2-13-32858/40 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

01. veebruar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-32858

Tsiviilasi

Xxxx OÜ hagi osaühingu Xxxx vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks ja osaühingu Xxxx vastuhagi Xxxx OÜ

vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: XxxxOÜ (registrikood: xxxx, asukoht: xxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode

Kostja: Osaühing Xxxx(registrikood: xxxx, asukoht xxxx)

lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova

Resolutsioon

1. Rahuldada

XxxxOÜ

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista osaühingult Xxxxvälja XxxxOÜ

kasuks

menetluskuluna

riigilõiv

eurot

ja

õigusabikulud 3624 eurot, kokku 4024 (neli tuhat

kakskümmend neli) eurot.

3. Jätta rahuldamata XxxxOÜ avaldus summas 1208 (üks

tuhat kakssada kaheksa) eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu 07.11.2014 otsusega jäeti menetluskulud kostja kanda. Tallinna

Ringkonnakohus 31.03.2015 otsusega jättis Harju Maakohtu 07.11.2014 otsuse muutmata

ning kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja kanda.

Riigikohus jättis 29.07.2015 kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme

menetluskulud kostja kanda. Kohtulahend jõustus 29.07.2015.

2. Harju Maakohtu 14.09.2015 määrusega määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus.

Hageja esitas 28.09.2015 menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale määruskaebuse

ja koos määruskaebusega ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 14.09.2015 määruse ja saatis asja uueks

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Riigikohus jättis määruskaebuse menetlusse

võtmata. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 5232 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja arvates on ülespaisutatud ning käesoleva asja keerulisusele mittevastav hageja esindaja

tunnitasu maksumus 160 eurot.

4. Avalduse esindaja kulude nimekirjast, mis on lisatud avalduse esindaja tööde kirjeldustena,

lähtuvalt vastuhagile vastuse koostamiseks oli esindaja poolt kulutatud kokku 12,2 tundi.

Tegemist on hagejapoolse 17.10.2013.a. menetlusdokumendiga. Kostja on seisukohal, et

hagejapoolse 17.10.2013.a. menetlusdokumendi koostamiseks maksimaalseks ajakuluks on 4

tundi.

5. Osaliselt ülemäärased, kostja arvates, on ka esindaja kulud 14.01.2014 seisukohtade

koostamiseks kostjapoolse 31.10.2013.a. menetlusdokumendi suhtes kokku 6,7 tundi. Selle

dokumendi, kus osaliselt korratakse vastuses vastuhagile esile toodud väiteid, puhul

arutatakse korduvalt olukorda kliendiga. Sh arutatakse tõendeid, mis olid esitatud koos kõne

all oleva dokumendiga arvult kolmes, esimene millistest on kostja poolt arve tasumise

maksekorraldus, teine on elektrooniline kirjavahetus ning kolmas on kütuseproovi võtmise

tõend.

6. Arvestades hageja esindaja poolt 22.02.2014.a. korraldava kohtuistungi ajaks eeltoodud

seisukohtade koostamiseks kulutatud aja mahtu, on täiesti mittevajalik, kostja arvates,

avalduse lisas 4 esile toodud kulud istungiks ettevalmistamiseks ühe tunni jooksul.

7. Eriti, kostja arvates, pole põhjendatud esindaja tasu suuruses 160 eurot kompromissi

ettepanekuga tutvumise ning sellele vastuse esitamise puhul.

8. Üleliigsed

on

kulud

09.09.2014.a.

seisukoha

koostamiseks

kostja

12.02.2014.a.

menetlusdokumendi suhtes, kuna mitte mingeid uusi väiteid hagejapoolne 09.09.2014.a.

menetlusdokument ei sisalda. Hoolimata sellest, kulutatakse ka sellisel juhul olulist aeg

kliendiga nõupidamiseks.

9. Ka asja esimese astme kohtus arutamise lõplikus staadiumis, kohtuistungiks ettevalmistamise

raames, leitakse täiendavad teemad kliendiga arutamiseks vastavalt selleks aja kulutamisega,

mida kostja põhjendatuks ei pea. Kokku on kulutatud kohtuistungiks ettevalmistamiseks,

lähtuvalt avalduse lisast 7 ning arvestades kohtuistungi kestvust, kolm tundi, mis ei või saa

põhjendatud, arvestades põhjalikkust, millega valmistas ette hageja iga menetlusse esitatud

seisukohta ning selleks kulutatud aega.

Kohtumääruse põhjendused

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.

11. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

12. Hageja palub välja mõista riigilõivu 400 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja

08.07.2013 hagiavalduse esitanud posti teel ning esitamisel tasunud riigilõivu 475 eurot.

Riigikohtu 10.12.2013 lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-4-1-20-13 on avalduse esitamise

viisist sõltuvad riigilõivumäärad ebaproportsionaalsed. Riigikohtu lahendist tulenevalt oleks

hagejal olnud proportsionaalne hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 400 eurot. Hageja

poolt taotletav riigilõiv on kooskõlas nimetatud lahendiga ja kostjal tuleb hagejale hüvitada

riigilõiv 400 eurot.

13. Avalduse kohaselt on õigusabi osutatud 30 tunni ja 12 minuti ulatuses summas 4832 eurot.

Tunnihind on 160 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades asjaolu, et käesolev tsiviilasi oli

keskmise keerukusega, ei pea kohus mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu, mis ületab

keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Pooled on vabad kokku leppima küll

mistahes õigusabi tunnitasu määrades, kuid see ei tähenda, et menetluskulude väljamõistmisel

peaks ebamõistliku suurusega tunnitasu riski täiel määral kandma menetluskulusid tasuma

kohustatud isik, kes ise tunnitasu määra kokkuleppimist mõjutada ei saa. Arvestades

käesoleva tsiviilasja keerukust, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik tunnitasu on 120 eurot

(ilma käibemaksuta).

14. Kostja on vastuväites välja toonud, et esindaja ajakulu 12,2 tundi on enamuses osas

mittevajalik. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi ja

vastuhagi. Vandeadvokaat astus hageja poolel menetlusse vastuhagi koostamisel.. Kuna

esindaja astus menetlusse alles vastuhagi esitamisel, siis peab hageja esindaja lisaks

vastuhagiga tutvumisele ja sellel vastuse koostamisele, end kurssi viima ka eelneva

menetluskäiguga (sh hagi ja hagi vastusega). Kuivõrd vastuhagi võeti menetlusse, siis ei oma

tähtsust, kas esindaja tegi vastuhagiga seotud toimingud enne menetlusse võtmise määruse

kättesaamist või pärast. Kohtute infosüsteemist nähtub, et ka vandeadvokaadile on menetlusse

võtmise määrus nähtavaks tehtud 02.10.2013, mistõttu on kohtumäärusega tutvumine ja

kliendi informeerimine põhjendatud. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on

esindaja ajakulu nimetatud toimingutele põhjendatud ja vajalik.

15. Kostja poolt esile toodud 31.10.2013 ja 14.01.2014 menetlusdokumendi sisust tuleneb, et

peamiselt vaieldakse õli kvaliteedi, kasutatud kütuse, tahhograafi ning juhtploki mõjutamisega

seotud küsimuste üle. Kuivõrd need küsimused on seotud spetsiifiliste eriteadmistega, siis

leiab kohus, et korduvad arutelus kliendiga on antud juhul põhjendatud, samuti on

põhjendatud nimetatud menetlusdokumentidega tutvumise ja koostamise ajakulu.

16. Kohus ei nõustu kostjaga, et istungiks ettevalmistamise kulu 1 tunni ulatuses on mittevajalik.

Kliendi õiguste parimaks kaitseks ning ka efektiivseks istungiaja kasutamiseks, on vajalik

põhjalik tutvumine kohtutoimikuga vahetult enne istungit. Istungiks ettevalmistamise aeg ei

ületa esindajate tavapärast ajakulu. Kliendiga arutelud on seostatavad konkreetsete

toimingutega ning kohtu hinnangul ei ole ajakulu arvestades vaidluse sisu ebamõistlik.

17. Arvestades põhjendatud tunnitasu määraga tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

õigusabikulud 3624 eurot (30,2*120). Kohus jätab avalduse rahuldamata summas 1208

(5232-400-3624) eurot.

18. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/