3-16-2433/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

31.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2433

Haldusasi

AS Kuusakoski kaebus Keskkonnainspektsiooni

23.11.2016. a kirja „Ettekirjutuse edastamine“ osaliseks

tühistamiseks, 19.10.2016. a kirja „Asendustäitmise

rakendamise hoiatus“ osalise tühisuse tuvastamiseks

ning asendustäitmise rakendamise keelamiseks AS-i

Kuusakoski puudutavas osas

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Kuusakoski määruskaebus Tartu Halduskohtu

01.12.2016. a määruse resolutsiooni p 6 peale.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Kuusakoski, esindajad advokaadid Allar

Jõks ja Britta Pärk

Vastustaja – Keskkonnainspektsioon

Kolmas isik I – OÜ Rubronic

Kolmas isik II – MTÜ Rehviringlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde AS Kuusakoski 2015. a majandusaasta aruanne.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt ning tühistada Tartu Halduskohtu

01.12.2016. a määruse resolutsiooni p 6 osas, millega halduskohus jättis kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata ja ei kohaldanud esialgset

õiguskaitset ka asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamise osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada AS Kuusakoski esialgse

õiguskaitse taotlus osaliselt ja keelata esialgse õiguskaitse korras

Keskkonnainspektsioonil 14.07.2016. a ning 23.11.2016. a ettekirjutuste alusel

AS-ile Kuusakoski pandud kohustuste asendustäitmise kulude sissenõudmine

AS-ilt Kuusakoski kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni käesolevas

asjas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI) tegi 14.07.2016 OÜ-le Rubronic ettekirjutuse

nr 0000113 (tl 56-59) käidelda nõuetekohaselt (suunata taaskasutusse) 885 tonni endisel

Raadi lennuvälja objektil 4 Tila külas Tartu vallas Tartu maakonnas asuvaid vanarehve

hiljemalt 14.08.2016. Ettekirjutuse hoiatuses selgitas KKI, et juhul, kui OÜ Rubronic ei täida

nimetatud kohustust tähtajaks, kohustab KKI tulenevalt jäätmeseaduse (JäätS) § 26 lg-st 9

oma vastutuse ulatuses vanarehve nõuetekohaselt käitusesse suunama MTÜ-d Rehviringlus ja

JäätS § 26 lg 4 alusel AS-i Kuusakoski ning kui viimased oma kohustust ei täida, rakendab

KKI asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 11 lg 1 alusel asendustäitmist.

2. KKI 17.08.2016. a kirjaga nr 6-1/16/1354-50 (tl 61) edastati AS-ile Kuusakoski

ettekirjutuse nr 0000113 täitmise kontrolli protokoll ning selgitati, et kuna OÜ Rubronic ei ole

täitnud ettekirjutusega nr 0000113 pandud kohustust, kohustab KKI oma vastutuse ulatuses

vanarehve nõuetekohaselt käitusesse suunama JäätS § 26 lg 9 alusel MTÜ-d Rehviringlus ja

JäätS § 26 lg 4 alusel AS-i Kuusakoski hiljemalt 16.09.2016. KKI märkis, et kui määratud

tähtajaks ei ole 885 tonni vanarehve taaskasutusse suunatud, rakendab KKI ATSS § 11 lg 1

alusel asendustäitmist.

3.

19.10.2016 tegi KKI OÜ-le Rubronic, MTÜ-le Rehviringlus ja AS-ile Kuusakoski

asendustäitmise rakendamise hoiatuse (tl 73-73p), milles on märgitud, et 19.09.2016 ja

20.09.2016 toimunud kontrolli käigus on selgunud, et 14.07.2016. a ettekirjutusega pandud

kohustust ei ole määratud tähtajaks täidetud. Seetõttu alustas KKI ettekirjutuse täitmise

korraldamist asendustäitmise korras. Kavandatava asendustäitmise eeldatav kulude suurus on

163 548 eurot (1844,8 eurot/t × 885 t). Asendustäitmise kulud jagunevad järgnevalt:

OÜ Rubronic 8847,95 eurot, MTÜ Rehviringlus solidaarselt OÜ-ga Rubronic 102 331,98

eurot (62,57%) ning AS Kuusakoski solidaarselt OÜ-ga Rubronic 52 368,07 eurot (32,02%).

Hoiatuses märgiti, et ettekirjutuses ettenähtud kohustust on vabatahtlikult võimalik täita kuni

01.11.2016.

4. KKI pikendas 14.11.2016. a kirjaga nr 6-1/16/1354-89 (tl 62p) AS-i Kuusakoski suhtes

vabatahtliku täitmise aega, kuna AS Kuusakoski oli asendustäitmise rakendamise hoiatuse

kätte saanud 03.11.2016. Vabatahtliku täitmise uueks tähtpäevaks määrati 27.11.2016.

5.

24.11.2016 tegi KKI täitekorralduse, millega otsustas rakendada 14.07.2016. a

ettekirjutuse nr 0000113 täitmiseks sunnivahendina asendustäitmist alates 28.11.2016 ning

teha sunnivahendi vahetu rakendamine ülesandeks AS-ile Ragn-Sells. Täitekorralduse

kohaselt tuleb asendustäitmise korras suunata taaskasutusse endisel Raadi lennuväljal asuvad

885 tonni vanarehve. Täitekorralduses on sunnivahendi adressaatidena märgitud OÜ

Rubronic, MTÜ Rehviringlus ning AS Kuusakoski.

6. KKI tegi 23.11.2016. a ettekirjutuse nr 177 (tl 74p-76), mille p-ga 1 kohustas

OÜd Rubronic käitlema nõuetekohaselt (suunama taaskasutusse) 750 tonni endisel Raadi

lennuvälja objektil 4 Tila külas Tartu vallas Tartu maakonnas asuvaid vanarehve hiljemalt

15.12.2016. Ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 2 kohustati MTÜ-d Rehviringlus tagama p-s 1

nimetatud kohustusest 469 tonni vanarehvide nõuetekohane käitlemine hiljemalt 15.12.2016.

Ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 3 kohustati AS-i Kuusakoski tagama p-s 1 nimetatud

kohustusest 240 tonni vanarehvide nõuetekohane käitlemine hiljemalt 15.12.2016.

Ettekirjutuses on märgitud, et lähtudes ATSS §-st 7 teeb KKI OÜ-le Rubronic,

ASle Kuusakoski ja MTÜ-le Rehviringlus hoiatuse, mille kohaselt juhul, kui ettekirjutus ei

ole 15.12.2016 täidetud, rakendab KKI asendustäitmist ning asendustäitmise läbiviimise

eeldatav kulude suurus on 184,8 eurot tonn, kokku 138 600 eurot (184,8 eurot/t × 750 t).

7. AS Kuusakoski esitas 29.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

KKI 23.11.2016. a ettekirjutus, tuvastada KKI 19.10.2016. a kirja „Asendustäitmise

rakendamise hoiatus“ osaline tühisus kaebajat puudutavas osas, ennistada KKI 14.07.2016. a

ettekirjutuse nr 0000113 kaebuse esitamise tähtaeg ja tühistada nimetatud ettekirjutus

AS-i Kuusakoski puudutavas osas.

Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rikkunud kohustust seoses jäätmete käitlemisega. Kaebaja ei

ole rehvide omanik, Raadil asuva kinnisasja omanik või muul moel kohustatud OÜ Rubronic

rehve käitlema. Kaebaja on seisukohal, et ka JäätS § 26 lg 4 ei kohusta kaebajat kandma teise

jäätmekäitleja kulutusi. Kaebaja arvates ei saa ta vastutada OÜ Rubronic kohustuse rikkumise

eest perioodil, mil ta ei ole OÜle Rubronic vanarehve andnud. Asendustäitmise menetluses on

tehtud olulisi menetlusvigu, mis on tinginud 23.11.2016. a ettekirjutuse ja asendustäitmisega

jätkamise õigusvastasuse. Kaebaja ei olnud 14.07.2016. a ettekirjutuse adressaat. Kaebaja on

seisukohal, et asendustäitmise eeldused on täitmata, sest KKI ei ole haldusmenetluses

nr 12000216 kaebaja suhtes ettekirjutust teinud. Täidetud ei ole asendustäitmise kõige

olulisem eeldus. Puudub põhihaldusakt, millega oleks kaebajale kohustusi pandud. Vastustaja

on nõudnud kaebajalt ettekirjutuse täitmist, mida kaebaja ei saa täita faktiliselt ega õiguslikult,

sest see kohustab toime panema õigusrikkumise. Seega on ka sellist kohustust sisaldav

haldusakt tühine. Vastustaja ei ole haldusmenetluses tuvastanud kaebajale seadusest tuleneva

kohustuse rikkumist. Faktist, et kaebaja on andnud OÜ-le Rubronic käitlemiseks vanarehve,

ei saa tuletada kaebaja kohustuste rikkumist. Kaebaja on seisukohal, et ATSS § 5 lg 2 ei

rakendu olukorras, kus haldusorgan arvab, et saab nõuda teise isiku kohustuste täitmata

jätmisega seotud kahjude hüvitamist. Kaebaja on seisukohal, et 19.10.2016. a hoiatus on

õigusvastane. Kehtivat ettekirjutust ei ole tehtud. Kaebaja hinnangul on õigusvastane ka

23.11.2016. a ettekirjutuses sisalduv hoiatus. Vastustaja on andnud kaebajale kohustuste

täitmiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja. Kaebajal ei ole võimalik korraldada niivõrd

lühikese aja jooksul sellise koguse jäätmete käitlemist. Samuti ei ole sunnivahendi

kohaldamine kaebaja suhtes proportsionaalne, sest OÜ Rubronic ei ole talle jäätmeloast

tulenevatele kohustustele vastu vaielnud.

Kaebusele lisatud esialgse õiguskaitse taotlusega palus kaebaja peatada AS-i Kuusakoski

puudutavas osas Raadil asuvate 511 tonni vanarehvide käitlemine (32,02% 1635 t-st) ja

peatada 24.11.2016. a täitekorralduse ja 23.11.2016. a ettekirjutuse alusel toimuv

asendustäitmise läbiviimine AS-i Kuusakoski puudutavas osas (32,02% 1635 t-st), keelata

AS-i Kuusakoski suhtes uute ettekirjutuste tegemine seoses Raadil asuvate vanarehvide

käitlemisega ja KKI kõik toimingud seoses AS-ilt Kuusakoski asendustäitmise kulude

nõudmisega.

Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduste kohaselt on kaebaja subjektiivsed õigused ohus, sest

vastustaja on lühikese aja jooksul viinud läbi kaks haldusmenetlust ning alustanud 28.11.2016

ühe haldusmenetluse tulemusel kaebaja suhtes asendustäitmist ning kavandab teist

asendustäitmist alates 15.12.2016. Asendustäitmise tulemusel ähvardab kaebajat

98 745 (52 368 + 46 377) euro suurune rahaline nõue. Asendustäitmise läbiviimise korral

peaks kaebaja asuma tsiviilkohtu vaidlusesse kohtutäituriga. Alternatiivselt palus kaebaja

kohtult esialgse õiguskaitse korras tähtaja pikendust kuni 28.02.2017, et kaebaja saaks ise

allhanke teel korraldada vanarehvide käitlemise, sest kaebajale on ettekirjutuse alusel antud

ebamõistlik tähtaeg vanarehvide käitlemiseks. Kaebaja märgib, et tal oleks võimalik

ASst Ragn-Sells väiksemate kuludega vanarehvid käidelda. Kaebaja arvates räägib esialgse

õiguskaitse kasuks ka avalik huvi, sest esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa

uued kohtumenetlused. Vastustaja kavandab täiendavate haldusmenetluste algatamist ning

avalikes huvides ei ole kohtusüsteemi koormamine vaidlustega, mida saaks vältida.

8. Tartu Halduskohus jättis 01.12.2016. a määruse resolutsiooni punktiga 6 kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamise eeldused täidetud, sest kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekkivad tagajärjed seisnevad eelkõige asendustäitmise

kulude võimalikus sissenõudmises vastustaja poolt. Seega on kaebaja huvi eelkõige

majanduslik. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajale ei saa tekkida tagajärgi, mida hiljem

poleks võimalik kaebajale soodsa kohtulahendiga heastada. Kaebajale ei ole 14.07.2016. a

ettekirjutusega alustatud haldusmenetlus kahjulikke tagajärgi kaasa toonud ning pöördumatute

tagajärgede ohtu ei ole ette näha ka lähitulevikus. Halduskohus näeb pigem äratuntavat kahju

vanarehvide käitlemise põhjendamatul peatamisel, kuna suure koguse vanarehvide käitlemata

jätmine võib põhjustada ilmselgelt keskkonnaohu. Halduskohus märkis, et käesolevas asjas on

vaidluse all küsimus, kas vastustajal on õigus kohustada kaebajat tagama OÜ-le Rubronic

14.07.2016 ettekirjutusega pandud kohustuse täitmist.

Halduskohus leidis, et kaebaja õigused ei jää esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel

kaitseta, sest kaebaja õiguste hilisem kaitse ei ole võimatu ega raskendatud, sest kaebajal on

võimalik nõuda tekitatud kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel. Samuti ei ole

selgunud, kas vastustaja on õigustatud esitama asendustäitmises kantud kulude sissenõudmise

nõude kaebaja vastu, kuna enne kaebaja vastu sissenõude pööramist peaks vastustaja nõudma

kulude hüvitamist OÜ-lt Rubronic. Alles pärast seda, kui on selgunud, et OÜ Rubronic

varadest ei piisa, on vastustajal õigus nõuda asendustäitmise kulude hüvitamist solidaarselt

MTÜ-lt Rehviringlus ja kaebajalt. Kaebaja on märkinud, et OÜl Rubronic on olemas

rahalised vahendid kulutuste katmiseks. Halduskohus möönas, et asendustäitmisel kantud

kulude tasumise nõude tagasitäitmine võib olla ebamõistlik, kuid mitte võimatu. Esialgse

õiguskaitse taotluses palutud tähtaja pikendamise osas selleks, et kaebaja saaks ise korraldada

vanarehvide käitlemise, leidis halduskohus, et ka see tuleb jätta rahuldamata, sest

asendustäitmise vahetu rakendamine on tehtud ülesandeks AS-le Ragn-Sells, kes on välja

valitud riigihanke korras. Vastustaja on kaebajale teatanud kavandatava asendustäitmise

eeldatava kulude suuruse. Halduskohus märkis, et ta ei pea võimalikuks hakata kaaluma

esialgse õiguskaitse kohaldamisel menetlusosaliste majanduslikke huve ja asendustäitmise

kulude põhjendatust.

9. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 01.12.2016. a määruse resolutsiooni p 6 peale

määruskaebuse, millega palub halduskohtu määruse tühistada ja rahuldada kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus ning keelata KKI-l kõik toimingud seoses AS-ilt Kuusakoski

asendustäitmise kulude nõudmisega, peatada kohtumenetlust lõpetava määruse või otsuse

jõustumiseni asendustäitmise läbiviimine 24.11.2016. a täitekorralduse ja 23.11.2016. a

ettekirjutuse alusel AS-i Kuusakoski puudutavas osas ning keelata AS-i Kuusakoski suhtes

uute ettekirjutuste tegemine seoses Raadil asuvate vanarehvide käitlemisega. Määruskaebuse

esitaja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei ole seaduslik ega

põhjendatud. Kaebaja leiab, et teda ähvardav negatiivne mõjutus realiseerub lähitulevikus,

sest 28.11.2016 alanud 885 tonni vanarehvide käitlemine viiakse läbi enne 2017. a veebruari

lõppu, millele järgnevalt võib koheselt aset leida asendustäitmise kulude sissenõudmine.

Samalaadsetel faktilistel asjaoludel rahuldas Tartu Halduskohus 13.12.2016 MTÜ

Rehviringlus esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine

oleks põhjendatud ka võrdse kohtlemise põhimõttel. Kui vastustaja asendustäitmise kulude

sissenõudmise nõude esitab, muutub kaebaja õiguste kaitsmise võimalus perspektiivituks, sest

kaebaja peab asuma tsiviilõiguslikku vaidlusesse kohtutäituriga.

Kaebaja toob välja, et ta vajab esialgset õiguskaitset, et kaitsta oma õigusi ja vältida

kahjulikke mõjutusi nii olemasolevate kui ka tulevikus esitatavate nõuete osas. Vastustaja on

väljendanud seisukohta, et kokku vastustab kaebaja 4990 tonni Raadi lennuväljal asuvate

vanarehvide eest. Selle kohaselt ulatuks kaebaja kahju kuni 960 721 euroni. Kaebajal

puuduvad sellise summa tasumiseks käibevahendid. Ka olemasoleva nõude (98 745 eurot)

ning konto arestimine selles ulatuses võib ilmselgelt halvata ettevõtte igapäevase

majandustegevuse. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei

ole vajalik seetõttu, et kaebajal on võimalik kaitsta hiljem oma õigusi uue kaebuse

esitamisega kahju hüvitamiseks. Kaebaja arvates ei ole see kooskõlas menetlusökonoomia

põhimõttega ning on vastuolus avalike huvidega. Kaebaja on esitanud kohtule seni kaks

kaebust, MTÜ Rehviringlus kolm. Vastustaja kavandab täiendavate haldusmenetluste

algatamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa uued kohtumenetlused.

Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud solidaarset vastutust. Vastustaja

hinnangul vastutab kaebaja OÜ-ga Rubronic solidaarselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1

kohaselt võib solidaarse vastutuse puhul võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist

täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega ei ole välistatud

vastustaja poolt sissenõude esitamine koheselt kaebaja vastu. AS RagnSells käitleb juba

hetkel asendustäitmise raames Raadil vanarehve ning vastustaja kavatseb sellega seonduvad

kulud nõuda muuhulgas sisse kaebajalt. Kaebaja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse

kohaldamine on kooskõlas avalike huvidega ja ei põhjusta keskkonnakahju.

10. Vastustaja on vastuses määruskaebusele seisukohal, et halduskohus on põhjendatult

jätnud esialgse õiguskaitse kohaldamata ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata. OÜ

Rubronic on jätnud täitmata talle väljastatud jäätmeloaga pandud kohustuse käidelda (suunata

taaskasutusse) kindlateks kuupäevadeks kindel kogus Raadil asuvaid vanarehve. Loa

tingimuste täitmata jätmine on seotud keskkonnariskiga. Seetõttu ei saa vanarehvide

likvideerimist edasi lükata. Kohtumäärus, mis peatab vanarehvide käitlemise, tooks kaasa

olukorra, kus jäätmeloa tingimuste täitmine ei oleks kohustuslik. Asendustäitmise peatamine

ei tekita õigust vanarehvide asumiseks Raadil. Jäätmeluba on lõppenud ning vanarehvid tuleb

Raadilt likvideerida. Kohtumäärus, mis keelaks edasiste ettekirjutuste tegemise kohustuse

täitmisele sundimiseks oleks sisuliselt jäätmeloa muutmine. Kaebajal oli ja on võimalus

tagada vanarehvide käitlemine jäätmeloa väljastamisest kuni 2017. a lõpuni. Sellisel juhul ei

ole vastustajal vajadust ettekirjutuse tegemiseks. Täitekorralduses on märgitud täidetavaks

kohustuseks 885 tonni, mitte kõiki Raadil asuvaid rehve. Kaebaja ei ole vabatahtlikult asunud

oma kohustust täitma. Vastustaja arvates on võrdlus MTÜ-ga Rehviringlus kaebusega

haldusasjas nr 3-16-2494 kohatu, sest MTÜ Rehviringlus taotles esialgse õiguskaitse

kohaldamist ainult asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamiseks, mitte asendustäitmise

peatamiseks. Asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamine ei mõjuta asendustäitmise

läbiviimist.

11. Kolmas isik MTÜ Rehviringlus leiab vastuses määrusekaebusele, et määruskaebus on

põhjendatud. Kolmas isik märgib, et Raadil asuvate vanarehvide käitlemise korraldamine

nö jupikaupa erinevates haldusmenetlustes on toonud kaasa olukorra, kus Tartu Halduskohtu

menetluses on praegu viis kaebust, kuid tulevikus võib neid olla 20, mis olemuslikult

puudutavad üht ja sama asja. Kolmanda isiku arvates puudub kaalukas avalik huvi, mis

takistaks asendustäitmisele suunatud haldusmenetluste peatamist seni, kuni asendustäitmise

õiguspärasusega seotud vaidlus on saanud sisulise lahenduse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 01.12.2016. a määruse tühistamist

ulatuses, millega jäeti rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Samuti palub kaebaja

esialgse õiguskaitse korras keelata KKI-l kõik toimingud seoses kaebajalt asendustäitmise

kulude nõudmisega, peatada asendustäitmise läbiviimine 24.11.2016. a täitekorralduse ja

23.11.2016. a ettekirjutuse alusel kaebajat puudutavas osas ning keelata kaebaja suhtes uute

ettekirjutuste tegemine seoses Raadil asuvate vanarehvide käitlemisega.

Kuna kaebaja on samasisulised taotlused esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluses

halduskohtule, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuses esitatud taotluse puhul

tegemist uue esialgse õiguskaitse taotlusega, vaid üksnes määruskaebusega Tartu Halduskohtu

01.12.2016. a määruse resolutsiooni p 6 peale. Kaebaja taotleb halduskohtu 01.12.2016. a

määruse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata tema esialgse õiguskaitse taotlus ning

palub ringkonnakohtul esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

13. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada osaliselt

ning kohaldada esialgset õiguskaitset asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamiseks juba

tehtud ettekirjutuste alusel.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse õiguskaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi.

Riigikohtu praktika kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamist peetud vajalikuks siis, kui

on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede

kõrvaldamine ei ole mõistlikul viisil võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a

määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 11 ja seal viidatud varasem kohtupraktika).

14. Kaebaja on nii esialgse õiguskaitse taotluses kui ka määruskaebuses toonud talle esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekkiva kahjuliku tagajärjena välja asendustäitmise

tulemusena kaebajat ähvardava rahalise nõude summas 98 745 eurot. Kaebaja on märkinud, et

asendustäitmise kulude sissenõudmise korral tuleks kaebajal asuda tsiviilkohtus vaidlusesse

kohtutäituriga, sest ATSS § 15 lg 1 kohaselt nõutakse asendustäitmise kulud sisse

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

15. Riigikohtu praktika kohaselt ei tulene asendustäitmise ja sunniraha seadusest

haldusorganile kohustust väljastada lisaks ettekirjutusele ja hoiatusele täiendavat haldusakti,

mis oleks täitedokumendiks. Täitedokumendiks on ettekirjutus koos hoiatusega (Riigikohtu

halduskolleegiumi 22.04.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 12).

ATSS § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse

hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 15 lg 1 kohaselt nõutakse asendustäitmise

kulud sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline

nõue.

16. Nii 14.07.2016 kui ka 23.11.2016. a ettekirjutuse alusel on kaebajale määratud kohustus

ja tähtaeg kohustuse täitmiseks ning see on möödunud. See, kas kaebajal esineb kohustus, mis

talle nimetatud ettekirjutustega on määratud, või kas see kohustus tulenes 14.07.2016. a

ettekirjutusest või mõnest 14.07.2016. a ettekirjutusele järgnenud dokumendist, või kas

kaebaja kaebetähtaeg 14.07.2016. a ettekirjutuse vaidlustamiseks kuulub ennistamisele, on

haldusasja sisulise lahendamise küsimused ning ei kuulu lahendamisele esialgse õiguskaitse

taotluse läbivaatamise käigus. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse

esitada koos kaebusega. Seega on piisav, kui kaebaja on kaebusega vaidlustanud haldusakti,

mille täitmise peatamist ta esialgse õiguskaitse korras taotleb.

17. Kaebajale on tehtud 19.10.2016 asendustäitmise rakendamise hoiatus, millega on antud

14.07.2016. a ettekirjutuses ettenähtud kohustuse (32,02% 885 t vanarehvide taaskasutusse

suunamise) vabatahtlikuks täitmiseks täiendav tähtaeg 01.11.2016, mida KKI on 14.11.2016.

a kirjaga pikendanud kuni 27.11.2016. 23.11.2016. a ettekirjutusega on määratud kaebajale

kohustus 240 tonni vanarehvide nõuetekohaseks käitlemiseks tähtajaga 15.12.2016. Asja

materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks talle ettekirjutustega määratud kohustusi täitnud.

14.07.2016. a ettekirjutuse alusel 19.10.2016. a tehtud asendustäitmise rakendamise hoiatuses

on märgitud, et kuna ettekirjutusega ettenähtud kohustus on tähtajaks täitmata, alustas

KKI ettekirjutuse täitmise korraldamist asendustäitmise korras ning kaebajalt nõutakse sisse

asendustäitmise kulud solidaarselt OÜ-ga Rubronic summas 52 368,07 eurot. KKI on

24.11.2016. a täitekorraldusega asunud ka sunnivahendina asendustäitmist rakendama. Ka

23.11.2016. a ettekirjutusele on lisatud hoiatus, et kui ettekirjutus ei ole 15.12.2016 täidetud,

rakendab KKI asendustäitmist ning asendustäitmise kulude eeldatav suurus on 184,8 eurot

tonn. ATSS § 7 lg 2 kohaselt võib hoiatus olla tehtud nii eraldi teatena kui kaasneda

ettekirjutusega.

18. Seega nähtub vaidlustatud dokumentidest, et tehtud on kaks ettekirjutust ning mõlema

ettekirjutuse kohta ka kaebajale hoiatus asendustäitmise rakendamise ning asendustäitmise

kulude eeldatava suuruse kohta. Kuna ettekirjutus koos hoiatusega on täitedokumendiks, siis

ei ole asendustäitmise kulude sissenõudmine kaebajalt käesoleva kohtumenetluse jooksul

välistatud, sest ATSS § 16 lg 2 kohaselt ei peata kaebuse esitamine ettekirjutuse täitmist ega

sunnivahendi rakendamist, kui kohus ei otsusta teisiti. Vabariigi Valitsuse 27.11.2001. a

määruse nr 361 „Asendustäitmise kulude arvutamise kord ja asendustäitmise läbi viinud

kolmandale isikule makstava tasu piirmäärad ning tasu maksmise ja tasaarvelduse kord“

(edaspidi määrus nr 361) § 5 lg 2 kohaselt nõutakse asendustäitmise kulud adressaadilt sisse

üldjuhul küll pärast asendustäitmist, kuid ATSS § 15 lg 3 kohaselt võib haldusorgan need

erandina sisse nõuda ka ettemaksuna. Kaebusele lisatud riigihanke nr 176353 dokumentide

kohaselt on KKI-l kavandatud korraldada ajavahemikul 01.11.2016-28.02.2017 Raadil

asuvate 1635 tonni vanarehvide taaskasutusse suunamine. Seega ei ole välistatud, et pärast

selle perioodi möödumist nõutakse kaebajalt sisse ka hoiatuses märgitud asendustäitmise

kulud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja solidaarvõlgnike puhul nõuda kohustuse täielikku täitmist ka igalt ühelt neist.

KKI 23.11.2016. a ettekirjutuse kohaselt käsitleb vastustaja kaebajat 32,02% vanarehvide osas

OÜ-ga Rubronic solidaarvõlgnikuna.

19. Kuigi isikul on õigus lisaks ettekirjutuse vaidlustamisele vaidlustada ka haldusorgani

haldustäitemenetluse toiminguid tuvastamis- või hüvitamiskaebusega või nõuda

õigusvastaselt sisse nõutud asendustäitmise kulude tagastamist, kui haldusorgan on

sunnivahendit rakendanud õigusvastaselt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2015. a

määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 12), leiab ringkonnakohus, et arvestades seda, et

käesolevat kaebust ei ole antud menetlusstaadiumis põhjust pidada ilmselgelt perspektiivituks,

ning selleks, et vältida kaebaja vajadust asuda vaidlustama järgmisi sama haldusmenetlusega

seotud edasisi toiminguid, mille õiguspärasus on seotud käesolevas asjas vaidluse all olevate

haldusaktide ning toimingute õiguspärasusega, tuleb esialgse õiguskaitse korras keelata KKI-l

14.07.2016. a ning 23.11.2016. a ettekirjutuste alusel kaebajale pandud kohustuste

asendustäitmise kulude sissenõudmine kaebajalt kuni menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni käesolevas asjas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse korras

asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamine kohtuvaidluse lõpuni vastuolus ka avalike

huvidega, sest kaebaja äriregistrile esitatud 2015. a majandusaasta aruande alusel ei ole

põhjust arvata, et kaebaja ei oleks suuteline pärast kohtumenetluse lõppu talle negatiivse

kohtuotsuse korral asendustäitmise kulusid, mis on hoiatuste kohaselt summas 98 745 eurot,

tasuma. Kaebaja müügitulu on 2015. a olnud üle 30 miljoni euro ning kuigi 2015. a

lõpetati kahjumiga, on kaebaja eelmiste perioodide jaotamata kasum üle 20 miljoni euro ning

seisuga 31.12.2015 oli kaebajal käibevara üle 18 miljoni euro. Samuti on vastustaja vastuses

määruskaebusele märkinud, et asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamine ei mõjuta

asendustäitmise läbiviimist.

20. Kaebaja on taotlenud ka esialgse õiguskaitse korras asendustäitmise peatamist või

alternatiivselt talle kohustuse täitmiseks antud tähtaja pikendamist kuni 28.02.2017, et ta

saaks ise korraldada vanarehvide käitlemise. Kahjuliku tagajärjena on kaebaja seejuures välja

toonud, et asendustäitmise peatamata jätmisel kaotaks ta võimaluse ise kohustust täita, mida

ta suudaks teha väiksemate kuludega, kui on KKI poolt vanarehvide käitlemiseks läbi viidud

riigihanke tulemus. Seega on ka esialgse õiguskaitse korras asendustäitmise peatamise

taotlemisel kaebaja talle tekkida võivate kahjulike tagajärgedena välja toonud

asendustäitmisega kaasnevate kulude tasumise kohustuse tekkimise ning tema väitel oleksid

kaebaja poolt kohustuse täitmise korral tema kulud väiksemad.

Ringkonnakohus märgib, et määruse nr 361 § 3 lg 3 kohaselt on asendustäitmise läbi viinud

kolmandale isikule makstava tasu piirmääraks asendustäitmise toimingute sooritamise eest

makstav kohalik keskmine turuhind. ATSS § 3 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb sunnivahendi

rakendamisel arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. ATSS § 8 ja § 15 lg 1 kohaselt peab

haldusorgan enne asendustäitmise kulude sissenõudmist kontrollima sunnivahendi

rakendamise eeldusi, sh sunnivahendi rakendamist mõjutavaid asjaolusid. Muuhulgas ei

pruugi sunnivahendi rakendamine olla proportsionaalne, kui ettekirjutusest adressaadile

tulenenud kohustused olid ebaselged (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.12.2016. a otsus asjas

nr 3-3-1-62-16, p 14). Samuti peab ATSS § 7 lg 3 kohaselt hoiatusega ettekirjutuse

vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita.

Riigikohtu praktika kohaselt peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest

pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 lg-s 1

sätestatud korras sissenõudmise alustamist ning selline teavitus avab isikule võimaluse esitada

sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited või võimaluse tasuda sunniraha

ilma sissenõudmiseta ning kohtutäituri tasuta (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015. a

otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib sama põhimõte ka

asendustäitmise kulude sissenõudmisel. Seega on kaebajal võimalik asendustäitmise kulude

suurusega seonduvaid õigusi kaitsta edasises haldusmenetluses ning esialgse õiguskaitse

kohaldamine asendustäitmise peatamise näol nimetatud tagajärgede ärahoidmiseks ei ole

põhjendatud.

21. Kaebaja on taotlenud esialgse õiguskaitse korras ka enda suhtes uute ettekirjutuste

tegemise keelamist seoses Raadil asuvate vanarehvide käitlemisega. Kaebaja on selles osas

talle kaasnevate negatiivsete tagajärgedena välja toonud uute kaebuste esitamise vajaduse,

millega koormatakse kohtusüsteemi ning mis ei ole seetõttu avalikes huvides. Kaebuses on

kaebaja esitanud ka nõude keelata kaebaja suhtes uute ettekirjutuste tegemine seoses Raadil

asuvate vanarehvide käitlemisega.

Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks saab olla vaid kaebaja

õiguste kaitse vajadus, mitte avalik huvi. HKMS § 249 lg 3 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse

määruse tegemisel kohtul arvestada muuhulgas avalikku huvi, kuid avaliku huvi kaalumisele

eelneb esialgse õiguskaitse vajaduse kindlakstegemine, mitte vastupidi. Käesoleval juhul

puudub kaebajal uute ettekirjutuste tegemise keelamiseks esialgse õiguskaitse korras esialgse

õiguskaitse vajadus.

Lisaks sellele on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja keelamisnõude osas esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei oleks põhjendatud ka arvestades kaebuse perspektiivikust.

HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse

menetlusõiguslikeks lubatavuse eeldusteks, mis peavad esinema üheaegselt, olema: esiteks,

antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; teiseks, kui õiguste

rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega

heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse

oleks ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, kui on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse

või toiming sooritatakse (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2012. a otsus asjas

nr 3-3-1-84-11, p 22). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas alust pidada kaebaja

suhtes tulevikus tehtavaid ettekirjutusi Raadil asuvate vanarehvide taaskasutusse suunamiseks

haldusaktideks, millega väidetavat õiguste rikkumist poleks kaebajal võimalik hiljem kohase

kaebusega ära hoida või kõrvaldada. Vanarehvide taaskasutusse suunamise ettekirjutusega ei

kaasne kaebajale ringkonnakohtu hinnangul koheseid pöördumatuid tagajärgi.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Maili Lokk