1-14-10735/56 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10735

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 4. jaanuari 2017

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Roman Ahtõrski (isikukood 38408100436),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 4. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 14. jaanuari 2015 otsusega tunnistati Roman Ahtõrski süüdi KarS § 184 lg

2 p-de 1,2 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati karistust Harju Maakohtu 23. septembri 2013. a otsusega mõistetud karistuse kandmata

osa, s.o 3 kuud ja 15 päeva vangistust võrra. 4 aasta 11 kuu ja 15 päeva pikkust vangistust arvatakse

alates 29. maist 2014. Karistusaeg lõpeb 14. mail 2019.

2. Viru Maakohtu 4. jaanuari 2017 määrusega jäeti R. Ahtõrski vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus märkis, et positiivsed asjaolud (erinevate

taasühiskonnastavate tegevustega tegelemine, riigikeele omandamine, 9. klassi lõpetamine ning

abikoka eriala omandamine, SRS osakonna läbimine ja vangla majandustöödel osalemine ja kindel

elu- ja töökoht, ema toetus) ei kaalu üles negatiivset (kriminaalkorras karistatud 4 korda, teine

vangistus, kuritegude raskus, R. Ahtõrski impulsiivsus, suhtlusringkond ja narkosõltuvus ning

distsiplinaarkaristus). Arvestatav on ka uue kuriteo toimepanemise riskiprotsent. Ennetähtaegse

vabastamise teeb ennatlikuks seegi, et isik on varem katseajal uue kuriteo toime pannud. Määratav

katseaeg kujuneks ebaproportsionaalselt pikaks ja puudub veendumus, et see kulgeks

probleemideta.

3. Määruskaebuse esitaja taotleb Viru Maakohtu 4. jaanuari 2017. a määruse tühistamist ja

enda vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega Viru Vangla ja kriminaalhoolduse

poolt soovitatud tingimustel. Kohus ei ole piisavalt motiveerinud vabastamata jätmist, mh reaalselt

ärakantud karistuse pikkust, püüdlusi vangistuses olles ning vabanemisel eesootavaid tingimusi.

Määruskaebuse põhiseisukohad on lühidalt kokkuvõetuna järgmised.

3.1

Kohus ei arvestanud piisavalt positiivseid asjaolusid. Vaieldamatult kõige objektiivsema

hinnangu isiku senisele elukäigule oskavad anda vangla ja kriminaalhooldus. Mõlemad toetasid

ennetähtaegset vabastamist vaatamata varasemale karistatusele ning uue kuriteo toimepanemise

tõenäosusele. Erinevad riigiorganid aga asuvad erinevale positsioonile, mis toob kaasa

põhjendamatu otsuse.

3.2

Üksnes kuritegude tehiolud ei saa välistada ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on

R. Ahtõrski teinud märkimisväärseid pingutusi õiguskuuleka elu suunas – läbinud ITK raames

riigikeele B1 taseme (eksamitulemus 69%), osalenud tööhõives (hetkel reservis), erinevates

vestlustes. Samuti on R. Ahtõrski läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja OÜ Corrigo

taasühiskonnastavates tegevustes ning AN tugigrupis, omandanud abikoka eriala ja läbinud

sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna. Määruskaebuse esitaja on loonud sõltlaste tugirühma ning viib

seda regulaarselt läbi. See kõik näitab, et ta on motiveeritud jälgima ITK-s märgitud nõudmisi -

vangistuses viibitud aeg on oma eesmärgi täitnud.

3.3

Enne vangistust oli R. Ahtõrskil suuri majanduslikke raskusi ning võlad. Praguseks on võlad

tasutud ja vabanemisfondis 1410 eurot. Vabanemisel on garanteeritud töökoht, mis samuti aitab

majanduslikult toime tulla. Samuti on nõus aitama ema. Võlgnevuste tasumine näitab, et R.

Ahtõrski on teinud kõik, et edaspidi elada õiguskuulekalt.

3.4

Vangistuses narkootikumidest prii olles, on R. Ahtõrski mõistnud, et soovib olla osaline oma

kahe tütre kasvatamisel. Ta on mõistnud, et on elanud egoistlikult ja vastutustundetult. Tütred

motiveerivad teda edaspidi olema seaduskuulekas ja kaine. Samuti vajab hoolt ja tuge R. Ahtõrski

ema.

3.5

Kuriteo riski on võimalik veelgi maandada pannes kriminaalhooldusega erinevad

lisakohustused ja elektroonilise valve. Kõik see eviks tugevat kontrollmehhanismi, samas aitaks

kohaneda eluga vabaduses ning motiveeriks hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanemisest.

Tegemist on ka odavama ja turvalisema meetmega vangistuse lõpuni kandmisest.

Resotsialiseerimine on pikaajaline protsess ning isikut peaks aitama võimalikult pikalt iseseisva

eluga toimetulekul kriminaalhooldaja. Maakohtu poolt välja toodud argumendid ei muutu

olematuks ka 2 aasta ja 4 kuu pärast. Loogiliselt võttes on oht uute kuritegude toimepanemiseks

pärast karistuse lõplikku ärakandmist tunduvalt suurem, kui kriminaalhoolduse lõppemisel.

Kriminaalhooldus annaks võimaluse riskivaldkondadega tegeleda ning hinnata isiku püüdlusi oma

elu korraldamisel ning kehtestatud reeglite järgimisel.

3.6

Edaspidised võimalused vabaduses (töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja

kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja olla

õiguskuulekas.

3.7

R. Ahtõrski märgib sedagi, et ta on end täielikult süüdi tunnistanud ja teinud eeluurimisel

koostööd. Vähetähtsaks ei saa pidada asjaolu, et OÜ Tervisekeskus Elulootus on nõus võtma

R. Ahtõrski vabanemisel programmi, mis aitab narkootikumidest vaba olla. Kuritegude

soodusteguriks oligi narkootikumide tarvitamine.

3.8

Riigipoolne hukkamõist on toimunud, kantud on suurem osa vangistusest ning R. Ahtõrski

on teinud karistusest järeldused. Kuigi ta on varem katseaja tingimusi rikkunud ja toime pannud uue

kuriteo, tuleks anda siiski võimalus talle näidata, et selle vangistuse aja jooksul on R. Ahtõrski

käitumine ja hoiakud pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele.

3.9

Kohus on jätnud arvestamata ka asja menetlenud prokuröri arvamuse, samuti selle, et

R. Ahtõrski oli vabaduses õiguskuulekas 5 aastat, enne kui uuesti asus seaduse rikkumise teele. Ta

oli sõltlane, noor ning rumal. Sõltuvuskäitumisega tegelenult on ta aga jõudnud arusaamale, et kaine

eluviis on parim. R. Ahtõrski palub, et kohus teda usaldaks. Samuti palub ta arvestada lisatud

paberitega. R. Ahtõrski lisab, et distsiplinaarrikkumine on triviaalne ning seisnes selles, et ta väljus

kambrist helistamiseks. Peale valvuri poolt korralduse andmist läks aga kohe tagasi kambrisse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord R. Ahtõrski ennetähtaegse vabastamise poolt ja

vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.

5. Määruskaebuse esitaja vaidleb maakohtu lahendile vastu ning leiab, et karistuse eesmärgid

on täidetud – kantud on suurem osa karistusajast, riigipoolne hukkamõist on väljendunud,

karistamine toimunud ning ka määruskaebuse esitaja ise on aru saanud, millised tagajärjed on tema

teol. Edaspidiselt oleks seega otstarbekam kohaldada käitumiskontrolli. Lisaks on R. Ahtõrski

seisukohal, et kohus on jätnud piisavalt arvestamata teda iseloomustavad positiivsed asjaolud.

5.1

Ringkonnakohus ei nõustu etteheitega positiivsete asjaolude arvestamata jätmise kohta.

Käesoleva määruse p-s 3.2 välja toodud positiivseid asjaolusid on maakohus oma määruses

käsitlenud, ent leidnud, et need ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid KarS § 76 lg-s 4 sätestatu

kontekstis. Sellega nõustub ka ringkonnakohus. Kahtlemata ei saa alahinnata R. Ahtõrski püüdlusi

vangistuses, mida iseloomustab mh oma probleemkäitumisega aktiivne tegelemine ja selles osas ka

teiste sama sõltuvusega inimeste abistamine. Täitmata nõuded puuduvad. Lisaks on R. Ahtõrski

kasutanud kinnipidamises oldud aega tööks ja õppimiseks. Negatiivse külje pealt iseloomustab

R. Ahtõrski käitumist vangistuses distsiplinaarkaristuse olemasolu, mida vaatamata määruskaebuse

väidetele, ei saa pidada vähetähtsaks – nimelt seisneb see korraldusele mitteallumises.

5.2

Positiivse külje pealt on kahtlemata oluline arvestada sellega, et R. Ahtõrskil puudub

ohtlikkus ja risk eluaseme ja hariduse osas. Ka neid määruskaebuses toodud asjaolusid on

maakohus kaalutlusotsust tehes arvestanud.

5.3

R. Ahtõrski mittevabastamise on tinginud tema varasem elukäik (korduvalt kriminaalkorras

karistatud, teine vangistus), tema isikust tulenevad riskid (narkosõltuvus, impulsiivsus), kuriteo

raskus (I astme rahvatervisevastane kuritegu) ja osaliselt käitumine vanglas (kehtiv

distsiplinaarkaristus). Neid asjaolusid ei ole määruskaebuses ka ümber lükatud, samas on selle

esitaja leidnud, et kriminaalhooldusel oleks suurem mõju vangistuse lõpunikandmisest.

Tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneb obligatoorselt kriminaalhooldus – seega peab

kohus kaalutlusotsust tehes hindama, kas isiku suunamine kriminaalhooldusele koos katseaja

nõuetega eviks karistusega samaväärset mõju ja kas see tagaks karistuse eesmärgid sama

efektiivselt nagu süüdlase isoleerimine.

R. Ahtõrski puhul esineb vaatamata tema püüdlustele vangistuses erinevaid riski ja ohuvaldkondi,

mis kriminaalhooldusele allutamise mõttes positiivset prognoosi hetkel teha ei võimalda. Nimelt on

R. Ahtõrski ka varem olnud katseajale allutatud, ent see ebaõnnestus, kuna ta pani toime uue

kuriteo. Seega ei hoidnud ka karistushirm kriminaalhoolduse ajal ära uue kuriteo toimepanemist. R.

Ahtõrski suurimaks probleemiks on kahtlemata sõltuvusprobleemid – teda on korduvalt karistatud

suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Seejuures ei saa ringkonnakohtu hinnangul liialt

suuri lootusi panna ka vabanemisjärgsetele tingimustele, konkreetsemalt sõltuvusprogrammile OÜ-s

Tervisekeskus Elulootus, kuivõrd asutusest saadetud tõendi kohaselt on R. Ahtõrski korduvalt

olnud seal opiaadisõltuvusravil, kuid periooditi alustas uuesti narkootikumide tarvitamist. Puudub

kahtluski, et R. Ahtõrski soovib oma elu elada kainena ja lähedastele toeks olla, ent arvestades tema

sõltuvusprobleemide juurte sügavust (isik tarvitab narkootikume juba alates teismeliseeast), võib

kontrollitud keskkonnast tavaellu naasmine tuua kaasa tagasilanguse. Sellise ohu olemasolu

kinnitab iseloomustuses välja toodud riskiprotsent 26% (kõrge risk). Seega ei pruugi lähendaste

toetus, töö- ja elukoha olemasolu ning kriminaalhooldaja järelevalve olla piisavad katseaja edukaks

läbimiseks. Ohtlikkust ja riski on vangistusasutus näinud ka isiku mõtlemise ja käitumise

valdkonnas ning hoiakutes. Paraku on retsidiiv narkokuritegude puhul suur, mida näitab ka

R. Ahtõrski enda varasem elukäik. Kokkuvõtlikult ei pea ringkonnakohus R. Ahtõrski puhul

tõenäoliseks, et kriminaalhoolduslike meetmetega õnnestub samaväärselt isiku kinnipidamisega

tagada karistuse eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau