1-15-5853/15 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2017 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-15-5853 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne süüdimõistetu B.H karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu

B.H

isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 30. jaanuar 2017 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse taotlus rahuldada.

Pöörata täitmisele B.H-le Tartu Maakohtu 16.09.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 7 (seitse) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

Kohustada B.H peale käesoleva määruse jõustumist kohtu poolt teatatud ajal ja kohta ilmuma karistust kandma. B.H karistuse kandmise aja algust arvata alates vanglasse saabumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

Tartu Maakohtu 16.09.2015 otsusega B.H tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud ja 28

päeva vangistust võrra ning B.H-le liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 alusel loeti B.H eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.06.2015, s.o 2

päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud ja 26 päeva

2(4) vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 266 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati B.H üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §-s 75

sätestatud kontrollnõudeid. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati B.H

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võeti

B.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Kohtuotsus jõustus 02.10.2015.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 30.12.2016 kohtule esitanud

erakorralise ettekande (tl 1). Ettekande kohaselt B.H , olles varasemalt kolmel korral

(21.04.2016, 28.09.2016 ja 28.10.2016) kirjalikult hoiatatud üldkasuliku töö ajakavade

mittetäitmise ja üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvalehoidumise eest, ei täitnud

üldkasuliku töö tundide tegemise ajakava ka novembris. Seega hoidus B.H kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest. B.H ei täitnud registreerimiskohustust 29.11.2016, 12.12.2016 ega 27.12.2016 ning ei teatanud mitteilmumise põhjust. Kriminaalhooldusametnik

ei ole saanud B.H käest rikkumiste kohta seletust võtta, kuna süüdimõistetu ei ole

ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 28.12.2016 seisuga on B.H ära teinud 35 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametniku ettepanek on pöörata karistus täitmisele.

Süüdimõistetu B.H ei vaidle erakorralises ettekandes toodud asjaoludele vastu, kuid ta palub karistust mitte pöörata täitmisele, vaid anda ajapikendust üldkasuliku töö tegemiseks.

Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS § 69 lg 1 kohaselt kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle

pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. KarS § 69 lg-s 6 on sätestatud, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2

sätestatule, pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud

vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega.

Ettekande kohaselt on B.H

rikkunud korduvalt

kohustust ilmuda

kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Et B.H on kahel korral, s.o 29.11.2016 ja 12.12.2016 jätnud registreerimisele ilmumata

ega ole teatanud mitteilmumise põhjustest, on tõendatud ettekandele lisatud registreerimislehega (tl 2). Et ta jättis 29.11.2016 ja 12.12.2016 registreerimisele ilmumata, kinnitas kohtuistungil ka süüdimõistetu ise. Kriminaalhooldusametniku poolt 19.12.2016 B.H-le saadetud e-kirjast (tl 7) nähtuvalt B.H oli registreerimisele kutsutud ka 20.12.2016. Kirjaliku kutsega (tl 2 pöördel) B.H

kutsuti registreerimisele 27.12.2016. B.H selliste kutsete kättesaamist kohtuistungil ei kinnitanud. Muud tõendid kutsete süüdimõistetule kätte toimetamise kohta

3(4)

puuduvad. Seetõttu ei ole kohtu arvates tõendatud, et B.H on rikkunud registreerimiskohustust 20.12.2016 ja 27.12.2016.

B.H on ka varem, s.o 14.03.2016, 04.04.2016 ja 13.04.2016 jätnud kokkulepitud

aegadel registreerimisele ilmumata, mida ta 21.04.2016 kriminaalhooldusametnikule antud

seletuskirjas (tl 3) põhjendanud suure töökoormusega. Nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik B.H 21.04.2016 hoiatanud (tl 3 pöördel).

B.H ka kohtuistungil põhjendas registreerimisele ilmumata jätmist suure töökoormusega. Kohus leiab, et B.H on registreerimiskohustust rikkunud tahtlikult ja

ilma mõjuva põhjuseta. Olles käitumiskontrollile allutatud, pidi B.H oma elu ja töö korraldama selliselt, et tal oleks võimalik kohtuotsusega temale pandud kohustusi täita. B.H

, jättes 29.11.2016, 12.12.2016 kriminaalhooldusosakonda mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata, on rikkunud KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet.

Ettekande kohaselt on B.H jätnud ajakavades ette nähtud üldkasuliku töö tunnid tegemata. Üldkasuliku töö ajakavadest ( tl 22-25 ) nähtuvalt pidi B.H 2016 jaanuaris tegema üldkasulikku tööd 24 tundi, veebruaris ja märtsis 24 tundi, mais 37 tundi, juunis ja juulis 72 tundi, augustis ja septembris 60 tundi, oktoobris 60 tundi ja novembris 70 tundi. Üldkasuliku töö arvestusleht ( tl 23 pöördel ) tõendab, et B.H on üldkasulikku tööd

teinud ainult mais 2016, tehes 35 tundi. Üldkasuliku töö ajakavade mittetäitmise eest ja

üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumise eest on kriminaalhooldusametnik B.H hoiatanud juba 21.04.2016 (tl 3 pöördel), juuni, juuli, augusti ja septembri 2016 ajakavade mittetäitmise eest 28.09.2016 (tl 4) ja oktoobri 2016 ajakava mittetäitmise eest 28.10.2016 (tl

5). 21.04.2016 seletuskirjas (tl 3) põhjendas B.H üldkasuliku töö tegemata jätmist väsimusega, 28.09.2016 seletuskirjas (tl 4 pöördel) kiirete aegadega töö juures, kehva ilma ja

muude ürituste, kokkusaamistega ning 28.10.2016 seletuskirjas (tl 5 pöördel) asjaoluga, et tööandja ei andnud planeeritud puhkust ning väsimusega. Kohtuistungil B.H kinnitas, et ta on jätnud enamiku ajakavadest täitmata ja tehtud on

üksnes 35 tundi. B.H kohtuistungil ütluste kohaselt on takistas üldkasuliku töö

tegemist suur töökoormus. Ajakavadest nähtuvalt on suur osa üldkasulikust tööst olnud planeeritud nädalavahetustele. Miks ta puhkepäeviti üldkasulikku töö ei teinud, seda B.H kohtuistungil seletada ei osanud.

Kohtu hinnangul ei ole B.H esitatud põhjendused mõjuvad. Üldkasuliku töö ajakavadest mittekinnipidamise puhul on tegemist on tahtliku rikkumisega. Kohus loeb sellist B.H käitumist üldkasuliku töö tegemisest kõrvele hoidumiseks.

Kuna B.H käitumiskontrollile allutatuna on korduvalt rikkunud kontrollnõudeid (registreerimiskohustuse rikkumine) ning on pika aja jooksul hoidunud kõrvale üldkasuliku

töö tegemisest, esineb alus KarS § 69 lg-s 6 ettenähtud meetmete rakendamiseks sh ka karistuse täitmisele pööramiseks.

B.H-le on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused. B.H neid tingimusi ei ole täitnud. B.H on töökoht olemas olnud juba kohtuotsuse tegemise ajal. Tegemist

on kokkuleppemenetluses mõistetud karistusega. Kokkuleppe sõlmimisel pidi B.H arvestama kohtuotsusest tulenevate kohustuste täitmisega võimalikkusega s.h ka sellega, kas igapäevatöö võimaldab täita registreerimiskohustust ja teha üldkasulikku tööd. B.H

ei ole asunud kohtuotsust täitma ka vaatamata kriminaalhooldusametniku korduvatele hoiatustele. B.H on täitmata enamik üldkasuliku töö ajakavadest. Alates 2016 maist

4(4) ei ole ta teinud ühtegi üldkasuliku töö tundi. B.H arvukate rikkumiste valguses ei pea kohus võimalikuks käesolevas asjas mõistetud ja kandmata karistuse täitmisele pööramisega

viivitada. B.H-le mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. B.H varasema käitumise valguses ei pea kohus veenvaks süüdimõistetu kohtuistungil avaldatut, et nüüd ta asub kindlasti kohtuotsust täitma.

B.H on talle kohtuotsusega määratud 266-st üldkasuliku töö tunnist käesolevaks ajaks

ära teinud 35 tundi. Seega on B.H kandmata Tartu Maakohtu 16.09.2015 otsusega

mõistetud karistusest 231 üldkasuliku tööd tundi. KarS § 69 lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata 7 kuud ja 21 päeva vangistust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg