2-16-13084/17 · 2-16-13084/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-13084

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-13084 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 25. jaanuaril 2017

RESOLUTSIOON 1. Lahutada Xxxxja Xxxx abielu, mis on registreeritud 22. aprillil 2013 Tallinnas (abielukanne nr xxxx). 2. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

2-16-13084

2

Xxxxesitas 30. augustil 2016 Xxxxvastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu valedel alustel, eelkõige selleks, et hageja saaks kostja juures vanglas pikaajalistel kohtumistel käia. Kuna hageja on läbinud narkorehabilitatsiooni, ei soovi ta koos elada kostjaga, kes on sõltlane ja vägivaldne inimene. Hagejal puudub kostjaga kontakt ja ta ei tea temast 6 kuud midagi.

Kohus võttis hagiavalduse 19. septembril 2016 menetlusse. 10. novembril 2016 teatas hageja kohtule, et kostja asub xxxx.

Kohtuistungil selgitas hageja, et ta jääb esitatud hagiavalduse juurde ja soovib kostjast lahutada. Pooled sõlmisid abielu notari vahendusel sel ajal, kui kostja viibis kinnipidamisasutuses. Nad tutvusid rehabilitatsioonikeskuses. Kostja vabanes kinnipidamisasutusest 2015. aasta augustis. Abielu ajal muutus kostja kontrollivaks ja agressiivseks. Esines juhtumeid, mille käigus kostja peksis hagejat. 2015. aasta lõpus lõi kostja hagejat Koplis tänaval noaga kätte ja kõhtu. Hagejal õnnestus joosta poodi sisse, kus kutsuti politsei, kes kostja kinni võttis. Hageja ei näe võimalust kostjaga kooselu jätkamiseks, kuna kostja on ohtlik temale. Hagejal on uus elukaaslane ja ta soovib oma eluga edasi minna. Hageja sõnul on kostja talle kinnitanud, et ei soovi xxxx tagasi tulla – teda on Eestis karistatud tingimisi vabaduskaotusliku karistusega ja ta on Eestis tagaotsitav. Kostja on teadlik abielu lahutuse vaidlusest.

Kostja vastuväited

Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte 5. detsembril 2016 allkirja vastu (tl 50). Kostja ei ole kohtule kirjalikult vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte abielu sõlmiti 22. aprillil 2013. Hageja on esile toonud, et kostja on olnud tema vastu vägivaldne, kostja viibib hetkel narkovõõrutusravil xxxx ning ta on Eestis tagaotsitav. Hageja ei näe võimalust kostjaga abielu jätkamiseks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja kinnitas kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik enam taastada ja hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Hageja selgitas, et pooltel puudub ühisvara ja neil ei ole ühiseid lapsi.

Kostja on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Kostjal oli võimalus esitada vastuväide abielu lahutamise kohta, kuid kostja ei ole seda teinud. Selliselt leiab kohus, et kostja jättes vastamata kättetoimetatud hagile, on nõustunud abielu lahutamisega.

TsMS § 346 lg 2 järgi kohustab kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 alusel kui üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse

2-16-13084

3 tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja.

Kohus leiab, et praegusel juhul saab poolte abielu lahutada ka ilma, et kostja osaleks kohtuistungil. Kohtule on teada, et kostja oli Eestis tagaotsitav, mistõttu tema kohtusse ilmumine ei ole objektiivselt usutav (tl 55). Samuti on teada, et kostja viibib Xxxx narkovõõrutusravil, kuhu on talle kätte toimetatud hagimaterjalid (tl 48 ja 50).

Kuigi kostja ei ole isiklikult osalenud kohtuistungil ja ei ole ka kohtule kirjalikult vastanud, leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Hageja selgitas kohtuistungil põhjuseid, miks abielu jätkamine on võimatu. Üks sellistest põhjusest oli kostja vägivaldsus hageja vastu. Kohus ei saa kohustada hagejat jätkama abielu inimesega, kes on tema vastu vägivaldne. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kostja ei ole teinud omapoolt midagi, et taastada abielulisi suhteid või näidata hageja vastu üles hoolivust, nt ei ole hageja sõnul pooled enam pool aastat suhelnud. Ka see on kohtu hinnangul praeguses asjas oluline, kuivõrd abielu (isegi kui pooled ei saa viibida teineteisega koos) peab põhinema usaldusel ja teineteise hoidmisel ning kostjal oli võimalus oma abikaasa vastu üles näidata hoolivust ja hoidmist temale kirjutades.

Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu jätkamine ainult formaalselt paberil ei ole kellegi huvides. Tuleb anda pooltele võimalus oma eluga edasi minna ja saada õnnelikuks, olla hoitud ja austatud uues elus.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik