1-17-852/4 · 1-17-852/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-17-852

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.veebruar 2017.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-852 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Triin Pilberg Kriminaalasi K.B süüdistuses

KarS § 4231 järgi kokkuleppemenetluses; Prokurör Rainer Amur Süüdistatav K.B , isikukood:

XXX, EV

kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, töötab

XXXXOÜ, elukoht: XXXX, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati:

• 22.01.2016.a Harju maakohtu otsusega KarS § 4231

järgi vangistusega 1 kuu ja 28 päeva katseajaga 1 aasta;

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 – 4, § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § 68 lg 1 kohus otsustas: 1.

Süüdi tunnistada K.B KarS § 423 1

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.

2. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada K.B-le mõistetud karistust

Harju Maakohtu 22.01.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra s.o 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva võrra ning K.B-le mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

3. KarS § 69 lg 1 alusel asendada K.B-le mõistetud ja ärakandmata

tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab üks tundi

üldkasulikku tööd, s.o kokku üldkasuliku tööga 178 (ükssada seitsekümmend kaheksa) tundi.

2

4. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 6 (kuue) kuu pikkune tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada K.B üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o

6 (kuue) kuu vältel järgima KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama alalises elukohas aadressil: XXXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. Määrata K.B

katseajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

7. K.B suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada.

8. Asitõend: CD plaat, mis on pakitud ümbrikusse ja asub kriminaalasja

materjalides, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

9. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel K.B

´alt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:

• sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 705.- (seitsesada viis) eurot;

• kaitsjatasu määratud kaitsja osalemise eest kohtueelses menetluses summas 72.- (seitsekümmend kaks) eurot. 10. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.B tuleb menetluskulud tasuda

12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo

menetluskulude ositi tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel K.B-le posti teel elukoha aadressil. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme

päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS 319 § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või

3

tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu

K.B ’a süüdistatakse sellest, et tema olles 22.01.2016 (tegu 21.01.2016) Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 423¹ kuriteo toimepanemisest, juhtis tahtlikult uuesti

s.o süstemaatiliselt 16.11.2016 kella 17.20ajal Tallinnas Sõpruse pst-l mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik,

kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. K.B pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 25.jaanuaril 2017.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur, süüdistatav K.B ja tema kaitsja advokaat Eva Tibar käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et ringkonnaprokurör nõuab kohtus K.B süüdi

tunnistamist KarS § 4231

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada

uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 22.01.2016

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 /üks/ kuu 28 /kakskümmend

kaheksa/ päeva võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 5 /viis/ kuud 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva.

KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 178 /sada seitsekümmend kaheksa/ tundi, mille tegemiseks määrata 6 /kuus/ kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel üldkasuliku töö tegemise ajal

käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele.

Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 01.02.2017.a toimunud kohtuistungil süüdistatav K.B

tunnistas end temale esitatud süüdistuses KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kohtusse

4

kaitsjat ta kutsuda ei soovi, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused

sõlmitud kokkuleppe kohta ning ringkonnaprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.B on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et K.B tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 4231järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud:

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on

470 eurot ning seda alates 01.01.2017.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 705.- eurot. Kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest on

120.- eurot, millest kokkuleppe kohaselt jääb riigi kanda 48.- eurot. Süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 4,9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Vastavalt kokkuleppes märgitule hüvitab süüdistatav kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/