1-16-2888/50 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1.veebruaril 2017.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-2888 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, ja Sten Lind Ivi Kesküla Kriminaalasi S.A süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

. Vaidlustatud kohtulahend

Süüdistatav

Apellatsiooni esitaja

Pärnu Maakohtu 22.detsembri 2016 aasta otsus lühimenetluses

Süüdistatav S.A , isikukood XXX, elukoht X , kannab karistust Tallinna Vanglas, X XX XX,

X , emakeel eesti keel, X , kriminaalkorras XX XX karistatud 2 korral,

Vandeadvokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON

Jätta i ilmselt põhj läbi S.A kaitsja Vahur Krinali apellatsioon ku endamatu vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. S.A süüdistatakse selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 08.09.2015 otsusega

karistatud kehalise väärkohtlemise eest, tungis 02.12.2015 kella 20.30 paiku, X asuvas XX korteris XX kallale oma elukaaslasele MM-le, kellele lõi ühe korra käega rindkere piirkonda,

mille tagajärjel kannatanu kukkus diivanile, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu.

2 Peale selle tema tungis varem kehalisi väärkohtlemisi toime pannud isikuna 03.12.2015 kella 12.30 paiku, X asuval kalmistul kallale oma endisele elukaaslasele MM- XX le, keda tõukas

kätega, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning seejärel lõi 2-3 korral jalaga maas lamavale kannatanule sääre piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega le füüsilist valu ning MM- mitteohtliku lühemaajalise tervisekahjustuse- hematoomi ja 2x1 cm suuruse pehme koe turse sääre põlvealuses osas ja marrastused sääre alaosas. Samuti tema, tungis 22.04.2016 a kella 20.00 paiku X asuvas korteris, tungis kallale XX LK oma endisele elukaaslasele - stas, tekitades MM le, kellel haaras kahe käega kaelast ning kägi

oma tahtliku tegevusega - kaelale naha MM le füüsilist valu ja lühiajalise tervisekahjustuse– pindmised vigastused. Peale selle tema tungis varem kehalisi väärkohtlemisi toime pannud isikuna X asuvas

XX LK korteris 22.04.2016 a kella 22.00 paiku kallale oma endisele elukaaslasele -le, keda MM

sõimas „käisid politseis kitse panemas“ ning seejärel lõi lahtise käega vastu kannatanu - vasakut põske, tekitades oma tahtliku tegevusega le füüsilist valu. MM-

Sellise tegevusega pani S.A varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna

toime temaga lähisuhtes oleva inimese tervise kahjustamise ning valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema tungis varem kehalisi väärkohtlemisi toime pannud isikuna 03.12.2015 kella

13.00 paiku X asuva korrusmaja ees kallale - XX MP le, kellele lõi selja tagant ühel korral rusikaga selja piirkonda ning seejärel ühel korral rusikaga vastu nägu paremale poole lõualuu piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega le füüsilist valu, turse põsel ja punetuse MP- seljal. Sellise tegevusega pani S.A varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna toime teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas S.A 121 lg 2 p 2, 3 j

Pärnu süüdi KarS § ärgi ja mõistis

karistuseks 1 aasta 3 kuud

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra lõplikuks mõisteti KarS § 68 lg 1 ja karistuseks 10 kuud vangistust.

alusel loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine 2 päeva ja ärakandmata karistusek 65 lg 2 5 kuud s on 9 kuud 28 päeva. KarS § alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat

28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.10.2016.a. S.A suhtes

kohaldatud tõkend vahistamine tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumist.

APELLATSIOON:

3. Apellatsiooni Apellant palub m esitas süüdistatava kaitsja Vahur Krinal. uuta Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsus 22.12.2016.a. osaliselt S.A-le mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista talle šokivangistus neli kuud ning ülejäänud

karistus 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva jätta tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 sätete kohaldamisega.

3.1

Apellant märgib, et S.A leiab, et kohtuotsus on ebaōige järgmistel põhjustel:

reaalse vang se ulatuses on antud olukorras liialt karm. istuse määramine kogu karistu

Kannatanu oli S.A elukaaslane ja tegemist oli suuresti nende korduva MM

omavahelise tül Tänases situatsioonis puudub võimalus analoogsete i klaarimisega.

situatsioonide tekkimiseks, sest on kahjuks meie hulgast lahkunud. Muude isikutega MM

3 tekkinud konfliktid olid samuti seotud - MM ga tekkinud olukordade lahendamisega. Seetõttu on risk, et S.A minimaalne. Arvestades käituks kaaskodanike suhtes vägivaldselt,

eelto vangistuslik karistus osaliselt reaalsena ja suurem osa odut, oleks otstarbekas mõista tingimisi.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud

apellatsiooniga leia d, perspektiivitud b üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-

1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega

(nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata

õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistusest vabastamise osas tu . Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakoh otsuses tehtud järelduste muutmiseks. sisust lähtu Apellatsiooni des on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

4.1 Kolleegium leiab, et apellatsioonis t , kuna maakohtu aotletu ei ole õiguslikult asjakohane

poolt KarS § 69 lg 7; § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse ohaldada KarS § 74 osas k sätteid puudub seaduslik alus. KarS § 69 lg 7 sätestab üheselt, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lg 2

sätestatule. Seega puudub materiaalõiguslik alus moodustatud liitkaristuse osas kohaldada KarS § 74 sätteid.

5. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Orvi Tali Sten Lind Ivi Kesküla