2-16-9689/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-16-9689

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-9689

Määruse tegemise aeg ja koht

31.01.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS

avaldus

eeltõendamismenetluse

algatamiseks

ja

läbiviimiseks

Harju Maakohtu 28.11.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Aktsiaselts INGES

KINDLUSTUS (registrikood 10089395, Raua tn 35

10124 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Valdo Lips (e-post: XXX)

Puudutatud isik (vastustaja): Aktsiaselts Intral

(registrikood 10651201, Pärnu mnt 278, Tallinn 11624)

lepinguline esindaja vandeadvokaat

Ilmar-Erik

Aavakivi (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 28.11.2016 kohtumäärus jätta muutmata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta

Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS kanda.

4. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 247 lg 4 teine

lause).

Asjaolud

1. 22.06.2016 esitas Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (edaspidi ka avaldaja) Harju

Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks.

2. Avalduse kohaselt soovib avaldaja, et kohus nõuaks Intral AS-ilt (edaspidi ka

puudutatud isik) või kui puudutatud isiku valduses dokumente pole, siis kohustaks

teda avaldama talle serveriteenust osutava isiku andmed ning nõuaks puudutatud

1(9)

Tsiviilasi nr: 2-16-9689

isikule serveriteenust osutavalt isikult, välja kõik puudutatud isiku poolt avaldaja

tellimusel loodud reisikindlustuse veebikeskkonna kaudu serverisse või muule

andmekandjale salvestatud avaldaja kliente ning majandustegevust puudutavad

andmed, sh kõik sõlmitud lepingud ning koostatud poliisid, kusjuures elektrooniline

dokument tuleb üle anda dokumendiga tutvumist võimaldaval kujul ja andmetega

tutvumist võimaldaval andmekandjal, nt DVD-le või mälupulgale salvestatud faili(de)

või muul elektroonilisel kujul, alternatiivselt korraldada asitõendi vaatlus, milleks

kohustada puudutatud isikut esitama kohtule tema valduses olev avaldaja andmeid

sisaldav server või muu andmekandja ning korraldada kohtus või kui kohtu

infosüsteemid seda ei võimalda, siis elektrooniliste andmete asukohas asitõendi

vaatlus ning kaasata asitõendi uurimisse ekspert, või alternatiivselt kuulata üle

puudutatud isiku juhatuse liige MP.

3. Avalduse põhjenduse kohaselt esineb avaldaja ja puudutatud isiku vahel vaidlus

töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise osas, mistõttu kaalub avaldaja

puudutatud isiku vastu hagi esitamist lepingu täitmise käigus talle üle antud

ärisaladusega kaitstud konfidentsiaalsete andmete väljanõudmiseks. Avaldaja kohustas

lepingus puudutatud isikut teostama avaldaja tellimusel tarkvaralahenduse

kliendihaldusprogrammi loomise näol koos kõige selle juurde kuuluvaga, mis

võimaldaks avaldajal hallata kindlustustoodete müüki, klientide andmeid,

kindlustuslepinguid, aruandlust jne. Faktiliselt valmis plaanitud tarkvaralahendusest

üks moodul, s.o reisikindlustuse osa. Kõik nimetatud tarkvaralahenduse põhiselt

reisikindlustuse sõlmimisega seotud andmed ja toimingud salvestati puudutatud isiku

serveris ja vastavalt lepingu punktile 6.3 kohustus puudutatud isik tööde teostamise

ajal tagama avaldaja andmete turvalise säilimise. Kõikide kokkulepitud tööde

valmimise ja üleandmise korral oleks avaldaja andmed edaspidi hoitud tema poolt

hangitavas serveris.

4. Puudutatud isik ei ole seniajani töid lõpetanud ning andmed asuvad jätkuvalt

puudutatud isiku serveris. Seoses reisikindlustust puudutava mooduli kasutusele

võtmisega ning reaalajas reisikindlustuslepingute sõlmimisega salvestati puudutatud

isiku serveris hinnanguliselt ca 70 000-80 000 avaldaja reisikindlustuspoliisi ja

nendega seotud klientide andmed, mida avaldaja loeb enda ärisaladusega kaitstud

andmeteks. Märtsini 2016.a oli avaldajal nimetatud serveris asuvale reisikindlustuse

veebikeskkonnale ja selle kaudu oma kliendiandmebaasile ka juurdepääs, kuid siis

puudutatud isiku poolt ootamatult juurdepääs suleti. Seega puudub puudutatud isiku

poolt loodud takistuste tõttu avaldajal käesoleval ajal mistahes juurdepääs puudutatud

isiku serveris asuvale ca 70 000 - 80 000 avaldaja reisikindlustuspoliisile ja nendega

seotud klientide andmetele, mida avaldaja loeb enda ärisaladusega kaitstud andmeteks,

ning lepingu raames avaldaja tellimusel tehtud reisikindlustuse veebikeskkonnale, mis

võib takistada oluliselt avaldaja igapäevast majandustegevust, kuna kindlustusjuhtumi

korral vajab avaldaja puudutatud isiku valduses olevat infot kahjukäsitluseks.

Vastavalt puudutatud isiku 04.04.2016 e-kirjale keeldub ta avaldajale tema

kliendiandmebaasile juurdepääsu võimaldamast.

5. Avaldajal on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik ei kavatse oma lepingulisi

kohustusi tarkvaralahenduse loomise osas täita ning avaldajal võib esineda nii

makstud lepingutasude tagastamise ja kahju hüvitamise nõue seoses veebikeskkonnale

ootamatult juurdepääsu sulgemise ning sellega seoses majandustegevuse olulise

häirimisega. Nõude esitamiseks, samuti puudutatud isiku nõudele põhjendatud

vastuväidete esitamiseks on avaldaja hinnangul vajalik koguda eelnevalt

usaldusväärseid tõendeid selle kohta, kas ja mis ulatuses avaldaja andmed on üldse

säilinud ja milline on nende andmete tegelik maht, sest avaldaja arvamus puudutatud

2(9)

Tsiviilasi nr: 2-16-9689

isiku serveris hoitavate andmete kohta on üksnes ligikaudne. Samuti on vajalik saada

andmeid selle kohta, kuidas on tagatud nende andmete edaspidine säilimine, kas ja

millisel viisil (digitaalselt või muul viisil) on võimalik reisikindlustusi puudutavatele

andmetele nt hagi tagamise taotluse esitamise ja selle rahuldamise korral

kohtuvaidluse lõpuni avaldajale juurdepääs võimaldada ja kes on sel juhul andmete

üleandmise või juurdepääsu võimaldamise eest vastutavaks isikuks.

6. 19.10 2016 avalduse täpsustustes palus avaldaja nõuda puudutatud isikult või kui tema

valduses dokumente pole, siis kohustada puudutatud isikut avaldama talle

serveriteenust osutava isiku andmed ning nõuda puudutatud isikult serveriteenust

osutavalt isikult, välja kõik puudutatud isiku poolt avaldaja tellimusel loodud

reisikindlustuse veebikeskkonna kaudu serverisse või muule andmekandjale

salvestatud avaldaja kliente ning majandustegevust puudutavad andmed, sh kõik

sõlmitud lepingud ning koostatud poliisid. Elektrooniline dokument kohustada üle

andma dokumendiga tutvumist võimaldaval kujul ja andmetega tutvumist võimaldaval

andmekandjal, nt DVD-le või mälupulgale salvestatud faili(de) või muul

elektroonilisel kujul; korraldada asitõendi vaatlus, milleks kohustada puudutatud isikut

võimaldama avaldajale (sh avaldaja poolt kaasatud mitte rohkemale kui kahele IT-

spetsialistile) ja kohtule vaatluse protokollimiseks ligipääsu visuaalseks vaatlemiseks

järgmistele esemetele: failile „/disk1/oracle/dbs/c-35764265-02“ ja binaarsele

backupile, mis on puudutatud isiku poolt tehtud andmetest, mis on puudutatud isiku

valdusesse jõudnud avaldaja ja puudutatud isiku vahel 12.10.2006 sõlmitud lepingu

täitmise käigus.

Puudutatud isiku seisukoht ja menetluse edasine käik

7. Puudutatud isiku seisukoha kohaselt ei esine eeltõendamismenetluse lubatavust

põhistavaid asjaolusid.

8. Poolte vahel on lepinguline suhe alates 12.10.2006, mil sõlmiti teenuste leping nr

MP102-1006 (edaspidi teenuste leping). Poolte vahel on erimeelsused selles, milles

täpselt kokku lepiti, millises mahus ja sisuga teenust osutati, kuivõrd teenuste lepingu

eesmärk saavutati ja kellest tulenevalt jäi teatud osa teenuste lepingu eesmärgist

saavutamata. Ühtlasi on poolte vahel erimeelsus küsimuses, kas puudutatud isik on

kohustatud avaldaja poolt soovitud andmed loetavaks ja kättesaadavaks tegema tasuta

või tasu eest, sh kui suure tasu eest. Seega erinevalt avaldaja väidetust, ei nõua

puudutatud isik tasu andmete kui selliste eest, vaid hoopis nende loetavaks ja

kättesaadavaks tegemise kui spetsiifilise töö/teenuse eest. Teenuste leping sõlmiti

teatud tarkvaralahenduste loomiseks. Poolte vahel on erimeelsused selles, kuivõrd

lepinguga ettenähtud eesmärk saavutati. Samas puudub vaidlus selles, et avaldaja

tarkvaralahendust üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu võtnud ei ole. Vaidlus

puudub ka selles, et avaldaja asus kasutama testserverit.

9. Puudutatud isik ostab serveriteenust enda allhankijatelt - lepingupartneritelt.

Serveriteenuse osutamine ei olnud teenuste lepingu objekti hulgas. Seega ei saanud

avaldaja eeldada serveri (testserveri) tasuta teenust määramatuks ajaks. Puudutatud

isiku allhankija teatas, et avaldaja poolt kasutatavat serveriteenust ei ole enam

võimalik jätkata, kuna tarkvaraplatvorm on vananenud ning sisaldab endas turvariske.

Puudutatud isik katkestas testserveri teenuse piisava turvalisuse puudumise tõttu, kuna

ei soovinud riskida olukorraga, kus andmed (sh isikuandmed) lekivad internetti.

Puudutatud isik teatas sellest avaldajale ja pakkus erinevaid lahendusi, kuid üheski

neist pikema aja jooksul kokkuleppele ei saadud.

10. Avaldaja taotluses soovitud andmete üleandmisest ei ole puudutatud isik keeldunud,

kuid nende loetavaks ja kättesaadavaks tegemine on mahukas ning keerukas töö, mille

3(9)

Tsiviilasi nr: 2-16-9689

läbiviimisega seonduvad kulutused puudutatud isikule, kes soovib nende hüvitamist.

Avaldaja ei ole ettepanekut aktsepteerinud ega teinud ka omapoolset vastu

ettepanekut. Praegusel juhul ei lahendaks poolte vahelist vaidlust

eeltõendamismenetlus. Vaidluse lahendaks kas teenuse õiglases hinnas

kokkuleppimine või kohtu poolne õiguslik hinnang vaidlusaluse teenuse õiglase tasu

osas. Esitades puudutatud isiku vastu eeltõendamismenetluse algatamise avalduse,

soovib avaldaja saada andmed kvalitatiivselt kõrgemal tasemel samas selle teenuse

eest midagi maksmata. Avaldaja taoline eesmärk ei ole kooskõlas

eeltõendamismenetluse tegeliku eesmärgiga. Eeltõendamismenetlust ei tohiks

kasutada potentsiaalse kostja sundimiseks tasuta teenust osutama.

11. Puudutatud isik ei nõustu eeltõendamismenetlusega, ka ei saa eeldada, et tõendid

võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Samuti ei ole tegemist

situatsiooniga, kus autoriõigusi, nendega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi

on rikutud või on olemas nende rikkumise oht.

12. Harju Maakohus viis 14.09.2016 läbi ärakuulamise.

Maakohtu määrus

13. Harju Maakohus jättis 28.11.2016 määrusega Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS

avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata ja keeldus

eeltõendamismenetluse algatamisest, menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.

14. TsMS § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis on

seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS §

477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

15. Kohus on avaldaja ja puudutatud isiku ära kuulanud 14.09.2016.

16. TsMS § 244 lg 1 alusel võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval

põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse,

kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna

või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab isiku taotlusel

eeltõendamismenetluse tõendite tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema

autoriõigusi või nendega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või

on olemas nende rikkumise oht.

17. Kohus leiab, et TsMS § 244 lg 1 eeldused eeltõendamismenetluse algatamiseks ei ole

täidetud, mistõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata ja eeltõendamismenetluse

algatamisest keelduda alljärgnevatel põhjendustel: 1) vastaspool ei ole andnud

nõusolekut eeltõendamismenetluse algatamiseks; 2) tegemist ei ole olukorraga, kus

võiks eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib

raskeneda. Avaldaja on taotlust põhistanud sellega, et potentsiaalsele kostjale on

tehtud hoiatusmäärus äriregistrist kustutamiseks, mille tulemusena võivad avaldajale

vajalikud andmed kaduma minna. Äriregistri väljatrükist nähtub, et hoiatusmääruse

puudused on kõrvaldatud 08.06.2016 majandusaasta aruande esitamisega. Puudutatud

isiku vastuse kohaselt on avaldaja nimetatud andmed säilinud, kuid nende loetavaks

ja kättesaadavaks tegemise tasu üle on pooltel vaidlus; 3) tegemist ei ole olukorraga,

kus autoriõigusi, nendega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või

on olemas nende rikkumise oht; 4) puuduvad muud mõjuvad põhjused, mis annaks

aluse enne poolte vahel kohtumenetluse

algatamist

korraldada

eeltõendamismenetlust. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et

eeltõendamismenetluse tulemusena ei saaks avaldaja hankida vaidluse lahendamise

seisukohalt olulisi tõendeid. Avaldaja ja puudutatud isiku kirjalikest ja ärakuulamisel

avaldatud seisukohtadest nähtub, et poolte vahel on tegemist võla- ehk

4(9)

Tsiviilasi nr: 2-16-9689

lepinguõigusliku vaidlusega, mis seisneb selles, millistel tingimustel on puudutatud

isik kohustatud avaldajale loetavaks ja kättesaadavaks tegema või üle andma tema

valduses olevad reisikindlustuse poliise puudutavad andmed, s.t kas tasuta või tasu

eest ja kui suur on õiglane tasu vastava teenuse eest. Avaldaja taotletud andmed

antud vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust omavatele küsimustele, kas ja kui

palju on avaldaja kohustatud puudutatud isikule vaidlusaluste andmete loetavaks ja

kättesaadavaks tegemise töö/teenuse eest maksma, ei anna. Avaldajat huvitavate

andmete kättesaamine eeltõendamismenetluses ilma, et sellega hoitaks ära tulevikus

tekkida võiv kohtuvaidlus samade andmete loetavaks ja kättesaadavaks tegemise

teenustasu osas, ei ole eeltõendamismenetluse eesmärgiks.

18. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud

isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna lahendi teeb kohus avaldaja huvides, siis

tuleb hagita menetluse kulud jätta tema kanda.

Määruskaebus

19. Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada, saata asi tagasi Harju Maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise uueks

otsustamiseks ning jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda.

20. Maakohus on põhjendamatult kitsendanud avaldaja potentsiaalse nõudega seotud

asjaolusid, leides, et poolte vahel on vaidlus selles, millistel tingimustel on puudutatud

isik kohustatud avaldajale loetavaks ja kättesaadavaks tegema või üle andma tema

valduses olevad reisikindlustuse poliise puudutavad andmed. Andmete üleandmise

eest nõudis pärast andmetele juurdepääsu sulgemist puudutatud isik ja tasunõue ei

oleks seega avaldaja nõude sisuks. Lepingu kohaselt kohustus puudutatud isik

andmeid säilitama omal kulul. Avaldaja soovis hankida eeltõendamismenetluses

tõendeid selleks, et avaldajal oleks võimalik otsustada, millist nõuet on võimalik

puudutatud isiku vastu esitada või siis tõenditega tutvumise järgselt otsustada nõuet

mitte esitada.

21. Avaldaja tugines erinevalt maakohtu järeldustest sellele, et tema nõue puudutatud

isiku vastu võiks olla esmalt avaldaja ärisaladusega kaitstud andmete üleandmise

nõue, milline nõue aga võib olla perspektiivitu, kui andmed on kadunud, kustunud või

muul viisil hävinenud. Kuna lepingu p 6.3 kohaselt katab Intral AS andmete täieliku

või osalise kaotsimineku korral andmete taastamiseks tehtavad kulud, siis võib juhul,

kui eeltõendamismenetluses tuvastatakse andmete hävinemine, avaldajal Intral AS-i

vastu olla andmete taastamise kulude hüvitamise nõue. Avaldajal esineb kahtlus, et

Intral AS ei kavatse oma lepingulisi kohustusi tarkvaralahenduse loomise osas täita,

mistõttu võib avaldajal esineda nii makstud lepingutasude tagastamise ja kahju

hüvitamise nõue seoses veebikeskkonnale ootamatult juurdepääsu sulgemise ning

sellega seoses majandustegevuse olulise häirimisega.

22. Maakohus, leides, et avaldaja taotletud tõendite kogumine andmete tasu eest või tasuta

üleandmise vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust omavatele küsimustele vastust

ei anna, on jätnud põhjendamatult hindamata eeltõendamismenetluses

menetlustoimingute tegemise avaldaja tegelike potentsiaalsete nõuete esitamise

aspektist. Seetõttu on kohus maakohus asja lahendamisel rikkunud oluliselt

põhjendamiskohustust ja jõudnud ebaõige lahendi tegemiseni.

23. Määruse kohaselt avaldajat huvitavate andmete kättesaamine eeltõendamismenetluses

ilma, et sellega hoitaks ära tulevikus tekkida võiv kohtuvaidlus samade andmete

loetavaks ja kättesaadavaks tegemise teenustasu osas, ei ole eeltõendamismenetluse

eesmärgiks. Avaldaja leiab siinkohal, et avaldajat huvitanud tõendite kogumine

eeltõendamismenetluses vastupidiselt just võib ära hoida tulevikus tekkiva

5(9)

Tsiviilasi nr: 2-16-9689

kohtuvaidluse avaldaja poolt esile toodud potentsiaalsete nõuete osas kas osaliselt või

täies ulatuses, sõltuvalt andmetest, mida õnnestuks eeltõendamismenetluses saada.

Käesoleval juhul on maakohus selle võimaluse avaldajalt ära võtnud, mistõttu on

tekkinud olukord, kus avaldajal tuleks hagiavalduses esitada potentsiaalselt

perspektiivituid nõudeid, mis ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse eesmärgiga ega

ka avaldaja huvidega, kuna avaldaja soovib kohtusse pöörduda vaid tõendatud ja

tegelikele faktilistele asjaoludele tugineva nõudega. Olukorras, kus avaldajal puudub

mistahes usaldusväärne teave tema nõudeid puudutavate asjaolude kohta ning

seejuures ei avaldajal ega kohtul ei ole põhjust tugineda nende asjaolude osas

puudutatud isiku tõendamata väidetele, siis ei saa avaldaja oma õigusi efektiivselt

kaitsta. Alusetu nõudega kohtusse minek tähendaks avaldajale asjatuid

menetluskulusid, mida avaldaja soovib samuti vältida ning ka see oli

eeltõendamismenetluse avalduse esitamise üheks põhjuseks.

24. Eelnevast tulenevalt oli erinevalt maakohtu seisukohast avaldaja eesmärgiks

eeltõendamismenetluse kaudu vältida põhjendamatu(te) nõude (nõuete) esitamist

puudutatud isiku vastu tulevases kohtuvaidluses ja see on kooskõlas

eeltõendamismenetluse eesmärgiga.

25. Maakohus tugines määruses ka sellele, et tegemist ei ole olukorraga, kus võiks

eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.

Avaldaja kohtu põhjendustega ei nõustu, kuna avalduses on selgitatud mh seda, et

kindlustusjuhtumi korral ei ole avaldaja käsutuses juhtumit puudutavaid

kindlustuspoliise, mistõttu on takistatud avaldaja normaalne majandustegevus.

Muuhulgas tähendab see seda, et võimaliku kindlustusvaidluse korral ei saaks

avaldaja kindlustussuhetest tulenevalt oma õigusi efektiivselt kaitsta, sh vajadusel

puudutatud isiku valduses olevatele andmetele tugineda. Isegi kui eeltoodud andmed

on puudutatud isiku juures säilinud, siis keeldub puudutatud isik neid avaldaja

nõudmisel üle andmast vastutasu saamata (milline nõue on lepingust tulenevalt

alusetu), mistõttu võib avaldaja olla olukorras, kus pika kohtuvaidluse tulemusel

kättesaadavatest andmetest (tõenditest) ei ole avaldajal enam mingit kasu ning nende

andmete kasutamine avaldaja poolt on raskendatud võimaliku kindlustusvaidluse

korral oma õiguste kaitsmiseks.

26. Avaldaja leiab, et eeltõendamismenetluse eesmärgiks ei ole teha avaldajale tema

taotluse rahuldamine põhjendamatult keeruliseks. Seega peab kohus olema avaldaja

hinnangul eeltõendamismenetluses asjaolude väljaselgitamisel hagita menetlusele

sarnaselt aktiivne. Käesoleval juhul on maakohus eeltoodud kohustusi rikkunud ning

see on viinud ebaõige lahendi tegemiseni.

Menetluse edasine käik

27. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks

puudutatud isikule.

28. Puudutatud isik jäi seniste vastuväidete juurde ning palub määruskaebuse jätta

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Eeltõendamismenetluse algatamine ei

ole põhjendatud ja menetluse algatamiseks seaduses sätestatud eeldused puuduvad.

29. Intral AS on seisukohal, et avaldaja poolse otsuse tegemine osas, milline hagi esitada,

ei sõltu ega saa sõltuda eeltõendamismenetluse algatamisest või selle tulemusest.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et puudutatud isik valdab teatud

infotehnoloogilises formaadis neid andmeid, mida avaldaja soovib. Puudutatud isik on

avaldajale esimese astme menetluse käigus esitanud skemaatilise struktuuri

(nimekirja), millel on samuti kujutatud avaldaja poolt soovitud andmete asukoht.

6(9)

Tsiviilasi nr: 2-16-9689

30. Vaidlus on selles, kas Intral AS on kohustatud andmed kättesaadavaks tegema tasuta

või tasu eest. Juhul kui kohus avaldaja taotluse esimese nõude osas rahuldaks,

puuduks avaldajal vajadus üldse hagi esitada. Eeltõendamismenetlus ei ole mõeldud

hagejale soodsa (kuluefektiivse) alternatiivina hagi esitamisele, et vältida hagi

esitamisega kaasnevat oluliselt kõrgemat riigilõivu ja muid hagimenetlusega

seonduvaid tagajärgi.

31. Andmete vaatlemine ei annaks vaidlevatele pooltele ega kohtule mingit menetluslikult

väärtuslikku teavet ega tõendeid, vaatlejad ei saaks oma silmaga veenduda, et tegemist

on justnimelt nende 70 000 – 80 000 isiku andmetega, mis avaldajale on olulised.

Eeltõendamismenetluse tulemusena ei omandaks menetlusosalised ega kohus mingit

infot, mida seaduse alusel eeltõendamismenetluse kohaseks tulemuseks lugeda.

32. Avaldaja spekulatsioonid andmete hävinemise, puudutatud isiku vastu teoreetiliselt

võimaliku kulude hüvitamise või kahju hüvitamise nõude, lepingutasude tagastamise

nõude vms kohta ei põhista eeltõendamismenetluse algatamise taotlust.

33. Avaldaja enda töötajad on need poliiside andmed varasemasse serverisse sisestanud.

Seetõttu jäid ka poliisid paberkandjal koos kõigi nendesse kantud andmetega avaldaja

enda valdusesse, elektroonilised andmed avaldaja arvutitesse. Eeltoodust tulenevalt on

ilmne, et avaldaja valdab enda äritegevuseks vajalikke andmeid. Juhul, kui tõesti ei

oleks mõne reisikindlustuse poliisi andmed säilinud (mida tuleb pidada äärmiselt

erandlikuks juhuks), on võimalik vastava poliisi koopia küsida kindlustusvõtjalt.

34. Kohus on eeltõendamismenetluse taotluse menetlusse suhtunud igati asjakohaselt.

Ebaõiglaseks ja alusetuks loeb puudutatud isik avaldaja etteheidet

eeltõendamismenetluses mistahes koostöö huvi puudumise kohta. Puudutatud isik on

teinud korduvaid ettepanekuid teha omapoolne kompromissiettepanek, kuna avaldaja

ei ole nõustunud kummagi puudutatud isiku poolt tehtud ettepanekuga võimalike

tööde hinna osas.

35. Kuna pooled vaidlevad tegelikkuses andmete loetavaks tegemise ja väljastamise kui

töö hinna üle, ei aitaks eeltõendamismenetluse taotluse rahuldamine kaasa vaidluse

lahendamisele. Puudutatud isik eeltõendamismenetluse läbiviimiseks nõusolekut

andnud ei ole. On ilmne, et tõendid ei lähe kaduma ja nende kasutamine ei saa

raskeneda. Avaldaja on ekslikult samastanud TsMS § 244 lg-s 1 nimetatud tõendid ja

enda äritegevuseks taotletavad andmed.

36. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

37. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1

ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

38. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on rikkunud

põhjendamiskohustust ja hagita menetluses sätestatud uurimisprintsiipi ning jõudnud

ebaõigele järeldusele.

39. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus avalduse lahendamiseks läbi viinud

mh poolte ärakuulamise. Määruskaebuse esitaja etteheited maakohtu aktiivsuse

puudumisele on arusaamatud ja põhjendamata, maakohus on asjas tähtsust omavad

asjaolud välja selgitanud ning avaldaja avalduse tõendatust ja seadusele vastavust

7(9)

Tsiviilasi nr: 2-16-9689

kontrollinud piisavalt põhjalikult. Maakohtu määrus on piisavalt põhjendatud ning

põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtule ette heita ei saa. Maakohus on õigesti

leidnud, et käesoleval juhul on eeltõendamismenetluse algatamise eeldused täitmata.

40. Kuna puudutatud isik oma nõusolekut eeltõendamismenetluse läbiviimiseks ei

andnud, tuli avaldajal TsMS § 244 lg 1 kohaselt eeltõendamismenetluse läbi viimiseks

kohtu ette tuua asjaolud, mille põhjal saab eeldada, et tõendid võivad kaduma minna

või nende kasutamine võib raskeneda.

41. Arvestades, et TsMS § 244 lg 5 kohaselt kohaldatakse eeltõendamismenetluses

tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei

tulene teisiti, tuli avaldajal TsMS § 236 lg 3 kohaselt tõendite kogumise taotlemisel

põhjendada, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tõendite kogumist

taotleb.

42. Avaldusest ja selle täpsustusest ei nähtu üheselt mõistetavalt, milliste (hilisemalt

esitatavas hagis kajastatavate) asjaolude tõendamiseks avaldaja puudutatud isiku

serverisse loodud testkeskkonda sisestatud andmete (kui tõendite) kogumist soovib.

43. Avaldajal tuli kohut veenda selles, et tõendid võivad kaduma minna. Puudutatud

isikule tehtud kustutamishoiatus oli selleks küll alust andev, kuid puudutatud isiku

õigusvõimelisuse probleem on maakohtu menetluse jooksul lahenenud. Autoriõiguste

ja nendega kaasnevate õiguste võimalikule rikkumisele avaldaja tuginenud ei ole, ka

muid mõjuvaid põhjusi ei ole välja toodud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et

eeldusi eeltõendamismenetluse algatamiseks ei esine ning taotletud andmed ei anna,

arvestades vaidluse olemust, vajalikele küsimustele vastuseid ega ole ka

eeltõendamismenetluse eesmärgiga kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud

maakohus eraldi analüüsima avalduse seotust avaldaja võimalike haginõuetega.

44. Määruskaebuses väidab avaldaja, et eeltõendamismenetlus tuleks algatada mh selleks,

et avaldaja saaks soovi korral kohtusse pöörduda ainult perspektiivsete nõuetega ning

juhul, kui andmed on siiski hävinenud, tingib maakohtu määrus kohtusse pöördumise

ilmselt alusetute nõuetega tuues avaldajal kaasa asjatud menetluskulud.

45. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu ning juhib tähelepanu, et hagejal

on TsMS § 370 lg 2 tulenevalt lubatud hagis esitada alternatiivseid nõudeid, sh mitu

nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne üksnes juhul, kui esimest nõuet ei

rahuldata. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 244 lg 1 kohaselt saab kohus

eeltõendamismenetluse algatada vaid seaduses sätestatud eelduste olemasolul.

Kuivõrd käesoleval juhul neid eeldusi ei esine, ei ole avalduse rahuldamiseks

seaduslikku alust. Eeltoodust tulenevalt on arusaamatud avaldaja viited sellele, et

eeltõendamismenetluse algatamata jätmine tingib kohtu tõttu avaldajale asjatud

menetluskulud hilisema hagimenetlusega. Maakohtu menetluse jooksul on puudutatud

isik avaldanud ka piisavalt infot seoses avaldajat huvitavate andmetega, selleks et

avaldaja saaks kujundada võimalikke haginõudeid.

46. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et poolte vahel poleks

sõlmitud 12.10.2006 teenuste lepingut, ka ei nähtu, et leping oleks üles öeldud.

Lepingu p 6.3. kohaselt on puudutatud isikul kohustus tagada andmete turvaline

säilimine. Puudutatud isiku vastustest nähtub, et on avaldajat huvitavad andmed

säilinud ja nende säilimine tagatud ka edaspidi, kuid infotehnoloogilistest arengutest

tulenevalt on andmete väljalugemine seotud lisatöödega, mille eest soovib puudutatud

isik saada tasu.

47. Avaldaja on väitnud, et seoses testkeskkonnas sisalduvatele andmetele ligipääsu

sulgemisega võib avaldaja majandustegevus olla oluliselt takistatud, kuna võimaliku

kindlustusjuhtumi korral vajab avaldaja infot kahjukäsitluseks (tlk 2). Määruskaebuses

on avaldaja esitanud väite, et tema normaalne majandustegevus on oluliselt takistatud,

8(9)

Tsiviilasi nr: 2-16-9689

kuna kindlustusjuhtumi korral on vaja puudutatud isiku valduses olevat infot

kahjukäsitluseks (tlk 67). Samas ei ole esile toodud, et mõni konkreetne

kahjukindlustusjuhtum andmetele ligipääsu saamist nõuaks.

48. Avaldatud asjaoludest nähtub, et avaldaja on andmeid pika aja vältel sisestanud

üksnes testkeskkonda ega ole taganud nende sisestamist ja säilitamist avaldaja enda

serveris. Juhul, kui see nii on ja avaldaja on võtnud sellega kaasnevad riskid, oleks

antud juhul kohane õiguskaitsevahend kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine

(TsMS § 377 lg 2). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 382 lg 1 1. lause

kohaselt võib kohus avalduse aluse tagada hagi ka enne hagi esitamist.

49. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata.

50. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

apellatsiooniastmes avaldaja kanda.

51. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel määrab menetluskulud pärast lõpplahendi

jõustumist summaarselt kindlaks maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.

52. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav TsMS § 247 lg 4 2. lausest tulenevalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

9(9)