2-16-12325/40

2-16-12325/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2017-01-31

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-12325 Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi JF avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03. novembri 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TP määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avald...

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-16-12325

Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi JF avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03. novembri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TP määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: JF (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Krista Paal

Puudutatud isik I: TP (isikukood XXXXXXXXXXX, endine F)

Puudutatud isik II: SF (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev

Eestkosteasutus I: Harku Vallavalitsus Eestkosteasutus II: Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsus

Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon: 1. Tühistada Harju Maakohtu 03. novembri 2016 määrus täies ulatuses ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Asjaolud 1. JF esitas 15.08.2016 Harju Maakohtule avalduse alaealise lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja puudutatud isiku I abielust XX.XX.XXXX tütar SF. Pärast abielu faktilist lõppemist oktoobris 2014 asus ema koos tütrega elama vanavanemate elukohta. 2. Harju Maakohtu 12.08.2016 määruse nr 2-16-8752 kohaselt on lapse viibimiskohaks Eesti Vabariigis lapse ema elukoht. Lapse välismaale elama viimisel/asumisel peab olema avaldaja kirjalik nõusolek. Kuni 27.05.2016 suhtles avaldaja lapsega iga päev, võttes lapse hommikul ema elukohast ja viies ta lasteaeda. Samuti veetis avaldaja lapsega aega igal pühapäeval ööbimisega avaldaja juures. Avaldaja tagas lapse eest hoolitsemise, hooldamise ja tema arendamise. Isa ja laps veetsid omavahel aega lahedalt, pingevabalt ja kvaliteetselt. Lapse ema teatas 27.05.2016, et tahab lapsega koos elama minna Hispaania Kuningriiki, kuna leidis Hispaanias tulusa töö ja uue elukaaslase. Kuna avaldaja ei olnud sellega nõus, pöördus ta kohtu poole lapse Eesti Vabariigist ilma avaldaja kirjaliku nõusolekuta väljaviimise takistamiseks. Juunis 2016 teatas lapse ema, et ta keelab avaldajal lapsega suhtlemise, kuna avaldaja traumeerib last oma ebamoraalse ja füüsiliselt vägivaldse käitumisega ning mõjub lapse psüühikale laastavalt/häirivalt. Avaldaja ei ole kunagi last survestanud ega psühholoogiliselt mõjutanud. Alates juunist 2016 võib avaldaja lapsega kohtuda kahel päeval nädalas 2 tunni jooksul. Kohtumisel osaleb ka lapse ema. 3. Avaldaja töötab OÜ-s D logistikaosakonna juhina ning on väga hinnatud töötaja ja hea kolleeg. Avaldajal ei ole olnud puutumust vägivalla, alkoholi või narkootiliste ainete (liig) tarvitamisega. Avaldajal on 3-toaline täielikult renoveeritud korter, kus lapsele on eraldatud omaette tuba. Avaldaja ja lapse suhe on soe ja armastusväärne. Lapsele meeldib avaldaja kodus elada/ viibida. Avaldajale meeldib lapsega tegeleda ja temaga arendaval viisil aega veeta. Lapse ema piirab ja takistab põhjendamatult lapse ja isa omavahelist suhtlemist. 4. Avaldaja palub suhtlemise korralda kindlaks määrata järgmiselt: avaldajal ja lapsel on õigus ilma ema juuresolekuta kohtuda ja suhelda igal argipäeva hommikul, kui isa viib lapse kas koolieelsesse lasteasutusse või hiljem kooli. Avaldaja suhtleb lapsega iga nädala teisipäeval ja neljapäeval kell 17.00-19.00. Avaldaja võtab lapse lasteaiast ja toob kella 19.00 ajal lapse alalisse elukohta. Avaldaja võtab iga kuu esimesel ja kolmandal reedel hiljemalt kell 17.00 lapse lasteaiast või lapse alalisest elukohast ja laps viibib avaldaja juures kuni pühapäeval kell 15.00. Avaldaja viib lapse tema alalisse viibimiskohta tagasi. Kui avaldaja ei saa seoses töökohustuste täitmisega määratud ajal last enda juurde võtta, siis teatab ta lapse ema sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 7 päeva ette. Vanemad lepivad kokku samaväärse mahuga kohtumisaja (reedest pühapäevani), muutes nädalalõpu kestvuseaega. Avaldaja puhkuse ajal viibib laps isaga, ema puhkuse ajal viibib laps emaga. Vanem võib lapsega sõita puhkuse ajal kuni 2 nädalaks välismaale puhkusereisile. Vanemad peavad puhkusereisi ajad eelnevalt kooskõlastama. Isadepäeva veedab laps isaga, emadepäeva emaga. Lapse sünnipäeva tähistamises lepivad vanemad eraldi kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Mõlemad vanemad peavad saama koos oma lähikondsete ja sugulastega lapse sünnipäeva tähistada. Igal paaritul aastal tähistab laps jõulupühi (24.12-26.12) emaga ja paarisaastal isaga. Vana-aasta ärasaatmist ja uusaasta vastuvõtmist tähistab laps paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga. Vanemad soetavad lapsele mobiiltelefoni, millega ta saab igal ajal teise vanemaga takistamatult suhelda. Vanem, kelle juures laps viibib, ei või teha lapsele takistusi teise vanemaga suhtlemiseks. Vanemad hoiduvad igasugusest tegevusest, mis kahjustab teise vanema huve või halvustab teist lapsevanemat.

5. 27.09.2016 täiendas avaldaja avaldust ja palus täpsustada tsiviilasja nr 2-16-8752 12.08.2016 kohtumääruse resolutsiooni p 1.3 selliselt, et vanematel on õigus sõita koos lapsega ühel korral aastas Eesti Vabariigist välja puhkusele kuni 2 nädalaks ilma teise vanema nõusolekuta.

Puudutatud isiku I seisukoht 6. Lapse ema vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 7. Suhtluskord osas, mis puudutab puhkust ja reisimist on juba lahendatud kompromissiga tsiviilasjas nr 2-16-8752. Seega ei ole poolte vahel selles küsimuses enam vaidlust ja avaldust ei oleks tohtinud selles osas menetlusse võtta. Jooksva suhtlemise korra osas on poolte vahel kokkulepe alates 14.06.2016. 8. Avaldaja tasub lapsele elatist 200 eurot kuus, kuid see ei kata kõiki lapse kulusid. Avaldaja ei ole selgitanud, millise arendava tegevusega ta koos lapsega tegeleb. Huviringi ta last ei vii. Seega ei ole õige väide, et avaldaja on taganud lapse arendamise. Arusaamatuks jääb, mida avaldaja mõtleb kvaliteetse aja veetmise all ja kuidas isa lapse maailmapilti pedagoogiliselt arendab. 9. 27.05.2016 toimus arutelu võimalikus elukoha vahetuse küsimuses. Pooled muutsid juunikuus kokkuleppel suhtluskorda suveperioodiks. Avaldaja ei ole ise pärast kokkuleppe kooskõlastamist soovinud last enda juurde pikemaks ega ööbimisega. Esmakordselt avaldas ta selleks soovi alles pärast kompromissi sõlmimist. Avaldaja ise ei soovinud lapsega rohkem kui 2-3 tundi aega veeta. Kohtumine toimus sisuliselt ilma lapse emata. 10. Psühholoog-nõustaja leidis, et isa on seoses lapsevanemate eraelu visioonidega vastutustundetult kaasanud last arutelusse, mille tagajärjel on lapsel emotsionaalne üleelamine. Kui ema peaks elukohta vahetama, siis teeb ta kõik selleks, et laps saaks avaldajaga kohtuda. Ema on selleks pakkunud avaldajale erinevaid lahendusi. 11. Avaldaja sõltuvusega seotud probleemide kohta on andmeid politseil. Tema agressiivsust ja vägivaldsust saavad kinnitada tunnistajad. Avaldaja ei esitanud tööandja iseloomustust, mis annaks alust uskuda, et tööandja teda väga kõrgelt hindab ja et tal ei ole probleeme distsipliiniga. Kooselu ajal avaldaja lapsega ei tegelenud ega aidanud oluliselt kaasa lapse eest hoolitsemisele. Avaldaja hakkas lapse vastu huvi tundma alles siis, kui vanemad läksid lahku. Ema ei ole takistanud avaldajal lapsega suhtlemist. Võimalikud tuleviku visioonid ei mõjuta täna lapse ja isa suhtlemist. 12. Lapse ema elab oma vanemate majas, kus on eraldi toad. Lapsele on tagatud kõik hädavajalik arenguks ja turvaline elukeskkond. Kuna lapse ema töögraafik on paindlik, saab ta lapsele rohkem aega pühendada. Kuna avaldaja elukoha läheduses on vangla, võib seal olla ohtlik. 13. Vastuväitena avaldaja pakutud suhtlemiskorrale märgib ema, et ei ole võimalik, et vanemad omavahel lapse üleandmisel ei suhtle. On ebamõistlik ja ema eraelu piirav, et avaldaja käib iga argipäeva hommikul lapse ema kodus. Ema saab lapse viia ise lasteaeda või kooli, vajadusel saab lasteaeda viimises eraldi kokku leppida. Hommikuti lapse nägemine 7-10 minutiks, mis kulub lapse autoga lasteaeda viimisele, ei ole ka kvaliteetne suhtlus. 14. Avaldaja ei arvesta oma ettepanekus, et laps on teisipäeval ja neljapäeval kella 17-19 ajal, kui isa soovib lapsega suhelda, eelkoolis. Avaldaja võiks viia lapse neljapäeviti eelkooli, pildistada stendile üles pandud koduseid ülesandeid ja edastada need lapse emale koos

täiendavalt antud ülesannetega ja muude õppetööga seotud küsimuste ja probleemidega. Avaldaja peab lapse pärast õppetööd kohe koju tooma. 15. Kuna avaldaja töötab ka laupäeviti kell 15-ni, ei ole ema nõus sellega, et laps viibib isa juures üksi või võõraste isikutega. Avaldaja võiks võtta lapse enda juurde laupäeval pärast tööd kell 15.30 kuni pühapäevani. Kui avaldaja tõendab, et ei tööta laupäeviti ja tema tööpäev lõpeb reedel kell 14.45, võib avaldaja lapse võtta enda juurde reedel. Avaldaja peab tagama, et võtab lapse reedel lasteaiast kell 16.00 ja kohustub tegelema lapse õppetööga vastavalt lapse päevagraafikule. 16. Ema ei nõustu ettepanekuga, et kui planeeritud kohtumine jääb ära, siis see asendatakse. Need kohtumised jäävad ära ja neid ei asendata lapse emale ette nähtud ja planeeritud ajaga. Avaldaja peab suutma võetud kohustusi planeerima ja järgima. Suhtlusgraafik peab olema stabiilne ka vanematele ja ei tohi kahjustada last. 17. Ema ei ole nõus, et vanema puhkuse ajal viibib laps selle vanemaga, kellel puhkus on ja et lapsega võib vanemate vahel kooskõlastatud ajal kuni 2 nädalaks sõita välismaale puhkusereisile. Maakohtu 12.08.2016 määruses tsiviilasjas nr 2-16-8752 on see teistsuguses sõnastuses juba reguleeritud. 18. Et vältida isadepäeva tõttu tekkivat segadust graafikutes ja lapse päevakavas, võiks laps novembris kohtuda isaga mitte esimesel ja kolmandal, vaid teisel ja neljandal nädalavahetusel. Nii jääb isadepäev graafiku järgi isaga kohtumise ajale. Emadepäeva kuul oleks graafik analoogiline. 19. Ema ei nõustu sellega, et lapse sünnipäeva tähistamises lepitakse eraldi kokku, kuna avaldaja saab põhjendamatult takistada emal koos lapsega sünnipäevareisidel käimist. Vanemad võiksid saada käia lapsega sünnipäevareisidel üle ühe aasta, arvestades tsiviilasjas nr 2-16-8752 reguleeritud korda ja etteteatamise tähtaega. 20. Jõulude ja aastavahetuse tähistamise osas tuleks järgida jooksvat graafikut ja kui vaja, siis graafikuid detsembris muuta selliselt, et oleks tagatud tavapärane rütm. 21. Kui avaldaja soovib lapsega veel täiendavalt suhelda, peab ta lapsele telefoni soetamise tagama ise. Ema kannab niigi üksi täiendavaid kulutusi lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel. Avaldaja tasutav 200 eurot on alla elatise kehtestatud miinimummäära ning ei kata kõiki kulutusi ja erisoove. 22. Segane ja asjakohatu on avaldaja ettepanek selles osas, et lapsevanemad hoiduvad igasugusest tegevusest (nii füüsilisest kui verbaalsest), mis kahjustab teise lapsevanema huve või halvustab teist lapsevanemat. Kui avaldaja muutub füüsiliselt või verbaalselt kahjulikuks, siis esitab ema politseile avalduse.

Puudutatud isiku II seisukoht 23. Lapsele määratud esindaja esindas last ka tsiviilasjas nr 2-16-8752. Esindaja ei näinud menetluse jooksul ühtegi põhjust, miks isa ei võiks veeta lapsega aega niipalju kui võimalik. Isa tunneb tegelikku huvi lapse arengu vastu ja soovib lapse elus aktiivselt osaleda. Lapse ja isa suhtlemise piiramine ei ole mõistlik. Vanemad võiksid leppida lapsega suhtlemise korras iseseisvalt kokku ja arvestada omavahelises suhtlemises eelkõige lapse huvidega. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis toetab esindaja suhtlemiskorra ettepanekut, see on põhjendatud ja ei ole lapse huvidega vastuolus.

Eestkosteasutuste seisukohad 24. Eestkosteasutus I toetab isa avaldust ja leiab, et suhtlemiskorra ettepanek on põhjendatud ja lapse huvidest lähtuv. 25. Eestkosteasutus II leiab, et ei ole mõistlik keelata isal viia last hommikuti lasteaeda ja tulevikus kooli, kui tal on selleks võimalus ja soov. Lapse huvidest lähtuvalt tuleb vanematel saavutada suhtlemiskorra kompromiss, milles arvestatakse lapse kohtumiste sagedust isaga enne kohtumenetluste algust ning lapse eelkooli ja huvitegevuste aegadega. Mõlemad vanemad peavad tegelema lapse kooliks ettevalmistamise ja huvitegevustes osalemisega. Laps võiks viibida isa juures igal teisel nädalavahetusel koos ööbimisega ja lisaks kohtudad isaga nädala sees regulaarselt vähemalt kahel tööpäeval. Tööpäevadel toimuvad lapse ja isa kohtumiste ajad peavad olema mõlemale vanemale täidetavad ja võimaldama lapsel isaga isiklikult koos olla.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused 26. Maakohus määras isa ja lapse suhtlemiskorra järgmiselt: isa võtab lapse iga nädala kolmapäeval hiljemalt kell 8.00 tema alalisest elukohast, XXX ja viib ta lasteaeda. Hiljemalt samal päeval kell 17.00 võtab isa lapse lasteaiast ja viib huviringi. Pärast huviringi lõppemist viib isa lapse oma alalisse elukohta XXX, kuhu laps jääb ööbima. Lapse viibimisel isa juures tagab isa, et laps teeb järgmiseks päevaks antud ja nõutud õppetööd ning kontrollib õppetööde/tegevuste ettevalmistamise taset. Vajadusel soetab isa õppetööks vajalikud õppevahendid ja kontrollib õppevahendite olemasolu ja kaasapanekut. Ema paneb tütrele kolmapäeva hommikul kaasa kõik õppevahendid, mis on vajalikud eelkooliks. Kui koolikohustuse täitmiseks on vaja uusi või täiendavaid õppevahendid, siis teatab ema isale sellest kirjalikult. Isa soetab vajalikud õppevahendid. Lapse isa võtab iga kuu esimese täisnädala ja kolmanda nädala reedel hiljemalt kell 17.00 lapse kas lasteaiast või lapse alalisest elukohast, XXX ja laps viibib koos kahe ööbimisega isa alalises elukohas, XXX kuni pühapäeval kell 19.00. Lapse isa viib lapse tema alalisse viibimiskohta tagasi. Isa tagab lapse õpitööde tegemise. Isa suhtleb lapsega iga kuu teise ja neljanda nädala pühapäeval kell 10.00- 17.00. Isa puhkuse ajal viibib laps isaga. Ema puhkuse ajal viibib laps emaga. Vanemad lepivad omavahel taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 15. maiks kokku oma puhkuse ajad. Vanemate puhkuse kestvus on 28 kalendripäeva ja seda loevad osapooled puhkuse ajaks, mida arvestatakse välismaal puhkusereisidel käimisel. Vanemad võivad lapsega eelnevalt kokkulepitud puhkuse ajal kuni 2 nädalaks välismaale puhkusereisile sõita. Vanemad peavad puhkusereisi ajad eelnevalt kooskõlastama. Isadepäeva veedab laps isaga. Emadepäeva veedab laps emaga. Lapse sünnipäeva tähistamises 31.10. lepivad vanemad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eraldi kokku. Tingimus on see, et mõlemad vanemad saavad koos oma lähikondlaste ja lähisugulastega lapse sünnipäeva tähistada. Igal paaritul aastal tähistab laps jõulupühi (24.12-26.12) emaga ja paarisaastatel isaga. Vana-aasta ärasaatmist ja uusaasta vastuvõtmist tähistab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Vanemad soetavad lapsele mobiiltelefoni, millega ta saab igal ajal teise vanemaga takistamatult suhelda ja rääkida. Vanem, kelle juures laps viibib, ei või teha lapsele takistusi teise lapsevanemaga suhtlemisel. Vanemad hoiduvad igasugusest tegevusest, mis kahjustab teise vanema huve või halvustab teist vanemat. Lapse esindamise kulud jättis kohus riigi kanda ja muud menetluskulud poolte endi kanda. 27. Maakohus määras esialgse õiguskaitse korras, et isa ja lapse suhtlemise kord rakendub viivitamatult ja esialgse õiguskaitse kohaldamise osas kuulub määrus viivitamatult täitmisele.

28. Määruse kohaselt on avaldajal ja puudutatud isikul I 31.10.2010 sündinud tütar, kes elab tsiviilasjas nr 2-16-8752 tehtud kompromissmääruse alusel koos emaga. Ema ei vaidle vastu isa ja lapse suhtlemisele ja on nõus, et laps viibib isaga üle nädala nädalavahetustel ja iga nädala kolmapäeva õhtul. Isa ja lapse suhe on lähedane ning isa elukohas on lapsele sobivad tingimused. 29. Isa kompromissina esitatud ettepanek lapse ja isa suhtlemise korraldamiseks vastab mahu poolest isa esitatud avalduses taotletule ja on piisav, et tagada lapse huve. Suhtlemise kord tuleb seetõttu määrata vastavalt isa poolt kompromissettepanekuna esitatud korrale. 30. Ema on oluliselt takistanud isa ja lapse suhtlemist, kuid lapse huvides on isa ja lapse suhtluse tihe jätkumine. Kuna menetlust lõpetava lahendi jõustumine võib viibida, kuid lapse suhtlus vanemaga on koheselt vajalik, tuleb esialgse õiguskaitse korras määrata isa ja lapse suhtlemise kord samadel alustel.

Määruskaebus 31. Lapse ema palub maakohtu määruse täitmise peatada osas, milles kohus määras suhtlemise korra esialgse õiguskaitse korras ja muuta esialgse õiguskaitse korras kaevatava määruse täitmine osaliselt. Ema palub tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus määras, et laps jääb kolmapäeviti isa juurde ööbima; osas, milles maakohus määras, et laps suhtleb isaga iga kuu teise ja neljanda nädala pühapäeval kell 10.00-17.00; osas, milles kohus määras kindlaks suhtlemise korra puhkuste ajaks ning osas, milles kohus määras, et vanemad soetavad lapsele mobiiltelefoni ja vanem, kelle juures laps viibib, ei või teha lapsele takistusi teise vanemaga suhelda. 32. Maakohtu määruse kohaselt ei jää lapse emale ühtegi terviklikku nädalalõppu koos lapsega, kuid lapse isale jäävad üle nädala terved nädalavahetused ja lisaks lapse ema graafikujärgsed pühapäevad. See piirab emal lapsega nädalavahetustel samaväärselt koos aega veeta, on vastuolus vanemate võrdsuse printsiibi ja lapse huvidega. 33. Mobiiltelefoni soetamise kohustust ei saa panna lapse emale, sh elatise arvelt. Lisaks ei ole normaalne telefoni kasutamine igal ajal. Lähtuda tuleb lapse päevakavast ja ringide, eelkooli ning lasteaia ajakavast, sh uneajast. Reguleerimata on, kes tasub telefoni arved. Neid ei ole võimalik tasuda elatise arvelt, kuna see ei ole hädavajadusega seotud kulu. Ema ei tee takistusi sellele, et isa ostab lapsele ise telefoni ja kannab enda suhtluse kulud. Pooled saavad helistada ja rääkida lapsega ka lapsevanemate telefonide kaudu, nagu siiani. 34. Põhjendamatu on teises tsiviilasjas puhkuste osas suhtlemise korra kindlaks määranud jõustunud lahendi ümberkujundamine antud menetluses. Isa nõustus kompromissiga ega vaidlustanud seda. 35. Emale ei ole e-toimiku vahendusel nähtavad kaevatav kohtulahend, kohtuistungi protokollid ega kompromissiettepanek, millele maakohus tugines. Lapse isa 03.11.2016 kompromissi ei arutatud kohtuistungil ja see on lapse emale üllatav. Emale ei antud võimalust sellele dokumendile vastata. Võttes asja lahendamisel aluseks lapse isa 03.11.2016 dokumendi, rikkus maakohus seega materiaal- ja menetlusõiguse norme. 36. Maakohtu määrusest ei ole üheselt jälgitav, mis kuupäeva seisuga kohus suhtlusgraafiku määras. Lapse isa muutis kohtuistungil avalduses toodud suhtlusgraafiku nõudeid. Kohus ei põhjendanud, miks ta lapse ema põhjendustega ei arvestanud, samuti ei nähtu määrusest, kas ja kuidas kohus lapse ema tõendeid ja ettepanekuid kaalus. Arusaamatuks jääb, miks kaldus kohus kõrvale lastekaitse töötajate ettepanekutest ja lähtus ainult lapse isa soovidest.

37. Jälgitav ei ole kohtu järeldus selle kohta, miks kohus andis lapse isale ühepoolse kontrollikohustuse lapse ema üle, kohustades ema teatama isale, kui koolikohustuse täitmiseks on vaja uusi või täiendavaid õppevahendeid. Sama kohustus peab olema ka isal - teatada kirjalikult vajalikest õppevahenditest ja koolitöödest neil päevadel, kui ta lapsega tegeleb. 38. Määruses ei kajastu see, et kohtuistungil ilmnes, et isa esitas ebaõigeid andmeid välismaasõitude ja ka muude faktiliste asjaolude kohta. Lapse isa tõlgendas ebaõigesti kolimise asjaolusid, sest ema ei ole lubanud kohe ära kolida. Kohus ei põhjendanud, millega on tõendatud väidetav faktiline kolimine välismaale. Isa tasub elatist alla miinimummäära, kuid on võtnud endale asjas tasulise esindaja. 39. Kohus tõlgendas ebaõigesti lapse ema soove ja ettepanekuid. Asjaolu, et ema ei vaielnud vastu sellele, et laps võib isaga kolmapäeviti kohtuda, ei tähenda, et ema nõustus ööbimistega. Ema põhjendas kohtuistungil, miks ta ei ole nõus täiendavate ööbimistega.

Vastused määruskaebusele 40. Avaldaja leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Isa palub maakohtu määruse sõnastada ümber selliselt, et isa võtab lapse iga teise ja neljanda nädala kolmpäeva hommikul tema alalisest elukohast ja laps on koos isaga reede hommikuni ning isa viib lapse lasteaeda. Laps viibib iga kuu teise ja neljanda nädala reedest pühapäevani emaga. Muus osas palub isa jätta maakohtu määruse muutmata. Mõlemal vanemal peab olema võrdne võimalus veeta lapsega nädalavahetused. Avaldaja lubas juba maakohtu istungil, et soetab ise lapsele mobiiltelefoni ja sõlmib lapsele sobiliku mobiilipaketi, maakohtu määruse tühistamiseks telefoni soetamise osas ei ole põhjust. 41. Lapsele riigi õigusabi korra määratud esindaja leiab, et kaebus on põhjendatud selles osas, et lapse emale peab samuti jääma terviklik nädalavahetus koos lapsega. Lapse esindaja nõustub eestkosteasutuse I poolt pakutud suhtlemiskorra määramisega. 42. Eestkosteasutus I palub rahuldada määruskaebuse osaliselt ja määrata suhtluskord kuni lapse kooli minekuni selliselt, et isa veedab lapsega iga esimese ja kolmanda nädalavahetuse, ema veedab lapsega koos teise ja neljanda nädalavahetuse, isa võtab lapse igal esimese ja kolmanda nädala kolmapäeva hommikul tema alalisest elukohast ja laps on koos isaga neljapäeva hommikuni, kui isa viib lapse lasteaeda, isa võtab lapse iga teise ja neljanda nädala kolmapäeva hommikul tema alalisest elukohast ja laps on koos isaga reede hommikuni, kui isa viib lapse lasteaeda. 43. Eestkosteasutus II nõustub määruskaebusega osaliselt. Ööbimiste piiramine ei ole põhjendatud. Lapse ja isa lähedussuhe on turvaline ja on lapse huvides, et ta saab viibida isa elukohas ka ühel õhtul nädala sees. Eestkosteasutus nõustub määruskaebusega osas, mis puudutab lapse viibimist isaga ema graafikutejärgsete nädalavahetuste pühapäevadel. Nädalavahetustel, kui laps viibib emaga, saab laps isaga suhelda telefoni teel. Samuti nõustub eeskosteasutus määruskaebusega selles, et kuueaastasel lapsel ei pea olema oma telefoni ja laps saab helistamiseks kasutada oma vanema telefoni.

Menetluse edasine käik

44. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus jättis rahuldamata ema taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras määruse viivitamatu täitmine.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused 45. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel täies ulatuses ja saadab asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 46. Vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas lapsega suhtlemise korraldamine on TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatav perekonnaasi. TsMS 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt peab kohus määruses märkima muu hulgas põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on käesoleval juhul rikkunud põhjendamiskohustust. 47. Kuigi maakohus määrab isa ja lapse suhtlemise korra kindlaks kaalutlusotsusega, tuleb menetlusosaliste esitatud väiteid ja vastuväiteid hinnata ning põhjendada, miks kohus ühe poole väidete või vastuväidetega ei nõustu. Kohtumäärusest peab selgelt nähtuma, millistest asjaoludest kohus asja lahendamisel lähtus. PKS 123 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. 48. Käesoleval juhul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, et kohus oleks lapse huve kaalunud ega see, miks kohus ema menetluses esitatud vastuväidetega ei nõustu. Maakohtu järeldused selle kohta, miks ta määras just sellise suhtlemisekorra, ei ole seetõttu kontrollitavad. Põhjendamiskohustuse rikkumine on menetlusõiguse normi rikkumine ja toob kaasa maakohtu määruse tühistamise, kuna see võis käesoleval juhul viia ebaõige lahendi tegemiseni. 49. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud väitega selle kohta, et maakohus määras lubamatult isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaks lapse isa ettepaneku alusel viisil, mida pooled ei ole menetluses arutanud. Maakohtu määrus on seetõttu üllatuslik. TsMS § 436 lg-te 3 ja 4 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Nimetatud sätetest tuleneb õigusliku ärakuulamise põhimõte, mis kohaldub ka hagita menetluses (TsMS § 463 lg 2). Ka hagita menetluses tehtav lahend ei või olla pooltele üllatuslik (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-16). 50. Asja materjali kohaselt esitas isa kohtule kompromissettepaneku 18.10.2016. Maakohus palus 03.11.2016 isal oma ettepanekut täpsustada, kuna selle sisust võis aru saada, et dokumendist on osa teksti puudu. Maakohus võttis 03.11.2016 tehtud lõpplahendi tegemisel aluseks isa täpsustatud sõnastusega ettepaneku, andmata lapse emale võimalust sellele vastata. Ebaõige on maakohtu põhjendus, et isa kompromissina esitatud ettepanek lapse ja isa suhtlemise korraldamiseks vastab mahu poolest isa esitatud avalduses taotletule. Maakohus ei võinud seega isa ettepanekut asja lahendamisel aluseks võtta. Kuna tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, siis toob see kaasa maakohtu lahendi tühistamise (TsMS § 656 lg 1 p1 koosmõjus §-ga 659).

51. Sellele, et maakohus ei ole asja lahendamisel kaalunud kõikide menetlusosaliste esitatud väiteid ja vastuväiteid ning lapse huve viitab ka see, et kõik menetlusosalised on lapse ema määruskaebusega vähemalt osaliselt nõus. Kuna eelviidatud menetlusnormide rikkumised võisid käesoleval juhul tuua kaasa ebaõige lahendi, tuleb maakohtu määrus terves ulatuses tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lapsega suhtlemise kord uuesti määrata. Seejuures tuleb vanematega võimalik suhtlemiskord igas osas läbi rääkida. Last puudutavates vaidlustes on väga oluline pakkuda vanematele ka võimalust saada last puudutavate küsimuste lapse huvides lahendamiseks abi erialaste teadmistega nõustajalt ning teatud juhtudel määrata ka kohtuväline lepitusmenetlus erimeelsuste ületamiseks. Samuti tuleb asja uuel läbivaatamisel anda menetlusosalistele võimalus teineteise ettepanekute osas seisukoht esitada ja kui vanemad kokkulepet siiski ei saavuta, siis lahendada asi lapse huvidest lähtuvalt, hinnates kõiki vanemate väiteid ja vastuväiteid sisuliselt. 52. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus tegi e-toimiku vahendusel isa esitatud dokumendid nähtavaks lapse ema esindajale. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega ei ole õige ema etteheide, et tal ei ole olnud võimalik isa ettepanekuga tutvuda. 53. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 4).

Reet Allikvere

Iko Nõmm

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)