1-16-8550/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1.veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-8550

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 2. detsembri 2016

otsus lühimenetluses

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdistatav Pavel Ževnerov (isikukood 39009162227),

apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatav Pavel Ževnerovi apellatsioon Viru Maakohtu 2. detsembri

2016 otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu

kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega karistati Pavel Ževnerovit KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9

järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega ning KarS § 202 lg 2 p 2 järgi 4 kuu vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti

P. Ževnerovile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati P. Ževnerovit 1

aasta vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.06.2016.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes palub kohtul tutvuda

kriminaalasjaga ning pöörata tähelepanu, et kriminaalasi on osaliselt fabritseeritud. Kaks

episoodi ei sobitu süüdistatava DNA-ga ja menetleja poolt öeldi, et kui P. Ževnerov ei võta

asja enda peale, läheb halvasti. Teistes episoodides tunnistab süüdistatav oma süüd, kuid

kahes episoodis võttis süü omaks tänu menetleja survele. Kui P. Ževnerov ütles, et tahab

vaielda, lubas prokurör talle suuremat karistust nõuda ning süüdistatav hakkas kartma.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav P. Ževnerovi apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3

alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu.

KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata

juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu

otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo

õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks

kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on

seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub

ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks

KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada

perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt

võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et

süüdistatava poolt väljatoodud väited kriminaalasja osalise fabritseerimise kohta on alusetud

ja otsitud. Ka ei selgu kriminaalasja toimikutest, et süüdistatava DNA ei sobitu kahe varguse

episoodiga.

Lugedes maakohtu otsust, ei ole võimalik tuvastada, et maakohus oleks rajanud järeldused

isiku süüküsimuses DNA ekspertiisi tulemustele või teinud kriminaalasjas tehtud

ekspertiisidest järeldusi. Ka ei nähtu esitatud süüdistusaktist, et prokurör sooviks tõendada P.

Ževnerovile esitatud süüdistuste sisu DNA ekspertiisidega. Ka kohtuistungil (lk 108-111) ei

ole käsitletud DNA ekspertiiside temaatikat sisuliselt, vaid üksnes menetluskulusid

puudutavas osas. Süütegude toimepanemine süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 202

lg 2 p 2 järgi, ka nende 2 vaidlustatava varguse episoodi osas (milliste episoodide osas, seda

süüdistatav ei täpsusta), on tõendatud maakohtu poolt märgitud tõenditega.

Ka 30.11.2016 istungil on süüdistatav kohtule vastates märkinud, et süüdistuse sisu on

arusaadav, ta tunnistab ennast täielikult süüdi, on lühimenetlusega nõus, ei soovi anda ütlusi

ning tunnistab tsiviilhagisid.

Kriminaalasja toimikus puuduvad tõendid, mis annaksid aluse järeldada P. Ževnerovi

apellatsioonis esitatud väidete õigsust, mistõttu jääb süüdistatava apellatsioon edutuks.

5. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava

apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk