2-16-12501/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-16-12501
Legislator headnote
AI generated2-16-12501/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 2-16-12501
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-16-12501
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12501 Tsiviilasi Korteriühistu Xxxx hagi Xxxxvastu võlgnevuse ja viiviste nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ning nende esindajad
Hageja: Korteriühistu Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: xxxx (e-post: txxxx) ; Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (e-post: aboigus@gmail.com). Asja läbivaatamine kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada Korteriühistu Xxxx(hageja) ja Xxxx(kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Hageja Korteriühistu Xxxxkinnitab, et kostja Xxxxpõhivõlgnevus seisuga 15.08.2016 on 4176,25 eurot, ning täiendav põhivõlgnevus, mis tekkis perioodi eest 16.08.2016 – 31.01.2017 on 706,55 eurot. Kostja Xxxxkohustub tasuma hagejale põhivõlgnevuse 4176,25 eurot seisuga 15.08.2016, ning täiendava põhivõlgnevuse, mis tekkis perioodi eest 16.08.2016 – 31.01.2017 summas 706,55 eurot. 1.2. Hageja Korteriühistu Xxxxkinnitab, et kostja Xxxxviiviste võlgnevus seisuga 15.08.2016 oli 1458,86 eurot ning täiendav viiviste võlgnevus perioodi eest 16.08.2016 – 31.01.2017 oli 527,25 eurot. Hageja vähendab kostja Xxxxviiviste võlgnevuse 50% võrra ja nõustub, et kostja Xxxxviiviste võlgnevus seisuga 15.08.2016 on 729,43 eurot ning viiviste võlgnevus perioodi eest 16.08.2016 – 31.01.2017 on 263,63 eurot. Kostja Xxxxkohustub tasuma hagejale viiviste võlgnevuse 729,43 eurot seisuga 15.08.2016,a, ning täiendava viiviste võlgnevuse perioodi eest 16.08.2016 – 31.01.2017 summas 263,63 eurot. 1.3. Kostja Xxxxkohustub tasuma hagejale menetluskulud, mis on tekkinud hagejal Korteriühistul Xxxxtsiviilasjas nr 2-16-12501, so summas 970 eurot.
2-16-12501 2 (3) 1.4. Kostja Xxxxtasub kõik käesolevast kompromisskokkuleppest tulenevad maksed Korteriühistu Xxxxarveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis. Selgituseks märkida: Xxxxvõlgnevus vastavalt kompromisskokkuleppele tsiviilasjas nr 2-16-12501. Kostjal on kohustus tasuda hagejale kogu kokkuleppest tulenev võlgnevus 10 päeva jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-16-12501 menetlus. 3. Tühistada 20.02.2017 määratud eelistung. 4. Tagastada hagejale pool tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, st 225 eurot ning kanda see hageja Korteriühistu Xxxxarveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis. 5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Korteriühistu Xxxxhagi Xxxxvastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. 31.01.2017 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab
2-16-12501 3 (3) kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on määruse edasikaebeõigusest loobunud. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kostja tasub hagejale menetlusega tekkinud menetluskulud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-16-12501 tasutud riigilõivust, so 225 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele tagastada hageja Korteriühistu Xxxx arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik