1-16-3046/49 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-3046 (15230104466) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Pavel Gontšarov ja Andres Parmas Koht

uistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 17. jaanuar 2017, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi A.O (A.O) KarS 121 lg 1

süüdistuses § järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 3. novembri 2016 otsus

üldmenetluses Apellatsiooni esitaja

kaitsja, vandeadvokaat ; A.O Brigitta Mõttus süüdistatav

Prokurör Ringkonnaprokurör Natalja Vester Süüdistatav

A.O , isikukood: XXX; Eesti Vabariigi

kodakondsus; elukoht: X emakeel: eesti keel; X XX; XX;

töökoht: äärteokorras X . Kriminaalkorras karistamata, v XX kehtivad karistused puuduvad.

Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja Vandeadvokaat

Brigitta Mõttus (riigi õigusabi korras)

1. Harju Maakohtu 3. novembri 2016 otsus A.O (A.O) suhtes j muutmata ja ätta apellatsioon rahuldamata. id 2. A.O-lt Eesti Vabariigi kasuks 260 (kakssada Välja mõista kuuskümmend) eurot apellatsioonimenetluses vandeadvokaat makstud tasu määratud kaitsjale Brigitta Mõttusele

katteks. Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis

(a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi

makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude

2 liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 3. novembri 2016 otsusega tunnistati A.O üldmenetluses süüdi KarS § 121 lg 1 järgi KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus ja karistati vangistusega 4 kuud.

tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 1 aastase

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada 1 aasta pikkuse kat .2016. seaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 03.11

Menetluskuludena mõisteti A.O-lt välja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi KrMS § 175 tasu (akt nr 470) summas 382,50 eurot, lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 801,60 eurot ja Menetluskulud KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot.

tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 kuul kuulub tasumisele igakuiselt 152,42 eurot ning 12 kuul 152,48 eurot. Menetluskulu tasumis .- e tähtaeg on igakuiselt 28 s kuupäev. 2. A.O-le

oli esitatud süüdistus ja ta mõisteti süüdi selles, et tema 19. augustil 2015 kella 10:00

paiku, viibides Tallinnas, aadressil Tallinn, X asuvas korteris, kuhu ta oli tulnud pererahva XX

kutse peale koristama, sattus konflikti -ga, haa tiris teda juustest TK ras tal juustest kätega kinni, ning lõi vastu pead, mille tagajärjel viimane kukkus põrandale. Sellise TK-le korduvalt rusikaga

tegevusega põhjustas A.O füüsilist valu ja hematoomid pea vasemal pool kannatanule meelekoha juures ning vasema silma nurgas.

3. Maakohus, hinnanud eid ning kirjalikke materjale

kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõend

leidis, et

A.O süü KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises on kohtus

prokuröri poolt täpsustatud süüdistuse mahus tõendatud ründamist . Kannatanu kinnitavad nii

kannatanu enda kui tunnistaja

l tuvastatud tervisekahjustused - LP ütlused ning kannatanu pindmine peavigastus, meelekoha ning vasaku silma juures olevad hematoomid. Kaudselt kinnitab süüdistatava poolt kannatanule tervisekahjustuse tekitamist ka asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 82 aastasele naisele soovitakse kiirabi, kuna teda löödi pähe, pea on saanud vigastada

ning on verine. Kaudselt tõendavad A.O süüd ka prokuratuuri loal krimina

almenetluse lõpetamise määrused, millest nähtuvalt netlusi alustati, kuivõrd A.O käitus teiste kriminaalme

isikute suhtes Kohtu arvates selgitavad need kuriteo tagamaid ning A.O vägivaldselt. võimaliku

ei sattunud konfliktsituatsiooni käitumist konfliktsituatsioonides ning asjaolu, et süüdistatav

mitte esimest korda. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nähtuvalt erutub

süüdistatav konfliktsituatsioonides kergesti, erutumisel võib vallanduda intensiivne ja püsiv

vihaefekt, mille käigus käitub intensiivselt ja agressiivselt. Impulsikontroll on nõrk, ärritudes ta võib käituda ettearvamatult ja tagajärgi arvestamata. Kohtu hinnangul ei ole s a , et hoopis tema on kannatanu ning peksis teda, tiris üüdistatav väited TK teda juustest ning hüppas talle kogu oma keharaskusega peale, eluliselt usutavad. Süüdistatav on Häirekeskusesse helistades märkinu on vigastused kehal ja käed on marraskil, kuid d, et temal isiku

läbivaatusprotokollist nähtub, et süüdistataval tuvastati kriimustus parema käe pöidlal ja vasaku

käe nimetissõrmel. Seega süüdistataval tuvastatud vigastused ei kattu kuidagi väidetavalt tema

suhtes toimepandud intensiivse rünnakuga. ui süüdistataval oli tõesti kehal vigastused, jääb K d kohtule arusaamatuks, miks ei näidanud ta neid politseis ega lasknud neid fikseerida.

3

Kohus ei tuvastanud selliseid vastuolusid, mis muudaksid tema tunnistaja ütlustes ütlused ebausaldusväärseks, kuivõrd kriminaalasjas kogutud teised tõendid siiski kinnitavad tunnistaja ja kannatanu ütlusi. Ühegi kriminaalasjas kogutud tõendiga ei ole alust järeldada, et kannatanu

vigastused tekkisid kuidagi muud moodi, kui süüdistuses esitatud viisil. Asjaolu, et

kriminaalmenetlust ei alustatud kannatanu avalduse alusel ning esimene menetlustoiming oli süüdistatava läbivaatus, ei tõenda on süüdistatav Süüdistatav , et kannatanuks antud kriminaalasjas .

ja kaitsja, leides, et tunnistaja ja kannatanu on andnud valeütlusi, ei ole samas selle väite

kontrollimiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit, võimaldamaks kohtul selle väite tõesust

kontrollida. Arvestades karistuse mõistmisel kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leidis kohus, et A.O on võimalik tema tegudes sisalduva ebaõigluse ja õiguskorra kaitse huvides karistada ainult vangistusega. Samas arvestas kohus asjaoluga, et kriminaalkorras süüdistatav on eelnevalt karistamata ning peale kuriteo toimepanemist ei ole pannud toime uusi kuritegusid ega muutunud

uuesti agressiivseks. Samuti pidas kohus vajalikuks arvestada karistuse mõistmisel ka seda, et

kannatanu ei saanud süüdistatava ründe tagajärjel väga raskei Mõistetud d tervisekahjustusi. karistusest tingimuslikult vabastamine piisavaks motivaatoriks hoidumaks uute on süüdistatavale kuritegude toimepanemisest. 4. Maakohtu otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebused

id süüdistatava kaitsja ja süüdistatav.

4.1. Kaitsja vaidlustades kohtuotsuse täies ulatuses, leiab, et kohus on valesti hinnanud esitatud

tõendeid, mis on viinud ekslikult süüdistatava süüdimõistmiseni ning kohtuotsuse resolutiivosa

järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kaitsja palub vaidlustatud otsus tühistada ja A.O esitatud süüdistuse järgi õigeks mõista. Kaebuse argumendid on järgmised:

A.O tegevus ei kvalifitseeru KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teona, puudub nii objektiivne kui subjektiivne külg. Süüdistatava ja vahel tekkinud füüsilis

TK e konflikti algatajaks ei olnud A.O. Kaitsja jääb varasema seisukoha juurde, et kriminaalasja lõpetamise määrused ja ekspertiis A.O kohta, ei puutu antud kriminaalmenetlusse ega tõenda A.O süüd.

Kohus on

põhjendamatult tuginenud isiku süü tuvastamisel isiku iseloomustamiseks (negatiivselt) esitatud

materjalile prokuröri poolt, mis ei tõenda tegelikkuses kuidagi isiku süüd konkreetse kuriteo toimepanemises. Kohus peaks lähtuma otsestest tõenditest, mida antud kriminaalasjas ei esine.

Vaidlustatud otsuses konflikti algatajaks oli tegelikult loetletud tõenditest saab välja lugeda, et

kannatanu, kes tekitas A.O-le pidi end füüsilist valu, haarates viimasel juustest. Süüdistatav

kaitsma, s.o. üritas haardest vabaneda, mille käigus TK kannatanu kukkus ning millest tekkisid talle isiku läbivaatusel tuvastatud hematoomid.

Kohus pole kai ja s süüdistatava ega ts eisukohti piisavalt analüüsinud ning ekslikult leidnud, et tõenditele ei tugine kohtuvaidluses esitatud seisukoht, nagu oleks viha võimeline A.O hoos olnud

TK

ründama. Kohus on välja toonud, et tegemist on 81 aastase naisterahvaga, kellel olid liikumisprobleemid ning A.O aastane oli sündmuse ajal 31 ning heas füüsilises vormis. Kaitsja

hinnangul ei tugine tõenditel ne naine ei ole võimeline A.O ka kohtu arvamus, et 81 aasta

ründama. Kannatanu pole ka esitanud tõendeid, et tal oli sellel ajal liikumispuue, vastavad väited esitati istungil suuliselt.

Kaitsjale jääb arusaamatuks süüdistatava olt märgitud vigastused ei kattu kohtu argument, et po

väidetava ründe intensiivsusega. A.O vigastused on fikseeritud ja vastavad dokumentaalsed tõendid on ka kohtule esitatud. Kaitsja ei näe siin mitte mingisugust vastuolu, A.O poolt märgitud vigastused (käed olid marraskil pärast rünnakut ja nägu punetas) vastavad süüdistatava poolt märgitule ning ründe intensiivsusele.

4

Erinevalt kohtust leiab apellant, et v teatud detaili astuolud tunnistaja ütlustes ei piirdu vaid mõne

ununemisega, vaid on olulises vastuolus, mis on tuvastatavad otseselt istungi protokollist.

Vastuolud tunnistaja ütlustes olid niivõrd suured, et kohtueelsete ütluste avaldamine ei täitnud antud olukorras eesmärki, kuna tunnistaja istungil antud ütlused olid vastuolus tema enda samal

istungil, samas ristküsitluses antud ütlustega, mida tunnistaja ei suutnud kõrvaldada. Samuti on

tunnistaja ütlused ebausaldusväärsed, kuna tegemist on kannatanu pojaga ja istungil kannatanu

põhimõtteliselt dikteeris tunnistajale vastuseid ette, mis on täiesti lubamatu ja millele ka kaitsja

tähelepanu juhtis. ei näinud pealt konflikti algust ning mida ta edasi nägi, on Tunnistaja

LP täielikult tuvastamata. Täielikult on tõendamata kohtu seisukoht, et kannatanul fikseeritud vigastused ei saanud tekkida kukkumise tagajärjel. Puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu vigastused on kindlasti tekkinud just löömise tagajärjel.

Kohus kai , et kannatanu esitas ei ole analüüsinud ega hinnanud tsja poolt väljatoodud asjaolu

avalduse alles kaks päeva hiljem. Kaitsja seisukohast näitab see kogumis teiste tõenditega, et sellega soovis kannatanu kriminaalmenetluse alustamist. Vastupidiselt kohtu vältida enda suhtes seisukohale leiab kaitsja endiselt, et vaatlusprotokoll tehtud kõnedest tõendab kogumis teiste tõenditega, et just läbivaatamist

oli antud asjas kannatanuks. Kaitsja ei soovinud kaebuse A.O

suulises menetluses.

4.2. a poolt 15.12.2016 ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuse (parandatud) Süüdistatav

väited kattuvad üks üheselt kaitsja apellatsioonis esitatud väidetega, samuti kattub apellatsioon -

ülesehituselt ja kirjapildilt. Süüdistatav on täiendavalt üksnes

lisanud endapoolse

selgituse/kirjelduse politseile helistamisest ja sellest tulenevalt politsei ja enda nägemuse

prokuratuuri poolt tema staatuse ebaseaduslikust ja alusetust muutmisest. taotleb Süüdistatav annulleerida kaitsja 9.12.2016 apellatsioonkaebus ja võtta vastu temaga parandatud ja tema poolt

esitatud apellatsioonkaebus. Taotlust põhjendab süüdistatav asjaoluga, et kaitsja esitatud

apellatsioonk esitatud aebus oli temaga täiesti kooskõlastamata ja ilma tema nõusolekuta ning

parandusteta. Kaitsja on kirjut

anud mõningaid tähtsaid asju nagu süüdistatava nimelt, kuid

tegelikult ei oleks ta selleks oma nõusolekut andnud ja nendega nõustunud. Süüdistata

v palub maakohtu otsus tühistada ja ennast süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi õigeks mõista. Veel palub alustada kriminaalmenetlust ja vastu seoses nendepoolse kallaletungiga tema vastu ning TK LP nendepoolsete teadlike valeütluste andmisega nii kohtueelseskui kohtumenetluses.

5.

Ringkonnakohtu istungil toetas kaitsja enda apellatsiooni. ja süüdistatava Süüdistatav toetas

enda apellatsiooni ja kaitsja apellatsiooni osas, millises see kattus tema poolt esitatud apellatsiooniga. Prokurör palus jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

6. materjalide ja apellatsiooni ga ning Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja de kuulanud ära

kohtumenetluse pooled, leiab, et esitatud apellatsioon id maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.

Erinevalt apellantidest leiab kohtukolleegium, et m te kogumis aakohus ei ole rikkunud tõendi hindamise põhimõtet ning otsusest nähtub, et kohtule esitatud tõendeid on kohus hinnanud nende

kogumis, hinnanud esitatud tõendite usaldusväärsust sellekohased põhjendused on ning esitatud

piisavad. -1-1-17- Kohtukolleegium juhib tähelepanu Riigikohtu otsuses nr 3 03 väljendanud

seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus

esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate

volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt

5

kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhju märkinud sed. Lisaks sellele on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-77-05 , et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus

lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite

hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis

viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses

sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente A.O õigeksmõistmiseks temale esitatud süüdistuses.

7. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel eksinud ega

tõendite hindamisel vigu teinud. ooskõlas Riigikohtu Maakohus on k otsuses nr 3-1-1-94-04

väljendatud seisukohaga kõiki kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses põhjalikult

analüüsinud ning need kohtuistungil uuri kummutanud. Maakohus on hinnanud tud tõenditega tõendeid kooskõlas KrMS § 61 lg s 2 sätestatuga nende kogumis oma siseveendumuse kohas - elt. Otsuses nr 3-1-1-85-00 on R poolne kuriteo faktiliste asjaolude iigikohus märkinud, et kohtuniku

tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et kohus on lugejale jälgitavalt otsuses

põhjendanud, miks ta temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistab ja sellise A.O lt karistab.

Asjaolu, et süüdistatav ja kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud

järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on

korduvalt selgitanud, et KrMS § 61 lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist,

vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga

tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele

tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks

aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel Mõistes A.O (Vt RKKKo nr 3-1-1-88-06 ja 3-1-1-4-07). talle esitatud süüdistuses kohtule esitatud tõendite kogumi põhjal KarS § 121 lg 1 järgi süüdi, vastavad

tõendamiseseme tuvastatud asjaolud, erinevalt kaitsja arusaamast, ka kohtuotsuse resolutiivosa

järeldustele. Olukorraga, kus kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme

tuvastatud asjaoludele, on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus ning kohtuotsuse resolutiivosa ei ole loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega (RKKKo 3-1-1-15-13 ja 3-1-1-90-09 p 6). - ja resolutiivosa vahel aga sellist vastuolu ei esine, sest neid lugedes ja Maakohtu otsuse põhi võrreldes on võimalik üheselt aru saada, millal täpselt ja millise kuriteo süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi A.O toime pani.

Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist

kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda

iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa otsus 3-1-1-92-11, p 15.1). asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende - asjaolude kordamist vajalikuks.

8. Apellatsioonidesse kohtukolleegium Apellatsioonides esitatud puutuvalt märgib järgmist. kaitseversioonist saab jätkuvalt välja lugeda, et konflikti algatajaks oli tegelikult mitte süüdistatav, vaid kannatanu TK, kes tekitas A.O-le füüsilist valu, haarates viimasel juustest, misjärel pidi

süüdistatav end kaitsma ja haardest vabanemiseks tekkinud rüseluse käigus kukkus kannatanu

6 maha, mille tagajärjel tekkisid talle isiku läbivaatusel tuvastatud hematoomid. Ehkki süüdistatav

ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista on maakohus leidnud põhjendatult, tuginedes kannatanu ja tunnistaja L. Paronjani üksikasjalistele ütlustele, et 19.08.2015 ründas kannatanut ja tarvitas tema suhtes vägivalda A.O. Kuigi kohus on möönnud tunnistaja ja kannatanu ütlustes

mõningaid vastuolusid üksikutes detailides, ei anna see asjaolu ka kohtukolleegiumi arvates alust lugeda nende ütlused ebausaldusväärseteks ja kohtukõlbmatuteks. Maakohus leidis õigesti, et

juhul kui kaitsja, leides, et ütlustes esinevad vastuolud, oleks tal olnud võimalus ütluste usaldusväärsuse kontrolliks paluda kohtul avaldada kohtueelses menetluses antud ütlused. Kaitsja

seda võimalust kohtumenetluses ei kasutanud. Maakohus on lugejale arusaadavalt selgitanud, et lisaks vaatamata vastuolude põhjustele kannatanu ja tunnistaja ütlustes, kinnitavad kriminaalasjas kogutud tõendid nende ütlusi.

TK

kannatanul tuvastatud peksmist süüdistatava poolt tõendavad lisaks kannatanu ütlustele tervisekahjustused (kd I, lk 55-56 ja 57-61) - peas vasakul pool meelekoha juures hematoomid,

vasema silma nurgas hematoom. Tuvastatud tervisekahjustused pea piirkonnas kinnitavad siinjuures aga süüdistatava ütlusi, et ta lõi kannatanut enesekaitseks nii käte kui jalgadega, mis on omakorda kooskõlas kannatanu ja tunnistaja ütlustega, kuid ei anna alust järeldada, et kannatanul tuvastatud kehavigastused, mille tagajärjel viidi kannatanu kiirabiga haiglasse, said tekkida muul moel kui süüdistuse märgitud viisil.

9. Maakohus on analüüsinud kõiki kaitsja ja süüdistatava poolt esitatud kaitseversioone, m.h ka

apellatsioonides korratud seisukoht , kes a, et konflikti algatas ja süüdistatavat ründas kannatanu

haaras süüdistataval juustest kinni, väänas kätt ja hüppas oma keharaskusega temale peale. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistusega selles, et taoline väide ei ole eluliselt usutav ja seda ei kinnita ükski kohtuistungil hinnatud tõend. Vaidlust ei ole selles, et kuriteo toimepanemise

ajal oli kannatanu 81 aastane, kellele oli hiljuti tehtud põlveoperatsioon ja kes vajas seetõttu korteris liikumisel kõrvaltuge süüdistat ning av 31 aastane, s.o kannatanust 50 aastat noorem. Just kannatanu tervislikust seisundist tulenevalt oli süüdistatav kutsutud korterit koristama. Isegi juhul, kui pidada süüdistatava ütlusi tema ründamise osas kannatanu poolt usaldusväärseteks, ei kinnita

seda ükski teine tõend. Küll aga nähtub isiku läbivaatuse protokollist (kd I, lk 62-63), et

süüdistataval tuvastati kriimustus parema käe pöidlal ja vasaku käe nimetissõrmel, millised oma tekkemehhanismilt poolt A.O suhtes toime pandud intensiivse ei kattu kuidagi väidetavalt TK

ründe tagajärjel tekkinud vigastusega. Isiku läbivaatuse protokoll on süüdistatava poolt allkirjastatud ja selles kajastatud asjaolusid apellantide poolt kahtluse alla seatud ei ole. Õige on

maakohtu stataval temale tekitatud järeldus, et süüdi tuvastatud vigastused ei tõenda tervisekahjustust süüdistatava kirjeldatud viisil.

10. Kaitsja seisukohaga, et vaatlusprotokoll (kd I, lk 66-69) tehtud kõnedest kogumis teiste tõenditega tõendab, et just A.O oli antud asjas kannatanuks, kohtukolleegium ei nõustu. On küll

õige, et esimesena helistas hädaabisse süüdistatav, kuid tema kõne taustal kuuldav oigamine ei

kinnita süüdistatava ütlusi tema enda ründamisest. Kriminaalasja juures olev materjal

(prokuratuuri loal kriminaal kinnitab A.O taolist menetluselõpetamise määrused) üheselt käitumismustrit konfliktsituatsioonides, millega ta püüab politsei poole esimesena pöördudes jätta

endast muljet kui ohvrist. väärkohtlemise KrMS § 62 p 4 kohaselt kuuluvad tõendamiseseme asjaolude hulka ka kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed. Need ei ole olulised ainult

karistuse mõistmisel, vaid võimaldavad süüdistatava tihtipeale ka selgitada, millised on

iseloomujooned .h pinge , kas ja mil määral mõjutavad need tema käitumist, s ja/või konfliktolukorras ning sellest tulenevalt, kui suur on objektiivne võimalus, et isik on toime pannud

temale inkrimineeritud kuriteo. Seega on kohtu poolt A.O iseloomustavatele andmetele tuginemine oluline tema

ütluste usaldusväärsuse hindamisel.

7

Ambulatoorse koht (kd I, lk 73-77) erutub A.O upsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt

konfliktsituatsioonides kergesti, erutumisel võib vallanduda intensiivne ja püsiv vihaefekt, mille

käigus käitub intensiivselt ja agressiivselt. Impulsikontroll on nõrk, ärritudes võib käituda

ettearvamatult ja tagajärgi arvestamata. Käesolevas kriminaalasjas on nii kannatanu kui

süüdistatava ütlustega tõendatud, et konflikt sai alguse koristamise pinnalt. Seda, et kuriteo toimepanemise viisi (nn ) sarn

asus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina on aktsepteerinud ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-32-05.

Kuigi käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust osündmuse (kakluse) kohta (kd I, kurite lk 93) mitte kannatanu

TK suulise kuriteoteate alusel ja esimeseks menetlustoiminguks oli süüdistatava isiku läbivaatus, ei tõenda see iseenesest veel A.O kannatanu positsiooni. Et kannatanu viibis

peale 19.08.2015 A.O poolt tema suhtes toime pandud tervise kahjustamist haiglas, sai ta

kuriteokaebuse esitada alles mõned päevad hiljem ja seetõttu anti menetleja poolt isikutele gi staatused

10 päeva möödudes.

11. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-50-13 -s 121 märkinud, et rääkides konkreetselt KarS §

sätestatud löömise koosseisualternatiivist, on süüdlase karistamine löömise eest võimalik vaid

olukorras, kus kannatanu löögi tõttu valu. Samas tuleb see, et kannatanu löögi tõttu tunneb tõepoolest valu tundis, eraldi tuvastada. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

(Vt ka RKKKo 3-1-1-59-11, p-d 9.1- endamist, et tal oli 9.2). Kannatanu ütlustega on leidnud tõ

valus ning vaid poja vahele sekkumine päästis ta ründaja haardest. Kohus on kontrollinud

kohtuistungil ka kaitsja versiooni kannatanul tuvastatud vigastuste võimalikust tekkimisest

kukkumisel ning vastupidiselt süüdistatava ja kaitsja seisukohale jõudnud õigele järeldusele, et kannatanut lõi ja kehavigastused kannatanule tekitas A.O. Kohtukolleegiumi hinnangul esineb A.O kuriteo nii objektiivne kui subjektiivne käitumises KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava koosseis.

12. kriminaalmenetluse alustamiseks Kohtukolleegium peab vajalikuks selgitada süüdistatavale, et tuleb KrMS § 195 lg 1 kohaselt esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt

või kirjalikult. Teade, milles isikut süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus. Kannatanu t ja TK

tunnistaja

vale LP on maakohus kohtuistungil enne ütluste andmist hoiatanud teadvalt ütluste

andmise eest ja võtnud hoiatuse kohta nendelt allkirjad. Maakohus ei tuvastanud ja

ringkonnakohtule ei ole esitatud tõendeid kannatanu ja tunnistaja poolt teadvalt vale ütluste

andmise kohta. apellatsioonis esitatud Süüdistatava sellekohased väited on seega asjakohatud, paljasõnalised ja tõendamata.

13. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest k Süüdistatava ohustuslik. kaitsja

on taotlenud apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist summas

kokku 260 eurot. Menetlustoiminguteks on taotlusest nähtuvalt süüdistatava apellatsiooniga tutvumine koostamine, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistus ja ja analüüs, apellatsioonkaebuse istungil kohaselt on osalemine. KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskuluks määratud kaitsjale määratud

tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtukolleegium peab esitatud tasutaotlust põhjendatuks ja riigi õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest taotletava tasu suurust

vajalikuks ja mõistlikuks. KrMS § 180 lg 11

kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab

kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p-s 4 ettenähtuga ning kuulub rahuldamisele. KrMS § lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses 185 jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku

kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonid nii id

8 süüdistatav kui ka tema kaitsja. Et kohtukolleegium jätab maakohtu vaidlustatud

otsuse A.O

suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata, jäävad arutatavas asjas apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava A.O kanda.

14. Eeltoodu alusel ja arvestades, et -s 338 kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS § ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, jätab apellatsiooni korras kohtukolleegium juhindudes KrMS 337 lg 1 p-st 1, 344 ja -st 1 ja 2 Harju Maakohtu 3. novembri 2016 otsuse A.O § § § 345 lg suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola Andres Parmas Pavel Gontšarov