1-16-1643/42 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-16-1643

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1643 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.D, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 06.05.2016 02.09.2017 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Vabastada S.D temale Viru Maakohtu 06.05.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile. koos tema

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata S.D-le katseaeg kuni 02.09.2017 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada S.D katseajal -

järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid:

- e xxxx; lama kohtu määratud alalises elukohas –

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus- osakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada S.D katseajal 2,2 järgima KarS § 75 lg 2 p 1,4,7,8 sätestatud järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte

omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuma tööle või võtma ennast

Eesti

Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest;

- mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

- osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata S.D kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada S.D karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

esitada

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.01.2017 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava S.D id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

S.D Narva kohtumaja 06.05.2016 kohtuotsusega kannab käesolevalt Viru Maakohtu kriminaalasjas nr 1-16-1643 st, mille kohaselt ta tunnistati 121 lg mõistetud karistu süüdi KarS § 2 p 2,3 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 järgi

ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus

kaetuks raskema karistusega, mõisteti S.D liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS §

238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja S.D karistati vangistusega 1 aasta

a hulka eelvangistuses ja 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaj

viibitud aeg 04.08.2015-06.08.2015, s.o 3 päeva, ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud

ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.05.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse – 1 aasta 2 kuud

ja

25 päeva vangistust, s.o 445 tundi üldkasulikku tööd – võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud

ja 22 päeva vangistust. Karistusest arvati maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 445 tundi (s.o ) 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust – ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ngistuse kandmise alguseks loeti 06.05.2016. ja 27 päeva vangistust. Va

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Varasemalt

on isikut kahel korral samuti karistatud kehalise väärtkohtlemise eest ning ühel korral

võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. tusajaga ei ole Seoses isiku lühikese karis talle koostatud individuaalset täitmiskava . Alates 11.11.2016 töötab kinnipeetav majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana.

3

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise

mugavustega korteriga, mille omanikuks on isiku ema N B. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Hetkel elavad selles korteris isiku vanemad kahekesi. Vanemad kinnitasid, et on

nõus S.D 06.05.2016 otsusega enda juurde elama võtma. Isikul on Viru Maakohtu keelatud läheneda oma vanematele ja töökohtadele lähemale kui avalikes kohtades ja nende elu-

50 meetrit 3 aasta jooksul. Isiku isa L B

lik elada aadressil xxxx sõnul on kinnipeetaval võima . Tegemist on kahe s L B peale isa surma. Korteri omanik on L B ning toalise korteriga, mille päri S.D on võimalus asuda elama seal üksi. sõnul on Kinnipeetava tal keskharidus, mille oma 2000. aastal. Varem on

ndas Narva õhtukoolis ta õppinud veel Narva Kutsekoolis õmbleja

erialal, meeldinud antud eriala. ta samas koolis kuid ei lõpetanud, kuna talle ei Hiljem läks õppima ehitustööliseks. Eriala lõpetatud, diplom puudub. Isiku sõnul s edasi õppida

kuid oovib ta

Tartu Ülikoolis arstiks, kuna see huvitab teda. Riigikeelt valdab kinnipeetav suhtlustasandil,

suudab rääkida ja saab aru. Enne vangistust töötas

kinnipeetav aasta Tallinnas ühe

Piimatööstuses lihttöölisena. Kinnipeetaval on võlad, kuid ta on motiveeritud neid tasuma. Vabanemisel isikul puudub, kuid isik on motiveeritud otsima ja leidma endale kindel töökoht töökoha raha andmetel seisuga 22.12.2016 on kinnipeetaval võlgnevusi 1 . K- 560,79 eurot.

Kinnipeetava on ema N B ja isa L B, kelle suhtes on kinnipeetav lähedasteks vägivalda

kasutanud. Kinnipeetava on emaga suhted normaalsed, kuid isaga ei suhtle. Isiku sõnul ta vanemate hinnangul on pereliikmete suhted rahuldavad, suheldakse nii telefoni kui ka kirja teel. Elukaaslast ja lapsi kinnipeetaval ei ole. Varem oli tema suhtlusringkonnas ka kriminaalkorras

karistatud isikuid, kuid kinnipeetava enda sõnul ta nendega enam ei suhtle. Käesolev

vägivalla olles. Isik tunnistab oma süüd n kuritegu on toime pandud alkoholijoobes ing on

väidetavalt valmis muutuma. Kinnipeetav saab aru, et alkoholi tarvitamine viis kuriteoni,

mistõttu ta ei soovi enam alkoholi tarvitada ja tahab vabaduses lasta end kodeerida. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud b info, et isik oleks alkoholisõltuvus. Puudu

tarvitanud narkootikume. Konflikt oluko olla agressiivne ning impulsiivne. i rdades võib isik Impulsiivsele ja mõtlematule käitumisele viitab ka korduv kriminaal ja väärteokorras karistatus. - Kuritegelikke hoiakuid kinnipeetav ei väljenda. 2009. aastal on teda kriminaalkorras karistatud

KarS § 275 alusel, mis on võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine ja

solvamine. Vangistuse ajal probleeme käitumisega ei ole esinenud. Kriminaalhoolduse all on kinnipeetav viibinud (ÜK kuid pani kolm kuud pärast kohtuotsust toime uue T sooritamise ajal), kuriteo. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 55 %,

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Lähtuvalt ülaltoodud

asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus peab otstarbekaks S.D tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaja ja kriminaalhoolduse pikkuseks ärakandmata karistuse

osa, mis on kuni 02.09.2017. Käitumiskontrolli ajaks on soovitatav kohaldada S.D suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametnik , k

u arvamusest nähtub et innipeetava lähivõrgustikku kuuluvad xxxx ema N B ja isa L B. Kinnipeetava vanemad kinnitasid vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et

nad on nõus S.D ennetähtaegse vabanemisega. Vanemate arvamusel on kinnipeetava

4

kuritegeliku käitumise põhjuseks alkoholisõltuvus. anemate sõnul V on S.D minevikus

teinud jõupingutusi alkoholisõltuvusest vabanemiseks, milles teda on vanemad alati toetanud, kuid need jõupingutused ja meetmed ei andnud tulemust. Narkootikumide tarvitamist täheldatud

ei ole. Kohtuinfosüsteemi andmetel on kinnipeetav korduvalt kriminaalkorras karistatud oma vanemate suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kinnipeetaval on Viru Maakohtu

06.05.2016 otsusega keelatud läheneda oma vanematele avalikes kohtades ja nende elu- ja töökohale lähemale kui 50 meetrit 3 aasta jooksul. Lähenemiskeeld on kohaldatud kannatanute

taotlusel: kohtuistungil põhjendasid kinnipeetava vanemad lähenemiskeelu kohaldamise taotlust

asjaoluga, et nad kardavad S.D . Vanemad kinnitasid vestluses

kriminaalhooldusametnikuga, et nad on valmis toetama kinnipeetavat materiaalselt. Kinnipeetava ema N B ja xxxx isa L B Garante isikul töötavad. eritud vabanemisjärgne töökoht

puudub. - Kinnipeetav on olnud ühel korral määratud kriminaalhooldusele. Ta pani katseajal

kolm kuud pärast eelmist kohtuotsust kuriteo. Kõik vägivallateod on - toime uue samalaadse

pandud toime samade kannatanute (vanemate) suhtes. Juhul, kui kohus otsustab vabastada S.D

ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata katseaja ja kriminaalhoolduse pikkuseks ära .o kuni 02.09.2017 ning määrata S.D-le kandmata karistuse osa, s KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,7,8 sätestatud kohustused.

S.D ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on väga väsinud sellest kõigest. Ta töötab vanglas, täidab kõiki ülesandeid ja tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Kui ta vabaneb, siis asub elama teisele aadressile, mitte vanemate juurde. See korter xxxx tänaval

kuulub tema isale, kes selle korteri isale. Tema andis talle loa seal elada. Vanaisa pärandas suhtes ei ole vanglas mingeid programme läbi viidud. Alkoholisõltuvusest loodab ta lahti saada

nii, et kodeerib ennast kohe ja võib selle kohta ka tõendi esitada. Ta on ka varem püüdnud alkoholist vabaneda, aga tal oli siis halb seltskond, kellega ta enam ei suhtle. Ta tahab uut elu. Oma peret ja lapsi tal ei ole. Ühtegi lähedas kõikide t peale ema ja isa tal ei ole. Ta tahab lihtsalt ees vabandust paluda ja lubab, et analoogseid asju rohkem temaga ei juhtu.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et e S.D tingimisi i soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 22.12.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks

neid korrata. Kinnip

eetav S.D vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarrikkumiste puudumine, tööhõives üldkasutatavate ruumide koristajana osalemine jm - viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. S.D viibib

vangistuses esimest korda. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Neil asjaoludel arvab prokuratuur, et S.D omab motivatsiooni

enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 02.09.2017. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist

teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada S.D uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest

käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega

ja käitumiskontrolli kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti,

samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör nõustub eelmainitud iseloomustuses toodud

arvamusega katseaja ja tseajaks kohustuste valiku osas. käitumiskontrolli kestuse ning ka

Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, S.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

5

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistu

sest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et S.D süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastada Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese .

reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumine

vangistuses on olnud laitmatu, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Alates

11.11.2016 on kinnipeetav hõivatud majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. Kohtu

hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu

suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul

olemas elukoht ning vanemate materiaalne toetus. Kinnipeetav on motiveeritud tööle asuma,

ehkki tal vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Isikul on diagnoositud

alkoholi

peamiseks riskifaktoriks. sõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise

Kinnipeetav tunnistab probleemi seoses alkoholiga ning soovib astuda konkreetseid samme

alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu

hinnangul maandada, määrates S.D-le katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 02.09.2017 ning pannes talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud

kohustused. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul tuleks S.D-le anda võimalus näidata, et tema käitumine ja

hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud

seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohus nõustub prokuröriga selles, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik