1-08-6877/2 · 1-08-6877/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-08-6877 (08230106295) Otsuse kuupäev 24. märtsil 2009.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Silvi Hindrikson Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Egon Oja Uido Truija

Kriminaalasi

K.B süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Süüdistatav

K.B,

ilma kindla elukohata, isikukood xxx, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral; viimati: - 15.03.2007.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 121, § 73 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud, katseaeg 3 aastat,

väärteokorras karistatud 1 korral, vahistatud teise kriminaalasja raames

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel

süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada

apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või

selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada K.B KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 4 kuud ja 15 päeva vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 15.03.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 kuud ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud vangistust.

Karistusaja alguseks lugeda 24.03.2009.a.

Tõkend –vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

Välja mõista K.B-lt (ik xxx, ilma kindla elukohata) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 1587,10 krooni. K.B tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „K.B, 1-08-6877, sundraha ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 3 kuu jooksul karistuse kandmisest vabanemisel. Kui rahalised

nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

K.B on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 22.04.2008.a. kella 16:30 paiku Tallinnas, asuva maja trepikojas ning korteris nr 160, lõi teise inimese tervise kahjustamise eesmärgil T J korduvalt rusikaga vastu keha ja pead, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

Seega pani K.B toime löömise ja teise inimese tervise kahjustamise, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – kehalise väärkohtlemise.

K.B esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur.

24.03.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas K.B, et on talle esitatud

süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitas, et ta ei teadnud, et on kuulutatud tagaotsitavaks, vahistati teda seoses uue kuriteo toimepanemisega (kahtlustatakse KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises). Viimasel ajal kindel elukoht puudus. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning K.B ´i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava K.B süü

on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütluste, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 9 – 12, tõlge 13) ja millest nähtub, et K.B tunnistab oma süüd ning kahetses kuriteo toimepanemist. Seletas, et 22.04.2008.a. tuli päevasel ajal tema juurde

Xxx asuvasse korterisse tema endine elukaaslane T J . Ta tuli oma asjade järele. Sel ajal kui J viibis korteris, algas nende vahel tüli ja tüli käigus ei suutnud ta end vaos hoida ja lõi talle mitu korda vastu nägu ja keha. Pärast seda J lahkus. Oma asju ei ole ta käesoleva ajani ära viinud. Ka:

- Kannatanu T J ütlused (tl. 2, tõlge 3), 22.04.2008.a. umbes kella 16.30 ajal läks

aadressil Xxx trepist üles ning 4. ja 5. korruse vahel tuli talle vastu tema endine elukaaslane K.B, kes tervitas ja lõi talle ootamatult rusikaga näkku. Ta

kaotas teadvuse ja ärkas K.B korteris, kus ta jätkas tema peksmist. Nikolai peksis teda rusikatega näkku ja jalgadega kehasse. Lööke oli palju. K.B sõnade kohaselt peksis ta teda selle eest, et ta maha jätsin ja elan koos teiste meestega ning ei

sõltu temast. Ei tea kaua peksmine kestis, kuna kadus ajataju. Pärast keegi koputas

uksele ja K.B läks ust avama. Tuppa tuli talle võõras mees ja kuni K.B

temaga rääkis, õnnestus tal ära joosta. Politseid kohale ei kutsunud, kuna kartis K.B kättemaksu. Arsti poole ei pöördunud, kuna kaotas ära oma dokumendid.

- Isiku läbivaatuse protokoll ja fototabelid (tl. 4 – 8), mille käigus tuvastati T J ´l

ülehuule siseküljel kerge verevalum ja marrastus, välisküljel nahk kergelt punakas,

vasaku külje alumiste ribide kohal paistes, selja peal vasakul küljel väike sinikas, mõlemad näo pooled paistes ning tugevalt sinised. Vasakul kõrval verevalum.

Kohtunik asub seisukohale, et K.B on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud

süüdistuses süüdi tunnistanud, tema ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning K.B süü

talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, kuna tema tahtlikult lõi kannatanut. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik K.B süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

K.B on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et kuna K.B pani teo toime katseajal tuleb

karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna

kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses ning mõistetud karistust suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud.

Violetta Kõvask Kohtunik