Legislator Case Law & Legislation
3-15-893/24 AI generated

3-15-893/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-893/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vangla registreeris 22.12.2014 Sulev Samoilovi esindaja Denis Piskunovi kahju tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tallinna Vangla andis 29.12.2014. a kirjaga S.

Legislator headnote

AI generated

3-15-893/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Seaduse kohaselt tuleb kinni peetavale isikule võimaldada vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš.

Keywords

AI generated
health insurance voucher fee vat fraud investigation safety regulations violation old-age, survivors' and disability insurance health insurance premium subsidies daily sickness allowance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

31.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-893

Haldusasi

Sulev Samoilovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise summas 1090 eurot

väljamõistmiseks seoses nõuetele mittevastavates

kinnipidamistingimustes hoidmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sulev Samoilovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sulev Samoilov, esindaja vandeadvokaat

Denis Piskunov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

3. Tagastada kaebajale tema poolt tasutud riigilõiv summas 65,40 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 22.12.2014 Sulev Samoilovi esindaja Denis Piskunovi kahju

hüvitamise nõude, milles ta taotles Tallinna Vangla halbade kinnipidamistingimustega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tallinna Vangla andis 29.12.2014. a kirjaga S.

Samoilovile 7-päevase tähtaja taotluses esineva puuduse kõrvaldamiseks. 30.12.2014

kõrvaldas S. Samoilov taotluses olnud puuduse, esitades vanglale oma esindaja volikirja.

Tallinna Vangla jättis 09.03.2015. a otsusega nr 5-18/14/35657-2 S. Samoilovi kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. 08.04.2015 esitas S. Samoilovi esindaja D. Piskunov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

palus Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista 1090 eurot inimväärikust alandavates

kinnipidamistingimustes hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju katteks ning seadusjärgse

määraga viivise kaebuse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas perioodil 23.05.2013-10.09.2013

inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja suhtes rikuti nimetatud perioodil Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3. Lisaks ebapiisavale

isiklikule ruumile kambris, tekkis kaebajale kahju ka 23 tundi ööpäevas lukustatud kambris

hoidmisest tulenenud liikumispuudusest, ainult ühe 20-minutilise dušikorra võimaldamisest

nädalas, kambrite vähesest kunstlikust valgustusest, puudulikust ventilatsioonist ning pesu

pesemisest ja kuivatamisest tingitud kambrite niiskusest.

3. Tartu Halduskohus jättis 30.06.2015. a otsusega S. Samoilovi kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused:

1) Kaebaja oli vahistatu ja viibis ka vastuvõturežiimil, mistõttu hoidis vangla teda seaduspäraselt lukustatud

kambris ja tal oli võimalik kambrist väljuda päevas vaid 1-tunnise jalutuskäigu jooksul.

2) Seaduse kohaselt tuleb kinni peetavale isikule võimaldada vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš.

Sooja vee tagamise kohustust kambris ei ole seadusandja ette näinud. Kaebaja ei ole väitnud, et tal jäi mõni duši

all käimise kord saamata.

3) Kaebajale oli tagatud 1-l päeval 2,68 m2, 3-l päeval 2,72 m2 ja kogu ülejäänud Tallinna Vanglas viibitud aja

jooksul vähemalt 3,27 m2 suurune vaba põrandapind ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg-s 6 ühele

kinnipeetavale ettenähtud põrandapinnast ei ole see enamiku ajast väiksem olnud ka juhul, kui arvestada kambri

põrandapinna hulgast välja WC alla jääv pind. Kaebajale tagatud vaba pind ei olnud väiksem kui vastav õigusakt

sellel ajal ette nägi.

4) Puudub alus kahelda vastustaja kinnituses, et avatava akna ja sundventilatsiooni olemasoluga oli loomuliku

valguse ja värske õhu juurdepääs kambrisse tagatud.

5) Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oli tervisega seotud probleeme või, et ta esitas vanglale pöördumisi

seoses ruumipuuduse ja muude kinnipidamistingimustega ning need jäeti rahuldamata või tähelepanuta.

6) Eeltoodud järeldustel ei ole alust pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks, mille eest oleks võimalik välja

mõista hüvitist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. S. Samoilov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha

uus otsus, millega kaebus rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Halduskohus ei arvestanud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga, mille kohaselt on põrandapind alla

3 m2 isiku kohta inimväärikust alandav. Fakt, et kaebajale tagati ruumi väheoluliselt alla 3 m 2, ei mõjuta

rikkumise tuvastamist ja hüvitise määramist.

2) Halduskohus ei arvestanud Riigikohtu seisukohta, et isiku õiguste rikkumise ulatuse ja võimaliku kahjunõude

hindamisel on tähtis silmas pidada, et kinnipidamisasutuse mittenõuetekohased tingimused võivad eraldi võetuna

olla mõjult mõõdukad, kuid kogumis kahjustada isiku õigusi ja vabadusi olulisel määral.

3) Halduskohus ei võtnud arvesse kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja kasutas seetõttu ebaõigesti oma

kaalutlusõigust.

4) Halduskohus arvestas põhjendamatult WC-aluse pinna kambri pindala hulka. Vastustaja andmetest nähtub, et

WC-alust pinda mitte arvestades kambri pindala hulka, oli kaebajale tagatud põrandapinda üle 3 m2 vaid 16-l

päeval.

5. 15.11.2016. a määrusega teavitas ringkonnakohus menetlusosalisi, et vaatab S. Samoilovi

apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses. Sama määrusega andis ringkonnakohus

kaebajale võimaluse esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud

taotlus hiljemalt 06.12.2016 ning Tallinna Vanglal tuli esitada ringkonnakohtule kaebaja

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse saabumisel omapoolne seisukoht taotluse osas

hiljemalt 14.12.2016. Menetluskulude nimekirja, kuludokumendid ja soovi korral muud

täiendavad menetlusdokumendid tuli ringkonnakohtule esitada hiljemalt 06.12.2016.

6. Kaebaja ei esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega ka

muid menetlusdokumente, mistõttu ei olnud ka vastustajal vajadust omapoolse seisukoha

avaldamiseks.

7. 11.01.2017. a määrusega teatas ringkonnakohus, et teeb asjas kohtulahendi avalikult

teatavaks kohtukantselei kaudu 31.01.2017.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning

Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata kaebaja apellatsioonkaebuse

sisust ja lõpetada asja menetlus.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud

apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles

esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse

seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja

tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12,

p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24;

16.10.2002. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus

kontrollida, kas halduskohus on S. Samoilovi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

10. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud S. Samoilovi kahju

hüvitamise nõude vanglale 22.12.2014. 29.12.2014 andis Tallinna Vangla kaebajale 7-päevase

tähtaja taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. S. Samoilov kõrvaldas kahjunõudes

olnud puudused 30.12.2014, misjärel jättis Tallinna Vangla 09.03.2015. a otsusega tema

kahjunõude rahuldamata. Halduskohus menetles 08.04.2015 kohtule esitatud S. Samoilovi

hüvitamis-kaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju

hüvitise seonduvalt inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega.

11. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8

ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu

poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse

seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1

tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et

VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib

RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse

pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a

määrus nr 3314108, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav

või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse

läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli käesolevas asjas

kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahjunõude ja selles esinenud

puuduste kõrvaldamise esitamise aega, hiljemalt 30.03.2015. Kaebaja on kaebuse

halduskohtule esitanud 08.04.2015. Seega on S. Samoilov esitanud hüvitamiskaebuse

halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise

taotlust esitanud.

12. Ringkonnakohus andis kaebajale 15.11.2016. a määrusega (tl 72) võimaluse esitada

ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt

06.12.2016. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses

sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja ega tema esindaja ei ole

esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlust ega ka

muid menetlusdokumente. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu tuleb jätta S. Samoilovi

kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata, kuna kaebaja ei ole selleks taotlust esitanud.

Juhindudes Riigikohtu 11.05.2016. a määrusest asjas nr 3-3-1-18-16, leiab ringkonnakohus, et

kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast

ning antud juhul esitas kaebaja kaebuse halduskohtule tähtaega rikkudes. Kaebaja jättis

kasutamata ringkonnakohtu 15.11.2016. a määrusega antud võimaluse kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja vastavat taotlust ei esitanud. Kuna kaebaja ei ole

kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud, tuleb jätta S. Samoilovi kaebuse

esitamise tähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus nendib, et S. Samoilovi esitas kaebuse

halduskohtule mittetähtaegselt ja halduskohus võttis kaebuse ebaõigesti menetlusse ning tegi

otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

13. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus

tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata

või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS

§ 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab

läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega

alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega

esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.

14. Tartu Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas

32,70 eurot tasumiseks (tl 17). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 32,70 eurot (tl 22).

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kaebaja riigilõivu 32,70 eurot (tl 59), seega kokku on

käesolevas haldusasjas kaebaja tasunud riigilõivu summas 65,40 eurot.

HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1

p 2 või 4 alusel, siis tagastatakse tasutud riigilõiv. Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, siis tagastab ringkonnakohus kaebajale tema poolt

käesolevas haldusasjas tasutud riigilõivu summas 65,40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi