1-09-1000/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-1000

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04 märts 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-1000 (08230122355) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi M.D süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav M.D

Ik: xxx, venelane, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld,

Varasem karistus: kriminaalkorras karistatud 3 korda:

1) Harju Maakohtu 09.10.2006 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, järgi vangistus 3 kuud tingimisi, katseaeg 1 aasta 6 kuud;

2) Harju Maakohtu 30.03.2007 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4 ja 25 lg 2 järgi vangistus 1 kuu, § 65 lg 2 alusel vangistus 4 kuud;

3) Harju Maakohtu 20.09.2008 otsusega KarS § 199 lg

2 p 9 ja 25 lg 2 järgi vangistus 1 kuu 10 päeva Väärteokorras karistatud 17 korda Kaitsja Advokaat Riine Lumiste

2 RESOLUTSIOON

1. M.D süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.D-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg

25.12.2008, so 1 (üks) päev, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

4. KarS § 69 lg 1 alusel asendada M.D-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 1 kuu ja 29 päeva, so 59 (viiskümmend üheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 118 (ükssada kaheksateist) tundi.

5. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 6 (kuus) kuuline tähtaeg alates

kohtuotsuse jõustumisest.

6. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada M.D üldkasuliku töö tegemise ajal, so 6 kuu

vältel järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, telefon: 6 127 742, 6 127 758).

7. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 alusel kohustada M.D järgima kontrollnõudeid:

• elada alalises asukohas xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

8. M.D suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

9. M.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1439 (üks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa) krooni ja 60 senti,

mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.D, 1-09-1000, kaitsjatasu“. 10. välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; M.D-lt 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „M.D, 1-09-1000, sundraha“. 11. Rimi Eesti Food AS-i esitatud tsiviilhagi 144,80 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses

ning M.D-lt välja mõista Rimi Eesti Food AS-i kasuks 144 (ükssada nelikümmend neli) krooni ja 80 (kaheksakümmend) senti.

12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Asitõend: Rimi Eesti Food AS kaupluse turvakaamera salvestis CD plaadil, mis asub kriminaalasja juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

14. Asitõendid: liköör „Vana Tallinn Cream“ ja liköör „Coffee“, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ja milliseid ei saa enam realiseerida, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

3 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

M.D süüdistatakse selles, et tema olles 20.09.2008 Harju Maakohtu poolt karistatud süstemaatilise varguse eest, taas, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas

süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt: 25.12.2008 kella 18.25 paiku Tallinnas, Lootsi 7 asuvas Rimi

Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses püüdis varastada 1 pudeli likööri „Vana Tallinn

Cream“, hinnaga 79.90 krooni ja 1 pudeli likööri „Coffee“, hinnaga 64,90 krooni, kokku kaupa 144,80 krooni ulatuses, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna peeti kinni turvateenistuse poolt.

Seega M.D isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt

oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo, so võõra vallasasja äravõtmise

toimepanemist selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni

viimata oma tahtest sõltumata, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav M.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 25.12.2008 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 25.12.2008 peeti Rimi

Eesti Food AS-i kaupluses aadressiga Lootsi 7 kinni M.D, kes oli läbinud

kassad, jättes tasumata Rimi Eesti Food AS-ile kuuluva kauba eest summas 144,80 krooni. Rimi Eesti Food AS esitab tsiviilhagi summas 144,80 krooni. (t/l 2)

• 25.12.2008 koostatud tunnistaja VS´i ülekuulamisprotokollist nähtub, et 25.12.08

aadressil Lootsi 7 asuvas kaupluses Hyper Rimi jälgides kaameraid pani ta kella 18:25 paiku tähele neiut, kelle seljas oli kirsipruuni värvi jope ja jalas musta värvi dressipüksid, kes võttis alkoholiosakonnast kauplusele Rimi kuuluva kauba, seejärel väljus kassa nr 4

kaudu kauplusest, jättes tasumata kauba eest. Turvakontrolli käigus avastati temalt kaks pudelit likööri koguväärtusega 144,00 krooni. Kinnipeetuks osutus M.D. (t/l 5-6)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 25.12.2008 koosatud kahtlustatava M.D tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 25.12.2008 kella

18:00 paiku läks ta koos oma elukaaslasega EK´iga Tallinnas Sadama kõrval asuvasse Rimi kauplusesse, et osta õlut. Müügisaalis tekkis tal varguse tahtlus, võttis kaks likööri pudelit, mille eest tasumiseks ei jätkunud tal raha ja pani need omale jope põue. E. K ei

näinud ega teadnud vargusest midagi. Kassas maksis õlu eest ning peale kassadest möödumist peeti nad E. K ´iga turvatöötajate poolt kinni. Turvaruumis andis likööri pudelid ise ära. (t/l 11-13)

4

• 26.12.2008 koostatud tunnistaja VJ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt oli ta 25.12.2008 tööl Tallinnas Lootsi 7 asuvas Rimi kaupluses vahetuse vanemana. Vargust tunnistaja pealt ei

näinud, ta aitas pidada turvameestel varguses kahtlustatud isikud kinni ja turvakontrolli

käigus avastati neiu juurest 2 pudelit likööri, mis olid neiu jope põues (liköör „Vana Tallinn" ja likööri “Kohvi“). Nendelt pudelitelt olid eemaldatud triipkoodidega kleepsud, mis võimaldavad kassast kauba läbi lüüa. Kaup oli rikutud. (t/l 16-18)

• 08.01.2009 koosatud kannatanu esindaja MM´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 25.12.2008 kella 19:25 paiku Tallinnas Lootsi 7 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas

kaupluses peeti kinni M.D, kes üritas kauplusest varastada „Vana Tallinn"

likööri, maksumusega 79,90 krooni ja „Kohvi" likööri maksumusega 69,90 krooni, kogumaksumusega 144,80 krooni. Likööride pudelid olid rikutud, M.D eemaldas pudelitelt triipkoodidega kleepsud, mille tõttu nad müügiks enam ei kõlba. Rimi Eesti Food AS-i esitab tsiviilhagi summas 144 krooni ja 80 senti. (t/l 19-20)

• 12.01.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks

Tallinnas Lootsi 7 asuvas kaupluses olevate turvakaamerate videosalvestus CD plaadil.

Failist „KUPPEL 1" nähtuvalt 25.12.2008 kell 18:07:00.15 kaamera vaateväljas liikus naisterahvas, kelle seljas on punane jope, peas - kapuuts. Videosalvestuselt oli näha kuidas naisterahvas seisis ja toimetas alkohoolsete jookide riiuli ees võttes riiulilt kaupa ja pannes

tagasi. Failist „KUPPEL 2" nähtuvalt sama naisterahvas pani korduvalt midagi lahtise

jope alla, selja taha, pükste vahele ning korrastas jopet. Failist „KUPPEL 4" oli näha kuidas sama naisterahvas liikus tühja ostukorviga kassa poole ja möödus kassast. (t/l 22- 26)

• 15.01.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks liköör „Vana Tallinn Cream“ ja liköör „Coffee“, mis olid avamata, kuid rikutud tagaosalt kleebiste osalise eemaldamise tõttu. ( t/l 29-30)

• mõisteti Väljatrükk 20.09.2008 Harju Maakohtu otsusest, millega M.D-le karistuseks KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 1 kuu ja 10 päeva. (t/l 38-39)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni. (t/l 46)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava M.D süüd tunnistavaid ütlusi, Rimi Eesti Food AS-i avaldust, tunnistajate VS´i ja

VJ ütlusi, kannatanu esindaja MM ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, 20.09.2008 Harju

Maakohtu otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava M.D käitumine kvalifitseeritud KarS § 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli M.D temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Seega oli M.D KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 25.12.2008 püüdis M.D varastada AS-ile Rimi Eesti Food kuuluvat kaupa koguväärtuses 144,80 krooni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra

vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust so KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on Rimi Eesti Food esitanud tsiviilhagi 144,80 krooni nõudes, milline

sisaldab endas varastatud alkohoolsete jookide maksumust, millised M.D muutis

vargusekatsega müügikõlbmatuteks. Kriminaaltoimikus leiduvatest materjalidest nähtuvalt

liköör „Vana Tallinn", hinnaga 79,90 krooni ja liköör „Coffee“, hinnaga 69,90 krooni, koguhinnaga 144,80 krooni olid rikutud, sest M.D eemaldas pudelitelt triipkoodidega kleepsud, rikkudes kauba kaubandusliku välimuse. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on vaadeldud

5

alkohoolsete jookide pudeleid ja on tuvastatud, et pudelid on rikutud ja ei ole enam

müügikõlbulikud. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et alkohoolsed joogid muutis müügikõlbmatuks M.D. Kohus leiab, et varaline kahju

Rimi Eesti Food AS-ile on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise

käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt M.D-lt Rimi Eesti Food AS-i kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele

on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava M.D poolt kavatsetult toime pandud varguse katsega.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 144,80 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning

varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista M.D-lt Rimi Eesti Food AS-i kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline

sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad

sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku

vabadust piiravat karistust Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat . karistatud kriminaalkorras varavastase kuritegude eest kokku 3 korda ja viimati 2008 aasta

septembris. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 2008 oktoobri lõpus ja uue kuriteo

toimepanemiselt tabati ta juba vähem kui kahe kuu möödudes. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest.

Samas on süüdistatav väitnud, et ta ei ole enam narkootilisi aineid tarvitanud alates 2008

septembrist ning elab kodus vanemate juures, käies samal ajal tööd otsimas. Ka

karistusandmetest ei nähtu, et süüdistatavat oleks vahepeal karistatud. Arvestades seda, et

varguse katsega tekkis väike kahju, lähtub kohus karistuse määra valikul süü suurusest,

mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud

sanktsiooni keskmist määra ja alammäära lähedasena. Arvestades süüdistatava kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna ning süüdistatava elustiili muutumist ning

süüdistatava nõusolekut teha üldkasulikku tööd, leiab kohus, et inkrimineeritud kuriteo

toimepanemise tehiolusid arvestades ei ole süüdistatava saatmine uuesti vangistust kandma otstarbekas ning kohus peab võimalikuks asendada mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga,

andmaks süüdistatavale võimaluse näidata kriminaalhooldaja järelevalve all seda, et ta tõepoolest on oma suhtumist muutnud.

Märt Toming kohtunik