandada isikule katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuste kohaldamisega. Kuigi kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna pannud katseajal toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda
kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist.
Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus H.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Vedro kohtunik