Legislator Case Law & Legislation
1-16-8204/23 AI generated

1-16-8204/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-16-8204/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-16-8204 1

Legislator headnote

AI generated

1-16-8204/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1-16-8204 1

Keywords

AI generated
unsubstantiated hardship case unfit notwithstanding health condition implausible narrative substantiation of need unsubstantiated indigence suspension of visa refusal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-16-8204 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-8204 Kohtukoosseis

Eesistuja Andres Parmas, liikmed Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kriminaalasi K.B süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29 novembri 2016. a otsus . lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav

K.B (isikukood XXX, X emakeel: XX vene keel, haridus: X , X , elukoht: X , kehtivaid XX XX XX kriminaalkaristusi 5 ja väärteokaristusi 11, alates 26. maist

2016 ja 17. juunist 2016 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld Prokurör Põhja biprokurör ringkonnaprokuratuuri a Katrin Kabel Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil Kannatanu HK

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 29. novembri 2016. a otsus muutmata ja süüdistatava K.B apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-16-8204 2

1. K.B-le esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise Harju Maakohtu 4. augusti 2015. a s. K.B karistati otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 11 kuud ja 27 päeva, mille kandmiselt ta vabanes 29. jaanuaril 2016.

1. juunil 2016 ajavahemikus 16.30 17.30 Tallinnas aadressil X asuvas korteris – XX võttis K.B

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja

, s.o kannatanule -le HK kuuluva tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab A maksumusega 243 eurot. 2. Harju Maakohtu 29. novembri 2016. a otsusega tunnistati K.B KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

süüdi ja teda karistati ühe aasta kuue kuu pikkuse vangistusega. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati

isikule mõistetav kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi üks at karistust aasta vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, s.o 360 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrati üks aasta ja kuus kuud. Samuti kohustati süüdistatavat järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid. -

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel keelati süüdistataval omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ilma arsti ettekirjutuseta. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati K.B

osalema sotsiaalprogrammis. Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi K.B-lt HK ja mõistis tema kasuks välja 243 eurot. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p de 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 - alusel mõisteti K.B-lt välja määratud kaitsja tasu summas 120 eurot ja

menetluskuludena

sundraha summas 645 eurot, s.o kokku 765 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et menetluskulud tasutakse ositi kuu jooksul, ustumisest, kaheteistkümne arvates kohtuotsuse jõ s.t igakuiselt 63 eurot 75 senti. 3. Maakohus leidis, et K.B heidet süü talle ette ud kuriteo toimepanemises on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

3.1. Teo toimepanemist tõendavad ütlus kannatanu

HK ed, mille kohaselt ttis K.B võ

tahvelarvuti kannatanu korterist ilma tema loata. Järgmisel päeval arvuti kadumist avastades käis kannatanu läbi lähiümbruse pandimajad ja nägi tänava pandimajas ka K.B X

XX

koos ühe mehega. Seejärel lahkusid K.B sõitsid ja kannatanu koos pandimajast ning

Vasara tänaval asuva kaupluse juurde, kus süüdistatav väljus autost ja lubas, et too

b kohe tahvelarvuti kannatanule, kuid ei teinud seda. Teo toimepanemist kinnitavad X

mille kohaselt 1. XX tänava pandimaja töötaja AT ütlused, juunil 2016 tuli pandimajja pikaaegne klient , kes VP soovis pantida musta värvi ilma laadijata tahvelarvutit. Temaga koos oli noor naine. selgitas, et arvuti andis talle naine, kellel endal VP ei ole dokumenti kaasas, mi

stõttu soovib VP seda enda nimel pantida. Arvuti kontrollimise ajal tuli pandimajja meesterahvas, kes pöördus tütarlapse poole vene keeles küsimusega, kus on

temale kuuluv arvuti. Seepeale lahkusid ruumi tulnud meesterahvas ja -ga kaasas olnud VP tütarlaps pandimajast. Tunnistaja tagastas arvuti -le, kes lahkus koos arvutiga ruumist ja VP

väljus pandimajast. Umbes poole tunni pärast tuli tütarlaps üksinda tagasi ja küsis, kas VP pantis arvuti ära. VP andis tunnistajana talle ettepaneku pantida ütlusi selle kohta, et K.B tegi musta värvi

tahvelarvuti ja kinnitas, et sellest ei tule probleeme. ise ei saanud tahvelarvutit Süüdistatav

pantida, sest tal ei olnud

väidetavalt isikut tõendavat dokumenti. Tunnistaja oli nõus süüdistatavat aitama ja nad läksid koos pandimajja. Pandimajas asus töötaja juba pantimiseks vajalikke andmeid üles kirjutama, kui ruumi sisenes meesterahvas, kes vene keeles aktsendiga

1-16-8204 3

küsis K.B-lt arvuti. Seda kuulis ka pandimaja töötaja. Mees võttis K.B , kus on tema

käest kinni ja tiris ta ruumist välja tänavale. Pärast seda andis töötaja tahvelarvuti tunnistajale

tagasi, keeldudes selle vastuvõtmisest. Tunnistaja läks pandimaja koridori, kus jättis arvuti aknalauale ja lahkus pandimajast. K.B helistas tunnistajale samal päeval ja küsis arvuti kohta ning tunnistaja ütles talle, et jättis arvuti pandimajja ning ärgu rohkem helistagu.

Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas K.B, et võttis arvuti ja läks koos HK VP-ga (hüüdnimega P) pandimajja. Pandimajas kohtusid juhuslikult -ga hetkel, mil tahvelarvuti HK oli juba pandimaja töötaja käes kontrollimisel. küsis K.B-lt HK , kus on tema tahvelarvuti ja seda kuulis p nad lahkusid kannatanuga koos ealt ka pandimaja töötaja. K.B selgitas, et pandimajast, läksid HK autosse ja rääkisid. K.B lubas arvutit tagastada ja nad läksid lahku. Tahvelarvuti jäi pandimajj kätte. Pandimajja tagasi mi a ja see anti

VP nnes ei olnud seal enam ei

- ta arvuti tagasi tooks, aga tunnistaja ei VP ega arvutit. Süüdistatav saatis VP le sõnumi, et ole

sõnumile vastanud ega arvutit tagasi toonud.

3.2. Seega kinnitavad nii kannatanu kui ka K.B ütlused, et süüdistatav võttis HK-le kuuluva tahvelarvuti ehk võõra vallasasja ära omaniku loata, murdes sellega kannatanu valduse

ja kehtestades enda valduse, millega on täidetud varguse objektiivne koosseis. Tahvelarvuti võttis kannatanu ära 1. juunil 2016, püüdes seda pantida järgmisel päeval ehk 2. K.B lt

juunil 2016. Kuigi pandimaja töötaja ütluste kohaselt toimus sündmus 1. juunil, kinnitavad

hilisemat kuupäeva süüdistatava ja kannatanu ütlused. Seejuures kinnitab tahvelarvuti kuulumist HK-le arve nr 150251283, mille kohaselt ostis 8. detsembril 2015 tahvelarvuti HK Samsung Galaxy Tab A 16GB Black (must) 243 euro eest. Juba esimesel ülekuulamisel andis kannatanu ütlusi temalt äravõetud tahvelarvuti täpse tootja, mudeli ja tunnuskoodi numbri, mis kattuvad

täielikult arvel märgitud andmetega. 3.3. Samuti on täidetud süstemaatilisuse tunnus KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Harju Maakohtu 4. augusti 2015. a otsusest nähtub, et K.B tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Praeguses asjas on tuvastatud, et süüdistatav pani

1. juunil 2016 toime uue varguse. , et varastamine on kujunenud Samuti saab järeldada K.B viis kehtivat kriminaalkaristust ja viimasel kolmel korral elustiiliks. K.B on

karistati isikut e toimepanemise

just süstemaatilise vargus eest KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

Varasemalt reaalne vangistus varguste mõistetud ei ole mõjutanud K.B loobuma toimepanemisest. olnud talle praeguses asjas etteheidetava teo toimepanemise Süüdistataval ei ajal tööega elukohta ja varastatud tahvelarvutit soovis K.B pantida. Seega on alust arvata, et soovis varguse kaudu hankida endale elatist. süüdistatav

3.4. K.B pani varguse toime kavatse kohaselt pani ta tahvelarvuti tult. Tema ütluste spordikotti enda asjade juurde ilma, et seda oleks näinud kannatanu, kes avastas tahvelarvuti kadumise alles hiljem. on ka varem seda arvutit kasutanud, siis sel korral ta Kuigi süüdistatav

kasutamiseks ega arvuti kaasa Omaniku asjast võtmiseks selle omanikult luba ei küsinud. ilmajätmise eesmärki väl

jendab selgelt asjaolu, et K.B läks võõrast tahvelarvutit pantima, kasutades selleks ka kolmanda isiku abi. Pantimist takistas kannatanu tegevus. 4. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

1-16-8204 4

4.1. Rahaline karistus on praegusel juhul välistatud eripreventiivsetel kaalutlustel

. K.B

on viiel korral karistatud kuriteo toimepanemise eest vangistusega, sealhulgas kolmel korral süstemaatilise vargus Rahalise karistuse kohaldamine ei ole õigustatud e toimepanemise eest.

olukorras, kus isikut emaatiliselt toimepandud varguse eest varasemalt karistatud on süst

reaalselt kandmisele kuuluva vangistusega. Samuti ei oleks süüdistatav võimeline tasuma

rahalist karistust, võttes arvesse, et ta ei tööta ja tal puuduvad ka muud sissetulekud. Karistusregistri a

okaristust, mille eest ndmete kohaselt on K.B kümme kehtivat väärte määratud rahatrahvid on tasumata.

4.2. Vangistuse mõistmisel arvestab kohus K.B süü suurust mõjutab esmalt , mida varastatu väärtus. Tahvelarvuti väärtuseks on 243 eurot. Sellises summas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi süüdistatava vastu. KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt on väheväärtuslik asi, mille väärtus ei ületa 200 eurot. tegevus suunatud asja vastu, mis ületab Seega oli K.B mõnevõrra seaduses sätestatud väheväärtusliku varastatu väärtusest lähtuvalt asja piiri. Seega on K.B süü väike. Samas pani isik teo toime süstemaatiliselt ja kavatsetusega, mis on

tahtluse liikidest raskeim vorm. Karistust kergendava asjaoluna on käsitatav puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes. teos ei Karistust raskendavaid asjaolusid K.B esine. Karistuse mõistmise lähtepunktiks tuleb võtta sanktsiooni keskmine määr,

milleks on

kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada eripreventiivseid

kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Harju Maakohtu 4. augusti 2015. a otsusega karistati K.B süstemaatilise varguse toimepanemise eest ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KarS § 238 lg 2 alusel ühe aastani. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, mille kohaselt olukorras,

kus isik hoolimata varasematest karistustest jätkab uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, on tema

ik vaid siis, kui eripreventiivne mõjutamine võimal järgmisel korral karistatakse isikut vähemalt sama raske või rangema karistusega Arvestades üldpreventiivseid . kaa

seega karistada kuu pikkuse lutlusi ja isiku süü suurust tuleb K.B ühe aasta ja kuue vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse mõistetavat karistust kolmandiku võrra, s.o lõplikuks karistuseks jääb ühe aasta pikkune vangistus. 4.3. Süüdistatav andis nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Võttes arvesse, et K.B-le ei

ole varem antud võimalust üldkasuliku töö tegem ja mõistetav karistus võimaldab iseks

vangistuse asendamist, leidis kohus, et üldkasuliku töö kohaldamine on põhjendatud.

K.B tal on , kuid tunnistas, et sõltuvus narkootilistest ainetest talle võimaldatakse

metadoonravi ja psühholoogilist nõustamist, mis aitab tal sõltuvusest vabaneda. Eeltoodud põhjustel üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses, mida tuleb teha ühe aasta ja asendati vangistus kuue kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule. -s K.B ei tohi KarS § 75 lg 2 p 21 alusel omada ega tarvitada narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, ja peab osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel

5. HK esitas tsiviilhagi summas 243 eurot. Kohtu hinnangul on hagi K.B vastu rahuldamine põhjendatud VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1 alusel täies ulatuses.

Süüdistatav tekitas oma tegevusega, s.o asja äravõtmisega, kannatanule kahju. jäi o HK ma

arvutist ilma. Kannatanu peab endise olukorra taastamiseks ostma endale uue tahvelarvuti.

1-16-8204 5

Tahvelarvuti väärtus ei ole oluliselt vähenenud võrreldes selle soetamise ajaga. Süüdistatav ega tema kaitsja ei vaielnud vastu tekkinud kahju suurusele. APELLATS ONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD IO

6. Süüdistatav K.B

esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Süüdistatav taotleb üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist kuue kuu võrra, s.o kahe aastani, tema tervisega seotud asjaolude tõttu. K.B selgitab, et puusaliigese probleemidest tulenevalt võib ta selle

või järgmise aasta jooksul vajada kirurgilist operatsiooni, millega kaasneb ka pikk

taastumisaeg. pike Süüdistatav palub ndada üldkasuliku töö tegemiseks ette nähtud tähtaega tervislikel põhjustel. Kuna talle on plaanis ravi raames teha operatsioon, millest taastumine võib võtta aega mitu kuud, siis palubki ta üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada ühele aastale.

Kannatanu tsi v viilhagiga ei ole süüdistata nõus, märkides, et ta sai kuriteo eest juba niigi karista

nud teda topelt da ning kohus on hagi rahuldades ja kahjuhüvitist välja mõistes karista ehk ebaõiglaselt. Seetõttu palub ta vabastada end kahju hüvitamise kohustusest. RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED 7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooni , leiab ga ,

et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ja apellatsiooni rahuldamiseks alust ei ole. 8. Apellatsioonis ei vaidlustata teo toimepanemise tõendatust ega mõistetud karistuse pikkust. Maakohus on käsitlenud K.B teo vastavust KarS § 199 lg 2 p 9 tunnustele. Kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatavat karistati Harju Maakohtu 4. augusti 2015. a otsusega KarS § 199

lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatilise Kohtuotsusest nähtub, et lt varguste toimepanemise eest.

süüdistatav varastas sularaha ja tehnikat (mobiiltelefon ning sülearvuti) tuttava neljal korral meesterahva ja oma isa käest. järel viibis süüdistatav vanglas. Mõne kuu möödudes pärast See

vanglast vabanemist , HK-le kuuluva pani K.B jällegi toime varguse võttes ära tuttavale tahvelarvuti ja oma tuttava abil varastatud asja pantida. Apellatsioonikohtu soovides seejärel hinnangul on põhjendatud järeldus, et isiku jaoks on varguste toimepanemine muutunud enda ülalpidamise vahendiks. Kuigi kolleegiumi hinnangul ületab K.B-le mõistetud vangistuse pikkus kohtupraktikas sarnase teo eest tavapäraselt mõistetavat karistust, ei anna see siiski alust väljuda apellatsiooni piiridest. 9. Süüdistatav taotleb talle üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtaja, milleks on üks aasta

ja kuus kuud, pikendamist kahe aastani. K.B põhjendab seda oma tervisliku seisundiga,

s.o tsiooniga, millega kaasneb pikk taastumisperiood. võimaliku kirurgilise opera Ringkonnakohus selgitab, et praegusel ajal ei anna selline oletuslik võimalus alust üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtaja pikendamiseks. Vastava vajaduse tekkimisel võib isi

k taotleda

üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist, teatades sellest kriminaalhooldajale.

Kriminaalhooldusseaduse 31 lg 5 kohaselt kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on §

mõistetud või määratud üldkasulik töö, esitatakse kohtule või prokuratuurile erakorraline

ettekanne tähtaja kulgemise peatamiseks kriminaalhooldusaluse haiguse tõttu. Samuti võib

1-16-8204 6

süüdimõistetu pöörduda tähtaja kulgemise peatamiseks vahetult täitmiskohtuniku poole. KarS § 69 lg 3 teine lause näeb ette, et üldkasuliku töö tegemise ähtaja kulgemist on võimalik t peatada muu hulgas isiku haiguse tõttu. Tähtaja kulgemise peatamisel ja uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada üldkasuliku töö üldist tähtaega.

10. Seoses süüdistatava taotlusega st, märgib vabastada teda tsiviilhagi tasumise kohustuse ringkonnakohus, et seadus ei võimalda sellise lahendi tegemist ehk tegemist on seadusvastase

taotlusega. Kannatanule kahju hüvitamise kohustus ei ole rahaline karistus kui karistuslik

meede, vaid tsiviilõiguslik järelm, mis kaasneb kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi rahuldamisega rahuldamata. . Seega jääb süüdistatava apellatsioon ka selles osas 11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus - Harju Maakohtu 29. novembri 2016. a otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata.