Legislator Case Law & Legislation
2-16-13392/16 AI generated

2-16-13392/16 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-16-13392/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

jaanuar 2017 Tsiviilasja number 2-16-13392 Tsiviilasi Xxxxvs Xxxxelatise nõudes Hagi hind 1935 eurot Menetlusosalised, esindajad Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx )

Legislator headnote

AI generated

2-16-13392/16 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev

31. jaanuar 2017 Tsiviilasja number 2-16-13392 Tsiviilasi Xxxxvs Xxxxelatise nõudes Hagi hind 1935 eurot

Menetlusosalised, esindajad Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx )

Kostja: Xxxx(isikukood xxx, elukoht xxxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Xxxx poja Xxxx kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 06.09.2016 kuni Xxxx täisealiseks saamiseni (so kuni 29.04.2030) summas ½ elatise miinimummäärast, so ulatuses, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.

3. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui 1/4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ajavahemikul 01.01.2016-31.12.2016 oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 430 eurot. Alates 01.01.2017 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 470 eurot.

4. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval Xxxx pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxx selgitusega „elatis Xxxx “.

5. Jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue ajavahemiku 06.09.2015-05.09.2016 eest.

Menetluskulude jaotus Jätta hagejale antud menetlusabi kulud, so riigilõiv 50 eurot, riigi kanda ja kõik muud

2-16-13392

menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist on võimalik Harju Maakohtule teatada kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus ja kohtu selgitused

Xxxx(seadusliku esindaja Xxxxkaudu) 06.09.2016 esitatud hagi Xxxxvastu elatise nõudes.

Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-164-10 selgitanud, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.

Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt mõista elatis välja alates hagi esitamisest summas, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kostja on esitanud oma tervislikku seisundit tõendavad dokumendid, millest nähtub, et kostja oli 16.08.2014 toimunud õnnetusjuhtumi tõttu praktiliselt liikumisvõimetu kuni 2015 talveni. Kostjal on Harju Maakohtu 03.06.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-17853 tuvastatud sõltuvus narkootikumidest. Kostjat on opereeritud 12.02.2016 ning üheks ravialaseks soovituseks on keeld jalale toetuda. Kostjal on tuvastatud töövõime kaotuse protsent 50% alates 31.07.2016. Kostjal jätkub metadoonravi, mis on vajalik narkosõltuvusest vabanemiseks. Kostja sissetulekuks on pension summas 83,70 eurot ja sotsiaaltoetus 48,84 eurot, muu vara kostjal puudub. Kohus leiab, et elatise välja mõistmisel on põhjendatud arvestada kostja varalist seisundit tagasiulatuva nõude perioodi ajal ja alates hagiavalduse esitamisest. Samuti on sissetuleku teenimisel takistuseks kostja sõltuvus narkootikumidest. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostjal ei olnud pärast vigastust tervise tõttu võimalik sissetulekut teenida ja tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja käesoleval ajal olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita, mistõttu jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Lähtudes kostja töövõime kaotuse protsendist käesoleval ajal, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt elatis välja summas 50% elatise miinimummäärast, so ulatuses, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.

Kohus on menetlenud käesolevat hagi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. TsMS § 444 lg 4 kohaselt, kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 4¹ kohaselt, apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

TsMS § 448 lg 42 kohaselt, kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagejale on 12.09.2016 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisest summas 50 eurot. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagejale antud menetlusabi kulud, so riigilõivu 50 eurot, riigi kanda ja kõik muud menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik