3-17-66/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tartu Haldusasjas number 3-17-66 Kohtuasi M.L. kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada M.L. kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. M.L. esitas kaebuses nõude tuvastada pensioniõiguslik staaž. M. L. väidab, et ta töötas ABB- s Keila (1997), AS-s Remet (1995 või 1996), Bestplastis (1998 ja 2002) ning õppis Tallinna Kutsekoolis (1995–1996). Kaebaja märgib, et ta ei ole ise suuteline neid fakte tõendama. Rahvusarhiivist ning Maksuja Tolliameti vastusest pole abi olnud.

2. Kohus jättis 17. jaanuaril 2017 kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

3. Kaebaja märgib vastuses kohtule, et pensioniõiguslik staaž tuleks võimalikult vara tuvastada. Sotsiaalkindlustusametile kaebaja pensioniavaldust esitanud ei ole. Kaebaja taotleb tunnistajate ülekuulamist.

KOHTU SEISUKOHT

4. Käesoleval juhul taandub vaidlus kaebaja töötamise perioodi tuvastamisele (st kas kaebaja töötas ABB-s Keila (1997), AS-s Remet (1995 või 1996), Bestplastis (1998 ja 2002) ning õppis Tallinna Kutsekoolis (1995–1996). Tegemist ei ole töökohtadega ega õppekohaga, mis annaks kaebajale õiguse saada väljateenitud aastate pensioni (väljateenitud aastate pensionide seadus

2

§ 1 ja § 2). Tegemist saab olla õigusliku fakti tuvastamisega vanaduspensioni määramiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 mõttes.

5. Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide alusel. Kui rahvastikuregistris on pensioniõiguslikku staaži tõendavad õiguslikku tähendust omavad andmed, lähtutakse registri andmetest (RPKS § 281 lg 1). Kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole (RPKS § 281 lg 2).

6. Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamise erisused kehtestab sotsiaalminister määrusega (RPKS § 27 lg 3). Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a vastu võetud määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (määrus nr 59) § 28 kohaselt on tunnistajate ütluste alusel RPKS §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Sotsiaalkindlustusamet teeb pensioniõigusliku staaži kindlaks kahe tunnistaja ütluste alusel. Erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata, võib pensioniõigusliku staaži kindlaks teha ühe tunnistaja ütluse alusel. Määruse nr 59 § 29 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.

7. Eeltoodust tuleneb, et Sotsiaalkindlustusametil on võimalik dokumentaalsete tõendite puudumisel tunnistajate ütlustega tuvastada kaebaja pensioniõiguslikku staaži.

8. Kohus järeldab RPKS-st ja määrusest nr 59, et esmalt tuleb pensionitaotlejal esitada pensioniavaldus ja pensioniõigusliku staaži tuvastamise avaldus Sotsiaalkindlustusametile (RPKS § 281, § 31 lg 1 ja määruse nr 59 § 28). Kui staaži tuvastamise menetluses selgub, et töötamist tõendavad andmed ei ole säilinud (nt tööraamatud, arhiiviteatised jne), saab Sotsiaalkindlustusamet teha pensioniõigusliku staaži kindlaks ka tunnistajate ütluste alusel (RPKS § 281 lg-d 1 ja 2 ning määruse nr 59 § 28). Kui kaebaja Sotsiaalkindlustusameti otsustusega pensioniõigusliku staaži tuvastamise osas ei nõustu, saab ta pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.

9. Sotsiaalkindlustusametil puudub võimalus tunnistajate ütlustega tõendada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži määramiseks tehtud töö sisu, kuid tal on õigus tunnistajate ütlustega tuvastada pensioni määramise aluseks olevat töötatud perioodi kui juriidilist fakti. Ka väljakujunenud kohtupraktika kinnitab, et töötatud perioodi kui juriidilise fakti tuvastamiseks peab isik esmalt pöörduma Sotsiaalkindlustusameti, mitte aga halduskohtu poole (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2014. a määrus asjas nr 3-13-70193 ja 14. mai 2013. a määrus asjas nr 3-13-516). Praegu aga ei ole küsimus kaebaja töö sisus, vaid töötatud perioodis, mille kohta dokumente ei ole säilinud. Seega puudub kaebajal vajadus pensioniõigusliku staaži tuvastada esmalt kohtu kaudu.

Ka 1. jaanuaril 2013 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast võib järeldada seadusandja tahet, et isikud pöörduksid esmalt Sotsiaalkindlustusameti poole. Seletuskirjas märgitu kohaselt on tunnistajate ütluste alusel pensioniõigusliku staaži tõendamine Sotsiaalkindlustusametis

3

pensionikindlustatutele kasulik, kuivõrd kogu menetlus toimub ühes haldusorganis. Seeläbi kiireneb pensionide määramise otsuste tegemine tunnistajate ütluste alusel tõendatud staaži alusel.

Kuigi kaebaja ei ole tulenevalt enda vanusest (sündinud 5. mail 1980) pensionitaotleja, ei välista see asjaolu Sotsiaalkindlustusameti poole pöördumist juriidilise fakti tuvastamiseks.

10. Kohtul puudub alus arvata, et Sotsiaalkindlustusamet ei saa menetluses kogutavate dokumentide ja võimalike tunnistajate ütluste alusel kaebaja pensioniõiguslikku staaži tuvastada. Sotsiaalkindlustusametil on tulenevalt RPKS § 31 lg-st 6 kohustus isikule selgitada, kas esitatud tõendid on piisavad, milliseid tõendeid veel vaja koguda ja kuidas neid saada. Samuti on vastustajal RPKS § 31 lg-st 6 tulenevalt taotleja abistamiskohustus. Menetlus kohtus ei saaks Sotsiaalkindlustusametis toimuvat isiku pensioniavalduse lahendamise menetlust asendada (RPKS § 31, lg 3; § 32 lg 2 p 1).

11. Asjaolu, et kaebaja on kinnipeetav, ei muuda kohtu järeldust. Kaebajal on võimalus enda seletused Sotsiaalkindlustusametil esitada nt kirjalikult, telefoni teel. Kaebaja nimetatud tunnistajatel on võimalik oma ütlused Sotsiaalkindlustusametis anda ka ilma, et kaebaja kohal viibiks.

12. Kuna kaebajal tuleb penisoniõigusliku staaži tuvastamiseks pöörduda esmalt Sotsiaalkindlustusameti poole, leidub kaebaja õiguste kaitseks tõhusam vahend (HKMS § 45 lg 2). Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat analüüsimist, siis tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Jäätma