2-16-119543/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2017. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasja number

2-16-119543

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Joosep Rätsep'a vastu

telekommunikatsiooniteenuste

osutamise

lepingust

tuleneva võlgnevuse ja viivise ning sissenõudmiskulude

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

774,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479,

asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Darja Permina, OÜ Julianuse

Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi

20, 10150 Tallinn, e-post *

Kostja Joosep Rätsep, isikukood *, elukoht rahvastikuregistri

andmetel *, tegelik elu- ja viibimiskoht *, e-post *, *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja Osaühing Aktiva Finants hagi Joosep Rätsep'a vastu

telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise ning

sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt Joosep Rätsep hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Tele2 Eesti

Aktsiaselt ja Joosep Rätsep'a vahel 30.12.2014. a sõlmitud liitumislepingu nr * ja

järelmaksulepingu nr * alusel (nõue on 25.11.2015. a loovutatud Osaühingule Aktiva Finants):

2.1. põhivõlgnevus summas 455,56 (nelisada viiskümmend viis eurot 56 senti) eurot;

2.2. sissenõutavaks

muutunud

viivis

08.12.2016.

a

seisuga

summas

35,57

(kolmkümmend viis eurot 57 senti) eurot;

2.3. viivis põhivõlgnevuselt (08.12.2016. a seisuga 455,56 eurot) võlaõigusseaduse § 113

lõige

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti) alates 09.12.2016. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus (s.h arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.2 väljamõistetud viivist);

2.4. võla sissenõudmiskulu summas 40 (nelikümmend) eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja Joosep Rätsep'a vastu

sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 207,02 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada kostjale Joosep Rätsep TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda

kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

6. Edastada otsus hageja esindajale ja kostja teadaolevatele e-posti aadressidele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 71,95% ulatuses kostja Joosep Rätsep'a kanda ja 28,05%

ulatuses hageja Osaühing Aktiva Finants kanda.

2. Välja mõista kostjalt Joosep Rätsep hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 302,19 (kolmsada kaks eurot 19 senti) eurot.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal Joosep Rätsep tasuda hagejale Osaühing Aktiva

Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank –

a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank –

a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi,

kohtuasja number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

1. Menetluse käik

30.08.2016. a esitas Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult Joosep Rätsep 659,81 euro saamiseks. Kohus tegi 13.09.2016. a võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

17.11.2016. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et

asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale

ettepaneku seaduse nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja nõue

08.12.2016. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Joosep Rätsep vastu põhivõlgnevuse summas 455,56

eurot, võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes

summas 242,59 eurot ja alates 09.12.2016. a viivise väljamõistmise nõudes võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhisummalt. Nõude aluseks on Tele2

Eesti Aktsiaselts ja Joosep Rätsep'a vahel 30.12.2014. a sõlmitud liitumisleping nr * ja

30.12.2014. a sõlmitud järelmaksuleping nr *. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 25.11.2015. a

nõude Osaühingule Aktiva Finants. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud, s.o riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulud summas 725 eurot ja viivis

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja on nõus asja

menetlemisega kirjalikus menetluses.

3. Kostja vastuväited

Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale Joosep Rätsep hagimaterjale kätte

toimetada, kuna kohtule ei ole teada tema elu- või viibimiskoht ning kostja ei vasta kohtule

teadaolevalt e-posti aadressidelt ja telefoninumbritelt. Seetõttu toimetas kohus hagiavalduse

koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.12.2016. a /tlk 82-86, 93-94/.

Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale

vastamiseks tähtaja 28 päeva /tlk 82-86/. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli

30.01.2017. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastus hagiavaldusele, seega loetakse

hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.

4. Kohtuotsuse põhjendused

4.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.

4.2.

TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid

hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

4.3.

Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja Tele2 Eesti AS on sõlminud kostjaga lepingu oma

majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja

oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku

puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik

määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates

eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär

kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata

tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või

leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

4.4.

Hagiavaldusest, järelmaksulepingu tingimustest ja Tele2 teenuste kasutamise

tingimustest nähtuvalt olid Tele2 Eesti AS ja kostja vahel kokkulepitud viivise määraks 0,15%

võlasummast iga viivitatud päeva eest /tlk 34, 40, 58/. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 242,59 eurot ning hageja palub kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivis summas 242,59 eurot ja viivis alates 09.12.2016. a kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras tagastamata

põhivõlgnevuselt (08.12.2016. a seisuga 455,56 eurot) aastas.

Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise arvestanud viivisemääraga 0,15% tasumata

summalt päevas /tlk 34/. Hageja poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisemäär on

seega 54,75% aastas ehk enam kui kuus korda suurem võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113

lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,75 kuni 8,0% aastas.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,15% päevas e 54,75% aastas)

lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal

õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist.

Kuivõrd Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine,

siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94).

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist alljärgnevalt: summalt 455,56 eurot

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast, s.o 19.12.2015 kuni 08.12.2016 (viivitatud päevade

arv 356) summas 35,57 eurot.

4.5.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu

põhivõlgnevuse nõudes summas 455,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes

summas 35,57 eurot ja sissenõudmiskulude nõudes summas 40 eurot. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (08.12.2016. a seisuga 455,56 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 09.12.2016. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus,

kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute

alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (sh arvestades väljamõistetud

sissenõutavaks muutunud viivist summas 35,57 eurot).

4.6.

Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas

207,02 eurot (242,59 - 35,57).

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

5. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

5.1.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

5.2.

Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 175 eurot (sellest 45 eurot

maksekäsu kiirmenetluses ning 130 eurot hagimenetluses) ja esindajale makstud tasu õigusabi

eest 725 eurot /tlk 35/, kokku summas 900 eurot.

5.3.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja

kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

5.4.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 725 eurot.

Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu

suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud,

millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus /tlk 90/.

Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt hageja õigusabikulude

koosseis on järgnev: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 2 tundi, summa 290

eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 1 tund, summa

145 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 2 tundi, summa 290 eurot. Tunnitasu

145 eurot. Kokku 5 tundi, summa 725 eurot.

5.5.

Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja

hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 725

euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb

kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka tsiviilasjaga

(nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuste leping ja järelmaksuleping) ning hageja on

tsiviilasjas esitanud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse.

Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ

Julianuse Õigusbüroo töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning

hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund.

TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842

sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise

määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata.

Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu

ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte

enam kui 20 euro ulatuses.

Hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kohtule ei kulu kohtu hinnangul enam kui 2 tundi,

arvestades kohtumääruse p-s 5.5 toodud põhjendatustega (ei ole tegemist õiguslikult keeruka

vaidlusega ning nõude aluseks on vaid telekommunikatsiooniteenuste osutamise leping ja selle

lisa ning nimetatud lepingute alusel esitatud neli arvet).

Hageja esindaja tunnitasu 145 eurot tund on kohtu hinnangul ülemäära suur, sest isegi

keerukates õigusvaidlustes ei ole kohus pidanud esindaja tunnitasu suurust põhjendatuks enam

kui 120 eurot tund. Seega kuna käesolevas asjas ei ole tegemist keerulise õigusvaidlusega, ei

pea kohus esindaja tunnitasu põhjendatuks enam kui 90 eurot tund.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 245 eurot (2,5 h* 90 eurot/tund

+ 20 eurot).

5.6.

Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 175 eurot ja

õigusabikulu summas 245 eurot, kokku 420 eurot.

5.7.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest

(738,15 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 531,13 eurot, s.o põhinõude summas 455,56

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 35,57 eurot ja sissenõudmiskulu summas

40 eurot) 71,95% ulatuses kostja ja 28,05% ulatuses hageja kanda.

Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas

302,19 eurot (420 eurot * 71,95%).

5.8.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

Ruth Sild (allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik