3-16-2313/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2313 Haldusasi RS kaebus Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.12.2016 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus RS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta RS määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.12.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2313 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. RS esitas 07.11.2016 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et teda peeti aastatel 2005-2012 kokku 420 päeva jooksul Tallinna Vanglas kinni inimväärikust alandavates vangistustingimustes. Tallinna Vangla tagastas 11.11.2016 otsusega nr 5-37/16/213-2 RS kahju hüvitamise nõude läbivaatamatult seoses nõude esitamise tähtaja rikkumisega.

2. RS esitas 16.11.2016 samasisulise kahjunõude kohtule.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 08.12.2016 määrusega kaebuse ning jättis menetlusabi taotluse rahuldamata. Kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetava poolt vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8. Kinnipeetavat ei saa lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinuks, kui vangla on tema poolt esitatud kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt tagastanud. Sellise olukorraga on

3-16-2313

2(3) tegemist ka siis, kui vangla tuvastab õiguspäraselt, et kahju hüvitamise taotlus on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist.

Tallinna Vangla vastusest kaebaja selgitustaotlusele ja kahjunõudele nähtub, et kaebaja viibis kahju tekkimise perioodil Tallinna Vanglas järgmistel ajavahemikel: 11.03.2005-07.03.2008, 28.07.2010-15.09.2010, 29.09.2010-14.11.2010, 11.05.2011-26.08.2011, 30.09.2011- 12.10.2011 ja 26.03.2012-09.07.2012. Kahju hüvitamise nõude esitas kaebaja vanglale alles 07.11.2016. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise nõue esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku kinnipidamist tuleb käsitada jätkuva toiminguna kuni kas tema vabastamiseni või kinnipidamistingimuste olulise muutumiseni. RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg hakkab kulgema jätkuva toimingu lõppemisel. Isegi siis, kui lugeda, et kaebaja sai kahjust teada pärast viimast vabanemist Tallinna Vanglast, on kahju hüvitamise nõue esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Kolmeaastane kahju hüvitamise nõude esitamise õigus lõppes 09.07.2015.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1 järgi võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. HMS § 34 lg 3 kohaselt ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtajast on möödunud rohkem kui üks aasta. Antud juhul ongi sellega tegemist, sest kaebaja on taotluse vanglale esitanud alles 07.11.2016. Järelikult on välistatud ka võimalik kahjunõude esitamise tähtaja ennistamine. Vangla on kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks õiguspäraselt tagastanud.

Kuna kaebus kuulub tagastamisele, on tegu ilmselgelt perspektiivitu kaebusega ning menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. RS palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 08.12.2016 määrus tühistada. Halduskohus ja vangla leiavad valesti, et nõude esitamise tähtaeg on möödas. Riigikohus on oma lahendites korduvalt öelnud, et esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei tähenda, et kahjunõuet ei saa menetleda.

5. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. Olukorras, kus mittevaralise kahju hüvitamist nõutakse muu hulgas seoses sellega, et kambris oli kinnipeetava jaoks liiga vähe ruumi, on kahjust teadasaamise hetkeks RVastS § 17 lg 3 mõttes hetk, mil kaebaja niisugustesse kinnipidamistingimustesse asetati. Mittevaralist kahju ei saanud tekitada hilisemast kohtupraktikast teadasaamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Halduskohus ei tagastanud kaebust põhjusel, et kaebaja oli jätnud kasutamata esmased õiguskaitsevahendid, s.t polnud vanglas viibides pöördunud tingimuste parandamiseks vangla poole. Halduskohus tagastas kaebuse, sest kaebaja esitas kahjunõude vanglale liiga hilja. Kohus kohaldas õigesti RVastS §

17 lg-t 3 ning leidis, et kahjunõue oleks tulnud esitada hiljemalt 09.07.2015. Samuti on kohus

3-16-2313

3(3) asjakohaselt märkinud, et vastavalt HMS § 34 lg-le 3 ei saa eeldada ka tähtaja ennistamist vangla poolt, sest ajal, mil esitati kahjunõue (07.11.2016), oli tähtaega ületatud enam kui üks aasta. Vangla leidis vastuses määruskaebusele õigesti, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude tähtaja kulgemist ei mõjuta hilisemast kohtupraktikast teadasaamine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets