1-14-4894/197 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

–

2

O.F

isikukood XXX, elukoh t X XX, varem kord a kriminaalkorras karistatud,

2

viima Harju Maakohtu 01.02.2012 otsusega -

KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi 1 kuu

angistusega ngimisi 1 aasta 6-kuulise katseajaga

10 päeva v

Kaitsjad Alik Karajev, Leelo Viil

Kaido Künnapas,

RESOLUTSIOON 1.

Tühistada Harju Maakohtu 3. oktoobri 2016 otsus osas, millega mõisteti välja • K.K-lt ja U.E-lt solidaarselt 1367,46 eurot • K.K-lt , U.E-lt , E.T-lt ja O.F-ilt solid aa rse lt

6594,48 eurot; • K.K-lt, X.I U.E-lt, E.T- , O.F-ilt E.T.lt solidaarselt 1696,50 eurot. lt ja

Jätta tagasin õuete teenustasudest tuleneva kahju 9658,44 euro S AS tsiviilhagi

osas rahuldamata. Muus osas jätta Harju Maakohtu 3. oktoobri 2016 otsus muutmata. 2. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. 3. Mõista riigieelarvest Vanalinna Advokaadibüroo kasuks välja 192 eurot vandeadvokaat Leelo Viili poolt O.F-ile apellatsioonimenetluses osutatu d riigi

õigusabi eest. Jätta riigi õigusabi kulu riigi kanda. 4. Hüvitada U.E le apellatsioonimenetluse õigusabikulud 630 eurot. -

Edasikaebekord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus

üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanul on õigus esitada kassatsioon üksnes tsiviilhagi puudutavas osas.

3

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 9. aprilli 2015. a kohtuotsusega tunnista K.K, U.E ,

O.F ja E.T. ( endine nimi E.T. süüdi arS § 213 lg 1 järgi

) K ( al ates 01.01.2015 on see tegu kvalitseeritav ). Sama kohtuotsusega tunnista KarS § 213 lg 2 p 4 järgi süüdi veel E.T, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. VÕS § 1043 alusel mõistis kohus K.K lt, U.E lt, O. ilt, E.T.lt - - F-

(E.T-lt) ja E.T-lt AS kasuks solidaarselt S välja kuriteoga tekitatud kahju hüvitise 39 308,62 eurot.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 2015 otsusega tühistati Harju Maakohtu 9. aprilli 2015. a kohtuotsus K.K-lt, U.E-lt , O.F-ilt, E.T.lt (E.T-lt) ja E.T-lt S AS kasuks 39 308,62 euro välja mõistmise osas ja saade kriminaalasi selles osas maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu ots use kohaselt oli maakohus lähtunud väärast eeldusest, et süüdistatavad tekitasid S - le 39 AS 308,62 euro suuruse kahju ühiselt. Tegelikult see nii ei ole, sest süüdistusegi kohaselt ei ole kõikide süüdistatavate süü ühesugune. Süüdistatav saab vastutada vaid sellise kahju tekitamise e

est, mille põhjustamises ta ise osales. Apelleeritud kohtuotsuses ei ole näidatud, kui suure kahju iga üksiku deebetkaarti väärkasutus S AS-le põhjustas. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saanud maakohus seda kohtuotsuses ka

teha, sest kriminaaltoimikus sellesisulised

andmed puuduvad. Asja materjalidest nähtub, et kaitsjad on kohtuistungitel nende andmete vajalikkusele korduvalt tähelepanu juhtinud, kuid tsiviilhageja esindaja ei ole nende esitamist vajalikuks pidanud, märkides oma kirjalikus selgituses, et tagasinõude tabelil ei ole tähtsust (1 kd tl 190 195). Neid andmeid ei ole vajalikuks pidanud esitada - ka prokurör.

3. Riigikohus jättis 11. jaanuari 2016 määrusega K.K kaitsjate Kaido Künnapase ja Aadu Lubergi ning U.E kaitsja Toomas Kõivu kassatsioonid menetlusse võtmata ning Harju Maakohtu 9.aprilli 2015 koh tuotsus jõustus osaliselt 11. jaanuaril 2016.

4. Harju Maakohus tegi tsiviilhagi osas uue otsuse 3. oktoobril 2016. S elle

otsus ega S AS kasuks

mõisteti välja • K.K-lt ja U.E-lt solidaarselt 1367,46 eurot; • K.K-lt , U.E-lt , E.T-lt ja O.F-ilt solidaarselt 6 594,48 eurot; • K.K-lt , U.E-lt , E.T-l t O.F-ilt E.T.lt solidaarselt 1696,50 eurot; , ja

• K.K-lt, U.E-lt ja O.F-ilt solidaarselt 18 067,89 eurot ja • K.K-lt, U.E-lt ja E.T.lt solidaarselt 11 582,29 eurot.

4

Kohus märkis, et Harju Maakohtu 09. Aprilli 2015 otsusega on leidnud tõendamist U.E, K.K, E.T, O. i ja E.T. süü neile ette heidetud kuritegudes. F-

Sama otsusega on tuvastatud, milline oli iga süüdimõistetu teopanus ning milliste kaartide ebaseaduslikus kasutamises iga süüdimõistetu osales. See otsus jõustus Riigikohtu 11. jaanuari 2016 määrusega. Seega on tõendatud süüdimõistetute süüküsimus ning ühtlasi on tuvastatud ka kannatanu S -ile tekitatud varaline kahju 39 0308,62 eurot. AS

Välja tuleb selgitada, kui suure kahju tekitamises on iga süüdimõistetu vastutav. Tsiviilhagi lahendamiseks tuleb selgitada välja, kui palju on S AS iga üksiku deebetkaardi väärkasutamisega kahju saanud ning seejärel lahendada küsimus, kellega koos ja kui suure kahju

tekitamises on iga süüdistatav osalenud. S AS on saanud kahju järgmiste deebetkaartide väärtkasutamisega: kaardiga nr M OÜ

5473720001011675 summas 297,17 eurot; AS kaardiga nr 5167370001401517 summas 1 1 367,46 eurot; MA k aaridga nr 5167370001372973 summas 1 546,38 eurot; A OÜ kaardiga nr 5473720001024405 summas 3 750,93 eurot; N OÜ kaardiga nr 5473720001077957 summas 1 696,50 eurot; H 54737200 00957001 summas 18 067,89 eurot; T OÜ kaardiga nr

OÜ kaardiga nr 5473720000946608 summas 5 719,80 eurot; T OÜ kaardiga nr 5473720000946616 summas 5 862,49 eurot. Süüdistuse ja maakohtus tuvastatu kohaselt osalesid K.K ja U.E kõikide M OÜ kaardi nr 5473720001011675; AS kaardi nr 5167370001401517; MA kaardi nr

5167370001372973; A OÜ kaardi nr 54737200010244 OÜ kaardi nr 5473720001077957 05; N t; H 00957001; T OÜ kaardi nr 54737200 OÜ kaardi nr 5473720000946608; T OÜ kaardi nr 5473720000946616 väärkasutuses ja vastutavad kõikide kaardega tekitatud kahjude eest. E.T. osales süüdistuse ja maakohtu 09.04.2015.a otsuses tuvastatu kohaselt

T kaardi OÜ nr 5473720000946608; T N nr OÜ kaardi nr 5473720000946616 kaardi ja OÜ

5473720001077957

kaardi väärkasutuses. E.T osales süüdistuse ja maakohtu 09.04.2015.a otsuses tuvastatu kohaselt M kaardi nr OÜ 5473720001011675, A kaardi nr 5473720001024405, MA kaardi nr 5167370001372973 ja N OÜ OÜ kaar di nr 5473720001077957

kaartide väärkasutuses. O.F os ale

s süüd istuse ja maakohtu 09.04.2015.a otsuses tuvastatu kohaselt

M OÜ kaardi nr5473720001011675 kaardi nr 5473720001077957, H kaardi nr

, OÜ N

OÜ

5473720000957001, A kaardi nr 5473720001024405 ja MA kaardi nr 5167370001372973 OÜ väärkasutuses.

5. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid K.K , U.E ja O.F-i kaitsjad, kes taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja tsiviilhagi nende kaitsealuste osas rahuldamata jätmist.

5

5.1 AS S

K.K kaitsja Kaido Künnapas taotleb maakohtu 03.10.2016 otsuse tühistamist ja tsiviilhagi K.K osas täies ulatuses rahuldamata jätmist.

Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2015 otsuses märgiti, et ilma täiendavate tõenditeta ei ole võimalik tuvastada tekitatud kahju suurust, ei esitanud kannatanu täiendavaid tõendeid. 30. mail 2016 esitatud seisukohtades leidis kannatanu, et täiendavaid tõendeid ei olegi vaja

esitada. Selle asemel tõi ta oma seisukohtades esile asjaolud, millele tuginedes ta oma nõudeid tõendab. Asjaolude esile toomine ei ole aga Hageja ei ole seega endiselt esitanud tõendamine. kohtule tõendeid selle kohta, et ta on le tagastusnõuete menetlemise tasu tasunud ning N - AS sellega seoses kahju kandnud. K.K kaitsja vaidleb vastu kannatanu seisukohale, et isegi kui teiste kostjate suhtes ei ole nende vastu olevate nõuete suurus tõendatud, vastutab kogu kahju eest täies K.K

ulatuses. Kui see oleks nii, oleks ringkonnakohus hagi apellandi suhtes rahuldanud ning jätnud selle rahuldamata ainult muude kostjate suhtes. Ringkonnakohus tühistas hagi rahuldanud kohtulahendis siiski täies ulatuses. Kaitsja leiab, et Harju Maakohus ei järginud Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2015 lahendis toodud juhiseid ning rikkus sellega kriminaalmenetlusõigust, mis tõi kaasa vale lahendi tegemise. Lisaks eelnevale leiab kaitsja, et hageja vastutab tulenevalt VÕS § 139 tagastusnõuete hilinenud esitamisega kaasnenud kahju eest ise, kuna see oli ngitud hageja enda tegevusetusest ja hooletusest. Maakohus on jätnud selle arvestamata ja on rikkunud sellega materiaalõigust. K. Künnapas märgib, et õiguskirjanduse kohaselt vastutab kahjukannataja näiteks oma

arveldusarvel toimuvate toimingutega kaasneva kahju eest, kui ta oma arveldusarvel toimuvat ei jälgi. Hageja käitunud analoogselt eeltoodud näitega. K. Künnapas leiab, et S AS

-lt kui krediidiasutuselt võib mõistlikult oodata VÕS § 139 lg 2 mõttes, et ta kontrollib tema poolt avatud kontodel olevate vahendite kasutamist, eelkõige kui see seondub klientidele täiendavate krediidikohustuste tekkimisega ning arvelduskrediidi võtmisega. Riigikohus on pidanud kaassüüd (s.t. kahjukannataja osalust kahju tekkimisel)

võimalikuks olukorras, kus finantseerimisasutus tugines tehingu tegemisel küll notari vastutusele, kuid oleks võinud hoolsamal käitumisel avastada tühise tehingu sõlmimise ja täitmise varem ning oleks ellest tulenevalt tarvitusele võtta ka vajalikud abinõud kahju vähendamiseks saanud s (RKTKo 3-2-1- -02). 81

Kahju vähendamise kohustuse rikkumine (hageja) poolt võib seisneda ka selles, et isik jätab kasutamata võimaluse nõuda kolmandalt isikult rikkumise tõttu tema poolt tasutud või muul viisil üleantu tagastamist, mis oli üle antud õigusliku aluseta (RKTKo 3-2-1- -05). 41

Samas leiab K.K kaitsja, et N - AS le esitatud tagasinõuete menetlemise tasude kandmise näol tekkinud kahju oli kostjatele ettenähtamatu ja üllatuslik.

5.2 U.E kaitsja Alik Karajev palub tühistada maakoh tu otsus ning jätta hagi rahuldamata. A lternatiivselt taotleb ta , e t hagi rahuldataks üksnes osaliselt ulatuses, mida ringkonnakohus mõistlikuks peab. Maakohus ei ingkonnakohtu juhiseid ja rikkus tsiviilhagi järginud asja uuel läbivaatamisel r rahuldades oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

6

Maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud apellandi kõigi esitatud väidete arvestamata jätmist. Samu ei selgu maakohtu otsusest, millistel põhjustel ja kaalutlustel ei ole maakohus pidanud mõistlikuks ja vajalikuks hagi rahuldamist osaliselt ning jätnud kohaldamata VÕS § 139 ja § 140 sätestatu.

Apellatsiooni kohaselt katkes põhjuslik seos U.E teo ja tekkinud kahju vahel kannatanu enda tegevuse tõttu. Kui kannatanu oleks õigeaegselt esitanud tagasinõude, ei oleks tal kahju tekkinud.

5.3 F- O. i kaitsja Leelo V iil palub tüh istada Harju Maakoh tu otsus ja jätta

S AS tsiviilhagi O.F-i suhtes rahuldamata. Ka O. i kaitsja leiab, et maakohus ei kõrvaldanud Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri F-

2015. a otsuses nimetatud puudusi. S AS on esitanud maakohtule üksnes vastuse ja täiendavad andmed, kuid mitte nõuetekohast tsiviilhagi koos täiendavate tõenditega. Kaitsja leiab, et S AS -il tekkinud kahju ja O.F-i teo vahel

puudub otsene põhjuslik seos. Väidetav kahju tekkis tsiviilõiguss uhtest. Väidetava kahju tekkimise põhjuseks oli ka hageja S AS ja T

tegevusetus, mis tõi kaasa tagasinõudeõiguse minetamise aegumise tõttu. Hageja ei ole ümber lükanud väidet, et le ei ole negatiivse kontojäägi tõttu kahju tekkinud, S AS-

kuna - S AS il on negatiivse kontojäägi suurusele vastav lepinguline realiseeritav nõue deebetkaardega nr 7-9 seotud kontode omanike vastu. Isegi kui kahju on tekkinud, siis ei ole see põhjustatud süüdistatavate õigusvastase teoga. le S AS tekkis väidetav kahju, kui S AS tasus enda vahenditest Rootsi automaaanklale S deebetkaardiga seotud konto negaivsele saldole vastava summa hetkel, kui S AS tasus negatiivse kontojäägi kaasa l puudus kohustus negatiivset kontojääki toova maksejuhise. S - AS ja väidetavat kahju kaasa toova maksejuhise täitmiseks. Kuna täitis maksejuhise ja

S AS

debiteeris konto vabatahtlikult, siis järelikult AS nõustus väidetava kahju kaasa toonud S

maksejuhiste täitmisega, seega maksete tagastusnõuete tasu tekkimise tingis S AS enda otsus.

6. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde ning

süüdistatavad toetasid kannatanute esitatud apellatsioone. Kannatanu esindaja ja prokurör leidsid, et kõik vajalikud tõendid on esitatud ning maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonid tuleb rahuldada osas, mis puudutab

tagasinõuete teenustasudest tuleneva kahju eest hüvitis väljamõistmist.

7

8. Tallinna Ringkonnakohus pani maakohtule 14.09.2015 otsusega kohustuse

selgitada välja, kui palju on S AS iga üksiku deebetkaardi väärkasutamisega kahju saanud, ning lahendada küsimus, kellega koos ja kui suure kahju tekitamises on iga süüdistatav osalenud. Maakohus seda teinud ei ole. Kohus on

otsuses tekitatud kahju kohta väitnud: „

Maak Kohus ei saanudki ohus ei ole viidanud mitte ühelegi tõendile, millele see väide tugineb. seda teha, sest tõendeid, mis ammendavalt tõendaks kõiki selle väite aluseks olevaid asjaolusid, kohtu käsutuses ei ole. Sellele juhtis Tallinna Ringkonnakohus tähelepanu juba 14. septembri 2015 otsuses. Nimelt ei ole tõendatud tagasinõuete teenustasudest tulenev kahju. S AS saaks pidada nõuet tagasinõuete teenustasude osas tõendatuks, kui on tõendatud järgmised asjaolud: a) Iga süüdistatava osalus deebetkaartidega tehingute tegemisel, mille suhtes tagasinõuded esita; b) see, milliste tehingute kohta on pank esitanud

tagasinõuded; c) tagasinõude teenustasu suurus. See, milliseid tehinguid deebetkaartidega tehti ning milline oli iga süüdistatava roll,

on tuvastatud, kuna selles osas tugineb tsiviilhagi süüdistuse tõenditele ning maakohtu 9.aprilli 2015 otsus on K.K, U.E, E.T, O.F-i ja E.T.

süüdimõistmise osas jõustunud. Samuti on tõendatud see, kui suur oli (või oleks olnud) iga tagasinõude teenustasu. Tsiviilhagi väiteid rahvusvahelise tagasinõude käsitlustasu suuruse kohta kinnitab N AS 08.04.2014 kiri nr 22 (kd II; tl. 113-114). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kannatanu aga tõendanud seda, milliste tehingute kohta on pank tagasinõuded esitanud. Kohtutoimiku II köites lehtedel

160 – 210 on küll

S AS tagasinõudeta belid, kuid see ei ole tagasinõuete esitamise tõendamiseks piisav. Kuigi kannatanu esindaja 6.novembri 2014 vastuses Harju Maakohtu 27. oktoobri 2014 kirjale on selgitatud, et tagasinõuded esitataksegi tabelitena (kd I; 193 pöördel), ei tähenda tabeli tl

o annatanu esindaja on selgitatud, et lemasolu veel, et ka nõue on esitatud. Nimelt on k

ühtlasi tagasinõuded esitatakse e-kirjaga (kd I, tl. 194). Kuigi samas vastuses on märgitud, et kannatanu on tsiviilhagiga esitanud N AS programmi ekirjad tagasinõuete esitamise kohta (tsiviilhagi lisad 28, 31, 34, 36 ja 38), kohtukolleegium toimikust neid tõendeid ei leidnud.

8

Sellest, et vastavad tõendid olid lisatud tsiviilhagile, ei saa kriminaalmenetluses automaatselt järeldada, et need on esitatud ka kohtule. KrMS § 38 lg 1 p

2 kohaselt esitatakse

kriminaalmenetluses tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu. KrMS § 226 lg 7 kohaselt lisatakse

tsiviilhagi süüdistusaktile ning üldmenetluses kohtusse saadetavas

kriminaalasjas ei või tsiviilhagile lisada tõendeid. Seega tuleb kohtule esitada tõendid kohtuliku uurimise käigus. Maakohtu istungiprotokollist ei ole tuvastatav, et e-kirjad on kohtule esitatud ning et neid oleks maakohtus uuritud. Ainus istungiprotokoll, milles kohtuliku uurimise raames nimetatakse tsiviilhagiga seotud tõendeid, on Harju Maakohtu 13. oktoobri 2014 protokoll. See protokoll piirdub märkega, et prokurör andis kohtule üle tsiviilhagi lisad, mis on märgitud ka süüdistusaktis (kd II; tl. 57). Seda, millised konkreetsed lisad üle anti ja mis oli nende sisu, protokollis kajastatud ei ole. Edasine menetluse käik viitab sellele, et 13.10.2014 esitatigi kohtule ainult tagasinõuete tabelid ning e-kirju kohtule esitatud ei ole. 16.10.2014 on K.K kaitsja esi tanud maakohtule

kirjaliku taotluse

-

S AS lt tõendusteabe väljanõudmiseks. Taotluse p 2.8. palutakse: - s

„2.8. Esitada dokumendid, mis sisaldavad Nn AS vahendusel esitatud tagastusnõudeid ning millest on autentselt tuvastatav tagastusnõuete le ning sellise tagastusnõude esitamise esitamine N - AS kuupäev.“ Maakohus on nõustunud kaitsja seisukohaga, et nende asjaolude kohta (kd I, tl. 184). tõendeid ei ole : Harju Maakohus on 27. oktoobril 2014 esitanud S - ASle muuhulgas nõudmise väljastada dokumendid või teabekandjad, mis sisaldavad Nn AS vahendusel esitatud tagastusnõudeid ning millest on autentselt tuvastatav tagastusnõuete esitamine N -le nin AS g sellise tagastusnõude esitamise kuupäev (kd I; tl. 188). Sellele maakohtu kirjale ongi S AS vastanud eespool viidatud 6. novembri 2014 kirjaga. Seega, kuigi esitati väide, et vajalikud tõendid puuduvad, neid ei esitatud. Sellel u Tallinna Ringkonnakohus e, et esitatud tõendid ei ole piisavad, juhtis uuesti tähelepan

14. septembri 2015 otsuses. Kuigi ringkonnakohus märkis kriminaalasja tsiviilhagi osas

maakohtule uueks arutamiseks saates muuhulgas, et puuduvad tõendid kahju kohta, ei esitanud kannatanu maakohtus kriminaalasja uuel arutamisel uusi tõendeid. Eelnevast tulenevalt ei ole kannatanu tõendanud tagasinõuete teenustasudest tulenevat kahju, kuigi kohtud on korduvalt juhtinud kannatanu tähelepanu vajadusele esitada täiendavaid

tõendeid. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada tagasinõuete teenustasudes

t tuleneva kahju väljamõistmise osas. Harju Maakohtu otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel järelikult tühistada osas, millega mõisteti välja järgmised kahjuhüvitised: • K.K-lt ja U.E-lt solidaarselt 1367,46 eurot • K.K-lt , U.E-lt , E.T-lt ja O.F-ilt solidaarselt 6594,48 eurot; • K.K-lt , X.I U.E-lt, E.T-lt , F-ilt ja E.T.lt solidaarselt 1696,50 eurot.

O.

Ringkonnakohus märgib, et E.T ja E.T. osas ei ole apellatsioone esitatud, kuid

9

KrMS § 340 lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul tühistada kahjuhüvitise väljamõistmine ka neilt.

9. H OÜ ja T OÜ deebetkaartidega tehtud tehingute osas tuleneb tsiviilhagi

kohaselt kannatanul tekkinud kahju arvelduskontode negaivse saldo suurusest, kuna nende tehingute ilmnemise ajaks oli tagasinõude esitamise tähtaeg möödunud.

9.1

Ringkonnakohus leiab, et tõendatud on see, et K.K , U.E ja O.F tek itasid H

OÜ kaardi nr 547372000095700 1 väärkasutamisega S AS

-le kahju 18 067,89 eurot; K.K , U.E E.T.i tek itasid T k aardi nr 5473 7200 0094 6608 ja

OÜ väärkasutamisega S AS-le kahju 5 719,80 eurot ning kaardi nr 5473720000946616

väärkasutamisega 5 862,49 eurot. See, millises ulatuses ja kuidas negatiivne saldo tekitati, samuti see, millised süüdistatavad olid sellega seotud, on tuvastatud Harju Maakohtu 9. aprilli 2015 otsusega. Selle otsusega mõisteti K.K, U.E ja E.T.

H OÜ ja T OÜ kaartidega tehtud tehingutes süüdi ning Harju Maakohtu otsus on selles osas jõustunud.

9.2 U.E ja O.F-i kaitsjad leiavad,AS et -l tekkinud kahju ja U.E ja

S

O.F-i tegude vahel puudu b põhjuslik seos. Kohtukolleegium sellega ei nõustu.

Apellatsioonidest ei selgu, millel põhineb väide, et põhjusliku seose katkestas kannatanu enda tegevusetus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi prakka kohaselt, millele on viidatud ka U.E kaitsja

apellatsioonis, lähtutakse põhjusliku seose tuvastamisel põhimõttest

(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. juuni 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- -08, 45 p 17). Selle

kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. O Ü ja OÜ kontodel ei oleks H

T tekkinud negaivne saldo, kui deebetkaartidega ei oleks tehtud kontojääki ületavaid tehinguid. Kohtukolleegium ei näe võimalust, et see kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota. Põhjuslikku seost ei välista ka see, et kahju tekkis vahetult negatiivse kontojäägi kaasa toonud maksejuhise täitmisest. Põhjuslik seos VÕS § 4 järgi 127 lg ei pea olema vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. juuni 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- -08, p 17). 45

Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisuk ohaga, et

O.F- i

S AS -l puud us koh ustus negatiivset kontojääki ja väidetavat kahju kaasa toova maksejuhise täitmiseks. S AS on esitanud väljavõtte MasterCard regulatsioonist, millest tulenes kohustus rahasummade ülekandmiseks (kd I; tl 199 pöördel). Ka deebetkaardi kasutamise lepingu tingimustest (p on -d 5.1, 5.3, 5.5, 5.6) võimalik teha järeldus, et tehtud tehingud täidetakse ning seejuures võ ib sa ldo minna negatiivseks (kd II; tl 143 pöördel).

10

9.3 F- - O. kaitsja on tsiviilhagi rahuldamisele vaielnud vastu väitega, et i

ASS l on

realiseeritav nõue kontode omanike suhtes. Ringkonnakohus märgib esiteks, et võimalik lepinguline nõue ei välista, et K.K, O.F, U.E ja E.T. on S - kontoomanike AS le kahju tekitanud. Küll tuleb nentida, et võimalikud nõuded

vastu on

kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel olulised. Nimelt on Riigikohtu praktikas asutud

seisukohale, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt k ahju

hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli üle antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise

nõude puhul arvestada (Riigikohtu erikogu 22.02.2013 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- -12, p 106 57). Seega saab S -le tekitatud kahjuna olla vaadeldav vaid see osa kontoomanike vastu AS tekkinud nõudest, mille tasumist ei ole enam reaalselt

võimalik kontoomanikelt nõ uda. Ringkonnakohus nendib aga, et praegusel juhul ülaltoodu süüdistatavatelt väljamõistetavat kahjuhüvitist ei mõjuta, kuna ei ole võimalik kontoomanikelt negatiivsele saldole S AS

-l vastavate rahasummade tasumist nõuda. Ä riregistri andmetel on H OÜ kustutatud äriregistrist 08.01.2016 ja T OÜ 09.03.2016. Nimetatud andmetele tugineb ringkonnakohus KrMS § 60 lg 3 alusel.

9.4 F

K.K, U.E ja O. on mõistetud süüdi KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Teo toimepanemise ajal kehnud redaktsioonis oli selle

koosseisutunnuseks varalise kasu saamine. S.t jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et K.K, U.E ja O.F said kaarditehingute tulemusel varalist kasu. Seda arvestades ei näe ringkonnakohus mingit alust kohaldada VÕS § 140.

9.5 Ringkonnakohus ei näe alust ka VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsioonides väljendatud seisukohaga, et S AS oleks pidanud kontrollima tema poolt avatud kontodel olevate vahendite kasutamist. Deebetkaardi kasutamise lepingu ngimuste

kohaselt lasus kohustus hoolitseda selle eest, et kontol oleks toimingu summa debiteerimiseks piisavalt vaba raha, konto omanikul (p 5.5). Ka oli konto omaniku kohustus kontrollida tehtud toimingute õigsust (p 8.2). Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et VÕS § 6 lg-ga 2 vastuolus olev oleks VÕS § 139 lg 1 kohaldamine nii, et see se ab kannatanust soods amasse olu korda ikud, kes tahtl ikult kannatanule kahju is

tekitamise tulemusel said varalist kasu.

9.6 Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata osas, millega

maakohus - - F- 067,89 - - mõistis K.K lt, U.E lt ja O. ilt solidaarselt välja 18 eurot ning K.K lt, U.E lt ja E.T.lt solidaarselt välja 11 582,29 eurot.

10. U.E kaitsja Karajev on esitanud taotluse U.E-le

A .

a

pellatsioonimenetluse 630 euro suuruse õigusabikulu hüvitamiseks. K.K kaitsja on esitanud taotluse jätta apellatsioonimenetluse kulud S AS kanda, kuid ei ole tõendeid menetluskulude kohta esitanud.

11

O.F-i kaitsja L. Viil on esitanud taotlus F- e O. ile osutatud riigi õigusabi eest kokku 192 euro suuruse tasu saamiseks. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks. Vastavalt KrMS § 185 le lg - 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 337 lg 1 p

- s 4 nimetatud lahendi tegemise korral riigi kan da. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p le 1 on mõistliku - suurusega õigusabikulu menetluskulu. Ringkonnakohus peab kaitsjate taotlustes nimetatud tasu suurusi mõistlikuks. Seega tuleb U.E le ja O. ile apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi - F- kulud jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Sten E.T

Julia Katškovskaja

Urmas Reinola