2-16-121873/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-121873

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Vjatšeslav Levitski vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

242 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

Weizenbergi

20,

Tallinn),

lepinguline

esindaja:

Kadri Timuska (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Vjatšeslav Levitski (ik XXXXXXXXXXX;

viibimiskoht XXXXXXXXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Vjatšeslav Levitski vastu

võla väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Vjatšeslav Levitskilt OÜ Aktiva Finants kasuks:

2.1. põhivõlg 135,10 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis 9. novembri 2016

seisuga 9,69 eurot;

2.2. viivis perioodi 10. november 2016 kuni 30. jaanuar 2017 eest 2,42 eurot;

2.3. viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 31. jaanuarist 2017 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 56,37 eurot nõude osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 23% hageja enda kanda ja 77% kostja kanda. Jätta kostja

menetluskulud kostja kanda.

7. Välja mõista Vjatšeslav Levitskilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu

146,30 eurot.

8. Välja mõista Vjatšeslav Levitskilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

2/5

määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast

otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte allkirja vastu 01.12.2016.

Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

3. 9. novembri 2016 hagiavalduse ja 28. novembri 2016 täpsustatud hagiavalduse järgi

sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 18. septembril 2014 ning 7. ja 23. oktoobril 2014

liitumislepingud. Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust

ning kostja kohustus selle eest tasuma. Kostja jättis esitatud arved tasumata. Tele2 Eesti AS

loovutas 10. detsembril 2015 lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Hageja palub mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõla 135,10 eurot (sh leppetrahv 31,32 eurot), võla

sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 66,06 eurot ja viivise alates

10. novembrist 2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

3/5

4. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla (teenuste eest 103,78 eurot (135,10 - 31,32),

leppetrahv 31,32 eurot), sissenõudmiskulu ja alates 10. novembrist 2016 nõutava viivise

osas on õiguslikult põhjendatud.

4.1. Hagiavalduse järgi tuleneb teenuste eest tasu maksmise kohustus Tele2 Eesti AS ja

kostja vahel sõlmitud liitumislepingutest. Kostja kohust tähtaegselt ei täitnud. Nõuded on

loovutatud hagejale. Hageja võib seega liitumislepingu ja VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda

teenuste eest tasu maksmist.

4.2. Hagiavalduse järgi kasutas kostja Tele2 Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevalt

teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi

tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma

lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti AS ütles

kostjaga sõlmitud lepingud 30. märtsil 2015 ühepoolselt üles võla tõttu, st enne tähtajalise

kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerima lepingu lõpetamisega

seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud

tasumata. Täpsustatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb leppetrahv Tele2 Eesti AS ja kostja

vahel 18. septembril 2014 sõlmitud liitumislepingust ja selle lisast 1, mille alusel sai kostja

endale andmesidemodemi 3 G. Leppetrahv on mõeldud kompenseerima modemi väärtus.

Arvestades hageja toodud asjaolusid ja VÕS § 158 lg-t 1, võib hageja nõuda kostjalt

leppetrahvi 31,32 eurot.

4.3. Hagiavalduse järgi on hageja esindaja kohtuvälises menetluses Julianus Inkasso OÜ

korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Eeltoodut ja VÕS § 128 lg-t 3 arvestades

on sissenõudmiskulu nõue 30 eurot õiguslikult põhjendatud.

4.4. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, on VÕS § 113 lg 1 I ja II lause alusel

põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlalt järgmiselt:

perioodi 10. november 2016 kuni 30. jaanuar 2017 eest 2,42 eurot; VÕS § 113 lg 1 II

lauses sätestatud määras alates 31. jaanuarist 2017 kuni põhivõla tasumiseni.

5. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on osaliselt põhjendamatu.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-

13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel

kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012 otsus C-618/10

Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivisemäär 0,15% päevas Tele2 Eesti AS

üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses Tele2 Eesti AS tüüptingimusega.

VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb

ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise

sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa

tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt

4/5

Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu 10. mai 2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 12).

Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju

arvestamist ning hüvitamist. Viivisenõue väljendab seega eelkõige raha maksmisega

viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Viivise teisene funktsioon on motiveerida

võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida

võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Tüüptingimustes sätestatud viivisenõue on

seega ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse

kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt

väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav

motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.

Praegusel juhul on viivisemäär ette nähtud Tele2 Eesti AS ja kostja, kes on tarbija, vahel

sõlmitud liitumislepingu tüüptingimustes. Lepingust tulenev viivisemäär on 0,15% päevas

ehk 54,75% aastas. Tele2 Eesti AS ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu

ehk kasu, mida Tele2 Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks

telekommunikatsiooniteenuse tasu õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka

võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla kahju suurem,

kui kulu, mida Tele2 Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa

ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Tele2 Eesti AS on suure

omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava

summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75%. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju

on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivisenõude suurusega.

Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud ka arvestades viivise teisest

eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab üle kuue

korra lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset

viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide

saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem viivisemäär nimetatud eesmärgi

saavutamise(vt ka Riigikohtu 10. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

Arvestades eeltoodut, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, VÕS

§ 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-25-16).

Hageja võib viivist nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja

viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud.

Seadusjärgne viivis põhivõlalt perioodil 19. detsember 2015 (maksetähtpäev oli

hagiavalduse järgi 18. detsember 2015) kuni 9. november 2016 on kokku 9,69 eurot,

nimetatud summa on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagi tuleb jätta

rahuldamata viivise 56,37 eurot osas (66,06 - 9,69). Kohus kasutas viivise arvutamisel

kalkulaatorit aadressil http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 163 lg-t 1 ja hagi rahuldamise ulatust arvestades jaotab kohus menetluskulud

järgmiselt: hageja menetluskuludest tuleb jätta 23% hageja enda ja 77% kostja kanda;

kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

7. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu

75 eurot ja õigusabikulud 225 eurot.

Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti

riigilõivu 75 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

5/5

mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 I lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele

avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu

kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades

käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaoluga, et tegemist on õiguslikult

lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud

kümneid kui mitte sadu, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud

toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses. Hageja menetluskulud kokku on seega

190 eurot (75 + 20 + 95). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjalt välja mõista

hageja menetluskulust 146,30 eurot.

8. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja

viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik