1-17-489/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-489 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.veebruaril 2017, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-489 (16230201125) Kohtunik Tõlk Leo Kunman

Natalia Senkevitš

Kohtuistungi sekretär Katrin Lopsik Kriminaalasi Prokurör

M.U ´i süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Katrin Tron

Süüdistatav

Kaitsja M.U (isikukood XXX , elukoht: XXXX,

kodakondsus: määratlemata, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: XXXX AS, karistatus: kriminaalkorras karistatud, viimati 26.09.2014 Harju Maakohtu otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 2- 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga, kinnipidamine ja tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 25.12.2016, tõkend puudub) Marina Leis (kohtuistungil ei osalenud) RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada M.U KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks)

aasta.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 25.12.2016, s.o 1 (üks) päev. Kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

3. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistust 11 (üksteist) kuud 29

(kakskümmend üheksa) päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.U

ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1- 6 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

 Elab kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

 Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

1-17-489 2



Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

 Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. Määrata M.U Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

5. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel on M.U kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja

osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada M.U´ile määratud katseaja kulgemist alates

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 02.02.2017.

7. M.U´ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, KrMS § 175 lg 1 p 4

alusel menetluskuluna:

 Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 705 eurot.

 Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 72 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud kokku summas 777 eurot tasuda 12

kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või

EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meilivõi postiaadressile. Samuti on

makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad

esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse põhiosa

On tõendamist leidnud, et tahtlikult 25.12.2016a kl 03:00 juhtis M.U Harjumaal

Maardus, Nurga tn 1 mootorsõidukit Audi A6 registreerimisnumbriga XXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,87 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09mg/l (lõplik tulemus 0,78 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides alkoholijoobes olevaks loetakse / ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 / mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või

rohkem/ nõudeid. M.U pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.

1-17-489 3

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav M.U ning tema kaitsja Marina Leis kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohus leiab, et M.U ´i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus asub seisukohale, et

M.U kuulub temale KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud

süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil (tl 42).

Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Menetluskuludeks antud kriminaalasjas on kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. M.U ´ile oli kaitsja määratud riigi poolt. Kaitsja on esitanud taotluse summas 72 eurot (tl 37-39) riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlus on rahuldatud, seega tuleks M.U´ilt välja mõista kaitsjatasu summas 72 eurot. 2017.a on sundraha II astme kuriteo

toimepanemise korral 705 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda

menetluskulusid kokku summas 777 eurot osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tsiviilhagi, asitõendid puuduvad.

Leo Kunman Kohtunik