Legislator Case Law & Legislation
3-16-2383/10 AI generated

3-16-2383/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-2383/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

suunatud maksumenetlust. MTA menetluses on L OÜ maksuvõlgade sissenõudmine. kodanik JP. Äriühingule on esitatud kustutamishoiatus. 16.11.2016 seisuga on äriühingul

Legislator headnote

AI generated

3-16-2383/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: suunatud maksumenetlust. MTA menetluses on L OÜ maksuvõlgade sissenõudmine. kodanik JP. Äriühingule on esitatud kustutamishoiatus. 16.11.2016 seisuga on äriühingul

Keywords

AI generated
maximum sum mortgage maximum and minimum prices right to higher insurance cover capacity to incur bill liability bank charges consumer credit revocation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

01.02.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2383

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus RZ suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Martin Aas

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

RZ, esindaja v.adv Gerly Kask

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.11.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

RZ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta RZ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.11.2016 määrus

haldusasjas nr 3-16-2383 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 3 ja § 265 lg 5 ning MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu-ja

Tolliamet

(MTA)

esitas

23.11.2016

Tallinna

Halduskohtule

maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks, valides meetmena kohtuliku hüpoteegi seadmise RZ-le kuuluvatele

kinnistutele: ½ mõttelisele osale kinnisasjast asukohaga XXX summas 143 000 eurot ja ½

mõttelisele osale kinnisasjast asukohaga YYY summas 30 000 eurot.

1) MTA alustab praeguse taotluse esitamisega RZ suhtes vastutusotsuse koostamisele

suunatud maksumenetlust. MTA menetluses on L OÜ maksuvõlgade sissenõudmine.

Äriühingu juhatuse liikmeks oli 09.11.2010-20.02.2013 RZ ning alates 10.12.2014 Läti

kodanik JP. Äriühingule on esitatud kustutamishoiatus. 16.11.2016 seisuga on äriühingul

maksuvõlg 159 555,74 eurot (põhivõlg 82 289,98 eurot ja arvestuslik intress 77 265,76 eurot).

Põhivõlg koosneb 29.12.2015 maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksusummast.

2) Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus. Maksuotsusega määratud, kuid

tasumata L OÜ maksuvõlg tekkis RZ juhatuse liikmeks oleku perioodil. MTA kontrollis

02.04.2012 korralduse alusel äriühingu maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise

3-16-2383

2(7)

õigsust perioodil veebruar-märts 2012. Kontrolli tulemusena tuvastati, et äriühingul puudus

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus seoses kahe äriühinguga väidetavalt tehtud

tehingutega.

L OÜ ostis väidetavalt N OÜ-lt diislikütust ja lisaaineid ning arvestas arvele lisatud

käibemaksu (49 999,60 eurot ja 26 900,38 eurot) alusetult sisendkäibemaksu hulgas. N OÜ ei

olnud kauba tegelikuks müüjaks ning L OÜ teadis seda. N OÜ juhatuse liikmeks oli

06.10.2011-18.01.2012 RZ. Äriühing on 17.11.2016 seisuga äriregistrist kustutatud ning enne

seda oli äriühing võõrandatud Läti kodanik MP-le.

L ostis väidetavalt S OÜ-lt bituumenit ning arvestas arvele lisatud käibemaksu (5390 eurot)

alusetult sisendkäibemaksu hulgas. Tegelikult S OÜ-ga tehingut ei toimunud ning L OÜ

teadis, et S OÜ ei ole tegelik müüja ja et kaup nimetatud äriühingute vahel ei liikunud. S OÜ

on 17.11.2016 seisuga äriregistrist kustutatud ning enne seda oli äriühing võõrandatud Läti

kodanik JC-le.

L OÜ arvelduskonto väljavõttelt on nähtav, et perioodil veebruar-märts 2012 tehti N OÜ-le

väljamakseid arvete eest summas 535 260 eurot ja S OÜ-le summas 126 550 eurot. N OÜ

arvelduskontolt on nähtav, et L OÜ-lt laekunud raha kanti suures osas (509 996 eurot) S OÜ

arvelduskontole, kus on nähtav, et toimusid sularaha väljamaksed eraisikutele ja ülekanded,

sh O OÜ-le (pankrotis), kelle suhtes alustati 2016. a-l kriminaalmenetlust seoses

maksupettuse toimepanemisega vedelkütuse hulgimüügi valdkonnas. L OÜ arvelduskontolt

on tehtud väljamakseid RZ-le kokku 62 400 euro ulatuses, mille kohta tõendid puuduvad,

ning väljamakseid summas 3070 eurot (töötasu, dividendid, kütus), mida ei deklareeritud.

MTA-l on põhjendatud kahtlus, et äriühingule maksuotsusega määratud maksukohustus tekkis

RZ süülise tegevuse tulemusena ning vastutusmenetluse raames on MTA ülesandeks

tuvastada RZ süüline käitumine ja nõuda sisse äriühingu võlgnevus. Sissenõutava

maksukohustuse suuruseks on 159 555,74 eurot. Intressi maksmise kohustus on lahutamatult

seotud kohustusega tasuda maksusumma. Lisaks on intressi nõudmine põhjendatud, kuna

äriühing on võõrandanud nii vara kui äriühingu osad ning teinud maksuvõla sissenõudmise

äriühingu vara arvelt võimatuks. Intressinõuet saab pidada meetmeks, mille eesmärgiks on

korvata maksukohustuslase poolt õigusvastase käitumisega tekitatud kahju maksuhaldurile.

3) Varaseim maksudeklaratsiooni esitamise kuupäev oli 20.02.2012. Varaseim sissenõutava

maksusumma määramine aegub 20.02.2017. Seega ei ole aegumistähtaeg möödunud. Samuti

ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid. L OÜ-l on kehtiv maksuvõlg, mille

sissenõudmine ei ole aegunud. Äriühing ei ole registrist kustutatud ning juriidilise isiku

õigusvõime ei ole lõppenud.

4) L OÜ suhtes alustatud sissenõudmise tulemusena ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul

võlga sisse nõuda. MTA on arestinud äriühingu pangakontod alates 09.02.2016. Äriühingul

oli arvelduskonto vaid SEB Pank AS-s, kus kontojääk oli 0 eurot. MTA ei ole esitanud

kohtutäiturile avaldust täitemenetluse alustamiseks, sest äriühingul puudub registervara.

5) Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. MTA-le kättesaadavate andmete kohaselt puudub RZ-l igakuine

sissetulek. Viimati deklareeris RZ-le töötasu RZ-le endale kuuluv äriühing L OÜ augustis

2015 summas 726 eurot. Sama äriühing maksis talle oktoobris 2016 ka dividende 1134 eurot.

Äriregistri andmetel oli L OÜ 2015. a kasum 32 004 eurot. Kuivõrd RZ omab täielikku

kontrolli nimetatud äriühingu üle, siis on MTA veendunud, et pärast rahalise kohustuse

määramist lõpetab see äriühing RZ-le dividendide maksmise ning RZ hakkab arveldama

sularahas. Lisaks iseloomustab maksuvõla tekitamine ja äriühingust vahendite väljaviimine

RZ pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. RZ võib sarnaselt suhtuda ka

3-16-2383

3(7)

vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada talle

kuuluva vara. Kindla sissetuleku puudumist, äriühingu juhatuse liikme ja osanikuna oma

sissetulekute suunamise võimalust ning maksu- ja võimaliku kohtumenetluse pikkust

arvestades on täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse

määramist vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

6) RZ-le ei kuulu sõidukeid ega väikelaevu, samuti ei oma ta Eesti Väärtpaberikeskuses

väärtpabereid. MTA hindab XXX külas asuva kinnistu (elamumaa, millel asub elamu)

ligikaudseks väärtuseks vähemalt 205 238,60 eurot. Arvestades, et kinnistu kuulub

kaasomandisse, oleks RZ-le kuuluva kinnistu osaväärtus hüpoteeki (summas 124 627,71 eurot

Danske Bank AS kasuks (26.09.2008), hüpoteegi jääk teadmata) arvestamata ligikaudu

102 619,30 eurot. MTA hindab XXX alevikus asuva korteriomandi (sh mitteeluruumi)

ligikaudseks väärtuseks 62 580,86 eurot. Arvestades kaasomandit, oleks RZ-le kuuluva

korteriomandi osaväärtus hüpoteeki (summas 97 209,62 eurot AS Eesti Krediidipank kasuks

(21.08.2007)) arvestamata ligikaudu 31 290,43 eurot. Otstarbekas ja põhjendatud on seada

kohtulik hüpoteek RZ-le kuuluvatele kinnisasja mõttelistele osadele vastavalt summas

143 000 eurot ja 30 000 eurot. Hüpoteekide seadmine on vähem koormav kui keelumärge.

Võimalikud täitekulud on 14 379,18 eurot. RZ vastu esitatava nõude võimalik suurus koos

täitekuludega on 173 934,92 eurot.

7) Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui RZ esitab tagatise, mis katab lisaks maksuhalduri

nõudele ka sundtäitmise kulud. Deposiiti kantava tagatissumma suuruseks on 159 555,74

eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 24.11.2016 määrusega MTA taotluse ja andis loa

taotleda kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (MTA

kaudu) RZ-le kuuluvatele kaasomandiosadele järgmistest kinnisasjadest: ½ mõttelisele osale

kinnisasjast asukohaga XXX (registriosa XXXXX; katastritunnus XXX) summas 143 000

eurot; ½ mõttelisele osale kinnisasjast asukohaga YYY (registriosa XXXXXXXX;

katastritunnus XXX) summas 30 000 eurot.

1) Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlusest

nähtuvalt algatas maksuhaldur sellega RZ suhtes maksumenetluse, mis on suunatud

vastutusotsuse koostamisele (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1). Vastutusmenetlus võib alata

halduskohtule taotluse esitamisega. Maksuhaldur leiab, et RZ on juhatuse liikmena süüliselt

rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ning vastutab seetõttu solidaarselt L OÜ maksuvõla

eest. Äriühingu maksuvõlg koosneb 29.12.2015 maksuotsusega määratud, kuid täies ulatuses

tasumata põhivõlast (tl 6, 8-15) ja arvestuslikust intressist (tl 7). Taotluses ja selle lisades

toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse koostamine oleks välistatud või

ilmselgelt võimatu. RZ oli äriregistrist nähtuvalt L OÜ juhatuse liige ajal, mil äriühingule

tekkis maksuvõlg (maksuotsusega määrati maksud 2012. a veebruari ja märtsi eest). Kohus

nõustus MTA-ga, et intressi maksmise kohustus on lahutamatult seotud kohustusega tasuda

maksusumma. Niisiis on võimalik, et RZ vastutab tollase juhatuse liikmena äriühingu

maksuvõla eest, mis koosneb põhivõlast ja arvestuslikust intressist. Seega on maksuhaldur

läbi viimas menetlust, mille tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine RZ-le.

2) Kohus nõustus taotleja hinnanguga, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Maksuotsuse aluseks olevas 10.11.2015 kontrollaktis kirjeldatud asjaolusid (tl 10-

15, vt eriti kontrollakti p-d 1.1.2.2 ja 1.2.2.2) arvestades on põhjendatud arvata, et kui RZ

kajastas L OÜ juhatuse liikmena teadlikult sisendkäibemaksuarvestuses mittetoimunud

3-16-2383

4(7)

tehinguid, vähendamaks maksukohustust, siis võib ta asuda kõrvale hoiduma ka

vastutusotsusega määratava maksusumma tasumisest. Samuti puudub RZ-l MTA-le

kättesaadavate andmete kohaselt igakuine sissetulek. Ta on saanud töötasu ja dividende

endale kuuluvalt äriühingult L OÜ-lt, kuid on usutav, et arvestades tema käitumist L OÜ

juhatuse liikmena, ei maksa ta pärast vastutusotsuse tegemist endale enam töötasu ega

dividende, et MTA ei saaks kasutada neid summasid vastutusotsuse täitmiseks. Kohus

nõustus MTA-ga, et eeltoodud asjaolude pinnalt on prognoositav, et vastutusotsuse

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

3) Taotluses on näidatud, et L OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud enam kui kolme kuu jooksul

sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna äriühingul ei ole raha ega

registervara.

4) MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ei esine.

Maksuvõlg on tekkinud, seda pole kustutatud ning selle sissenõudmine pole aegunud.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg pole möödunud juhul, kui maksuhaldur tugineb RZ

tahtlusele. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei

esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Praegusel juhul on

selleks tähtpäevaks 2012. a veebruarikuu käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäev 20.03.2012

(mitte 20.02.2012, nagu on märgitud MTA taotluses). Ka äriregistri andmetel on L OÜ-l

maksuvõlg alates 20.03.2012. Seega ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud, kui MTA

põhjendab ära RZ tahtluse ning teeb vastutusotsuse hiljemalt 20.03.2017. L OÜ õigusvõime

on säilinud, kuid äriühingule on tehtud kustutamishoiatus.

5) MTA taotleb luba seada hüpoteek RZ-le kuuluvatele kinnistutele. MTA on näidanud ära

RZ-le kuuluvate kinnisasjade osade ligikaudse väärtuse ja selgitanud hüpoteegisumma

173 000 eurot kujunemist. Summa lähtub võimaliku tulevase vastutuskohustuse suurusest

159 555,74 eurot ning täitekuludest 14 379,18 eurot. Täitekulude suurus (ca 9% maksunõude

summast) on põhjendatud. Kuna hüpoteekide summa ei ületa tagatava nõude (173 934,92

eurot) suurust, on hüpoteekide suurus proportsionaalne. Hüpoteegid ei koorma

maksukohustuslast ebaproportsionaalselt, kuna RZ-l säilib õigus koormatud kinnisasja vallata,

kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta

hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase

majandamise tulemusena. Isikul puuduvad sõidukid ja väärtpaberid. Hüpoteekide seadmine

on leebem meede kui näiteks arvelduskontode arestimine.

6) Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab MKS § 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise. Tagatise suurus on 173 934,92 eurot, deposiiti

kantava tagatissumma suuruseks on 159 555,74 eurot.

3. RZ esitas 20.01.2017 määruskaebuse. Halduskohus jättis määruskaebuse 30.01.2017

rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. RZ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 24.11.2016 määrus ja teha uus

määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata või alternatiivselt vähendada kohtuliku

hüpoteegi summat 77 265,76 euro võrra.

1) Üksikjuhtumi kontroll kestis enam kui 3,5 aastat ja maksuotsus tehti enam kui 2,5 aastat

pärast RZ äriühingu juhatusest lahkumist. Äriühingu tollane juhatuse liige maksuotsust ei

vaidlustanud. MTA ei ole toonud taotluses välja asjaolusid, et RZ oleks teavitatud 10.11.2015

kontrollaktist ja 29.12.2015 maksuotsusest. RZ-l ei olnud maksuotsuse andmise ajal võimalik

tagada äriühingu kohustuste täitmist. Juhatuse liikmeks oleku ajal ei pidanud ta ette nägema,

3-16-2383

5(7)

et maksuhaldur asub tehinguid ümber hindama. L OÜ hinnangul olid tehingud N OÜ ja S

OÜ-ga korrektsed. Olukorras, kus endine juhatuse liige ei ole kursis, millal ja kuidas

maksumenetlus lõppes, on küsitav RZ tegutsemine tahtlusega maksude tasumata jätmisel.

MTA pole taotluses viidanud ega tõendanud, et RZ ei oleks pärast äriühingust lahkumist

olnud enam maksuhaldurile kättesaadav või koostööaldis. Olukorras, kus maksumenetlus

venis ja vastutusmenetlusega on alustatud vahetult enne 5-aastase aegumistähtaja lõppu, ei saa

ennetavate täitmistoimingute rakendamist põhjendada ebamäärase väitega tahtlikust

tegutsemisest maksuvõla põhjustamisel. Halduskohus on jätnud need asjaolud võimaliku

maksusumma ja vastutuse ulatuse hindamisel põhjendamatult tähelepanuta. Maksumenetluse

kestus mõjutab tekkivaid maksuintresse. Riigikohus on käsitlenud 06.03.2016 otsuses nr 3-3-

1-78-14 maksumenetluse mõistlikku kestust ja selle kompenseerimise meetmeid, leides, et

maksuhaldurilt on võimalik taotleda ebamõistliku menetlusaja osas intressinõude kustutamist.

MTA taotluse esitamise seisuga arvestatud 77 265,76 euro suuruse intressi nõudmine endiselt

juhatuse liikmelt on ebaõiglane. Sellises summas intresside tekitamise tahtlust ei ole taotluses

põhjendatud ning asjaoludest nähtuvalt on selline tahtlus küsitav. MTA ei ole toonud välja

asjaolusid, et maksuotsusega määratud põhivõlgnevuse ja intresside sundsissenõudmise

võimatus oleks tingitud RZ tegevusest. On õige, et intressid on seotud põhivõlaga, kuid siiski

tuleb maksuhalduril eraldi ära näidata, et ka intresside suurus seondub RZ tegevusega. Kuna

MTA pole suutnud sellist seost tõendada, on intresside sissenõudmine igal juhul aegunud.

2) MKS § 1361 regulatsioon on ette nähtud eelkõige sellisteks erandjuhtudeks, kus

maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus tulevikus määratava rahalise kohustuse

sundtäitmise võimalikkuse osas. MTA taotluses toodud asjaolud, mis tingivad ennetavate

täitetoimingute vajaduse, ei ole veenvad. Riigikohus on 15.12.2016 otsuses nr 3-3-1-56-16 (p

19) selgitanud, et vastutusotsuse tegemiseks ei piisa üksnes äriühingu varem tuvastatud

maksuvõla olemasolust ning vastutusotsuse vaidlustamisel on vastutusotsuse adressaadil

õigus seada kahtluse alla ka maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Maksuvõla tekkimise osas

tugineb maksuhaldur taotluses asjaoludele, millega määruskaebuse esitaja ei nõustu.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu MTA väitega, et N OÜ ei olnud kauba tegelikuks müüjaks,

samuti et S OÜ ei olnud kauba tegelik müüja ning kaup äriühingute vahel ei liikunud.

Põhjendatud ei ole halduskohtu seisukoht maksuhalduril põhjendatud kahtluse olemasolu

kohta, et RZ varasemat käitumist arvestades võib ta asuda kõrvale hoidma ka

vastutusotsusega

määratava

maksusumma

tasumisest.

Halduskohus

ei

arvestanud

kontrollaktis kirjeldatud asjaolude hindamisel, et RZ ei ole saanud end nende süüdistuste

vastu kaitsta. Nagu märgitud, jätkus maksumenetlus ka pärast RZ äriühingust lahkumist.

Halduskohtu prognoosotsus RZ käitumise hindamisel tugineb maksuhalduri ühepoolselt

kujundatud seisukohal. Halduskohus pidanuks põhjendama, miks tuleb maksuhalduri

hinnangud lugeda automaatselt tõeseks. MTA on pahauskselt kajastanud kontrollaktis RZ

05.03.2012 ütlusi, mis on antud kontrollimenetluse väliselt (kontroll algas 02.04.2012

korralduse alusel). Jääb arusaamatuks, millist tähtsust omab maksukohustuse tuvastamisel

asjaolu, et RZ oli N OÜ juhatuse liige perioodil, mis ei seondu L OÜ kontrollitavate

tehingutega. Ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kahtlustada RZ poolset maksunõudest

kõrvalehoidumist.

3) Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtuga, et MKS § 96 lg-s 6 nimetatud

vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Nagu halduskohus viitas, on

maksusumma määramine võimalik veel vaid tahtluse korral. Juhatuse liikme tahtlusega

seonduvaid asjaolusid ei saa eeldada üksnes selle pinnalt, et maksuhaldur on väljastanud

maksuotsuse. Tahtluse olemasolu ja tõendamine maksuhalduri poolt on vägagi küsitav.

5. MTA palub 30.01.2017 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

3-16-2383

6(7)

1) Määruskaebuse esitaja hinnangul on vastutusotsuse tegemine välistatud, kuna

vastutusotsuse tegemiseks ettenähtud üldine tähtaeg on möödunud ja puudub maksuvõla

põhjustamise tahtlus. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et kõik tehingud toimusid arvel

kajastatud viisil. Tegemist on veel olematu vastutusotsuse sisulise õiguspärasuse kontrolli

puudutavate küsimustega. Arvestades, et MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmisel ei kontrollita

võimaliku tulevikus antava haldusakti õiguspärasust, ei ole selles osas võimalik halduskohtule

midagi ette heita. Määruskaebuse esitaja väidab läbivalt, et tema tahtlus on küsitav. Seega on

määruskaebuse esitaja enda arvates võimaliku tulevikus antava vastutusotsuse õiguspärasus

küsitav, mitte ilmselge. Määruskaebus ei tugine väitele, et maksuhalduri esitatud andmete

põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Kui ilmselget

õigusvastasust ei ole välja toodud, siis on üks loa andmata jätmise eeldustest täitmata.

2) Määruskaebuse esitaja ei nõustu seisukohaga, et ta võib asuda vastutusotsusega määratava

maksusumma tasumisest kõrvale hoidma. Samas ei ole ta ümber lükanud ühtegi maksuhalduri

ja halduskohtu poolt välja toodud asjaolu. Väide, et RZ-l ei olnud võimalik esitada

kontrollaktile eriarvamust, ei muuda järeldusi, et kontrollaktis toodu pinnalt on alus arvata, et

ta kajastas L OÜ juhatuse liikmena tegutsedes teadlikult äriühingu maksuarvestuses

mittetoimunud tehinguid ja jättis osa tehinguid kajastamata, mistõttu võib isik ka tulevikus

maksude tasumisest kõrvale hoiduda, ning et tal puudub püsiv sissetulek. Seega ei ole

määruskaebuse esitaja lükanud ümber kahtlust, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti tuvastanud täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise eelduste esinemise ja määrust ka vajalikul

määral põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, ei pea vajalikuks

neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2) ning vastuseks määruskaebusele märgib

järgmist.

7. Halduskohus on selgitanud määruses põhjalikult ja kooskõlas kohtupraktikaga, et MKS

§ 1361 lg 1 alusel loa andmisel ei kontrolli kohus seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane.

Võimaliku vastutusotsuse sisuline kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava

kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust juhul, kui maksuhalduri esitatud

andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. MKS §

1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab muu hulgas seda, et esineb põhjendatud kahtlus

määratava

maksukohustuse

sundtäitmise

raskendatuse

või

võimatuse

kohta

maksukohustuslase tegevuse tõttu. Halduskohus otsustab loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja kohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust

ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

8. Määruskaebuse esitaja arvates on vastutusotsuse tegemine välistatud, kuna

maksusumma määramiseks ettenähtud üldine 3-aastane aegumistähtaeg on möödunud ning

puudub maksuvõla põhjustamise tahtlus. RZ osutab, et äriühingu suhtes kestis maksumenetlus

kaua, tal ei olnud võimalik maksuotsuse tegemise ajal tagada äriühingu kohustuste täitmist, L

OÜ tehingud N OÜ ja S OÜ-ga olid kehtivad ja korrektsed ning tema tahtlus maksude

tasumata jätmisel ja sellises suuruses intresside tekitamises on küsitav.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et vastutusotsuse tegemine on

aegumise tõttu välistatud. Vastutusotsuse tegemise saab kohus täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmisel välistada siis, kui on möödunud 5-aastane aegumistähtaeg.

3-16-2383

7(7)

Vastutusotsuse tegemist ei välista see, kui võimaliku tulevase vastutusotsuse adressaadi

arvates puudub tahtlus või selle olemasolu on küsitav või maksuhalduri poolt tahtluse

tõendamine on küsitav. RZ tahtlus, nii nagu muudki vastutusotsuse tegemiseks olulised

asjaolud, tuleb maksuhalduril vastutusmenetluses alles tuvastada. RZ-l on võimalus esitada

oma seisukohad võimaliku tulevase vastutusotsuse suhtes vastutusotsuse menetluses. Selles

menetluses on tal võimalus seada kahtluse alla ka äriühingu suhtes tehtud maksuotsuses

tuvastatud asjaolud. Ka oma seisukohad intressi nõudmise põhjendatuse osas saab RZ esitada

vastutusotsuse menetluses. Kohus ei saa loamenetluses ette ära otsustada, et vastutusotsusega

sellises suuruses intresside nõudmine on välistatud.

9. Määruskaebusest järelduvalt ei saanud maksuhalduril RZ arvates olla põhjendatud

kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine RZ tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

MTA taotlusest nähtuvalt tugineb maksuhalduri kahtlus RZ tulevase võimaliku käitumise

suhtes L OÜ maksumenetluses tuvastatud RZ käitumisele nimetatud äriühingu juhatuse

liikmena. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebusest järelduva seisukohaga, et maksuhaldur

ei saanud oma prognoosotsuse tegemisel ja halduskohus maksuhalduriga nõustumisel

äriühingu suhtes läbiviidud maksumenetluses tuvastatud asjaoludele tugineda, kuna

maksumenetlus äriühingu suhtes jätkus pärast RZ äriühingust lahkumist, ta ei saanud

maksuotsuse aluseks olevas kontrollaktis sisalduvatele süüdistustele vastu vaielda ja ta ei

nõustu MTA väidetega äriühingul maksuvõla tekkimise kohta. RZ tulevase käitumise

prognoosimisel kehtivale maksuotsusele ja selle aluseks olevale kontrollaktile tuginemine ei

tähenda, et halduskohus oleks lugenud maksuotsuses ja kontrollaktis toodu automaatselt

tõeseks. Nagu märgitud, on RZ-l võimalik esitada oma vastuväited maksuotsuses tuvastatud

asjaoludele vastutusotsuse tegemise menetluses ja vajaduse korral vastutusotsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamisel.

Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba, kui kohus peab täitmise

raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Selliseks

kahtluseks annab muu hulgas põhjust isiku varasem ebausaldusväärne käitumine

maksuõigussuhtes. Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks

teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril temalt

võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist. Täitmist tagavate toimingute ennetav

rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets