2-17-493/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAvalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. A. Haak kannab vangistust Viru Vanglas, avaldajal on mitmed kohustused nii riigi kui juriidiliste isikute ees, mida ta tasuda ei suuda.
Legislator headnote
AI generated2-17-493/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: A. Haak kannab vangistust Viru Vanglas, avaldajal on mitmed kohustused nii riigi kui juriidiliste isikute ees, mida ta tasuda ei suuda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata Aleksei Haaki menetlusabitaotlus.
2. Keelduda Aleksei Haaki pankrotiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastada
avaldus koos lisadega selle esitajale.
3. Saata kohtumäärus avaldajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1. Aleksei Haak esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse.
Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. A. Haak kannab vangistust Viru Vanglas,
avaldajal on mitmed kohustused nii riigi kui juriidiliste isikute ees, mida ta tasuda ei suuda.
Avaldaja andmetel ulatuvad kohustused 6 545,14 euroni. A. Haakil puudub töökoht, puudub
igasugune sissetulek ja vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. A. Haak soovib
kinnipidamisasutusest vabanemisel jätkata elu seaduskuulekalt ja asuda tööle. Avaldaja
märgib, et tema ülalpidamisel on veel kaks last. Ainsa väljapääsuna näeb A. Haak pankroti
väljakuulutamist.
Kohtuasja number
Kohus
2-17-493
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2017, Jõhvi
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Aleksei Haaki pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised
Avaldaja
(võlgnik):
Aleksei Haak (IK 36405016516,
viibimiskoht: Viru Vangla, Ülesõidu 1,
Jõhvi)
2. 11.01.2016.a määrusega jättis kogus avalduse käiguta ja nõudis riigilõivu tasumist avalduse
esitamisel, täpsustatud võla- ja varanimekirja esitamist, samuti seletuskirja esitamist
maksejõuetuse põhjuste kohta (PankrS § 13).
Avaldaja esitas kohtule täitemenetluste nimekirja ning kinnitas, et on töötu, maksualase
kuriteo eest ei ole teda süüdi mõistetud. Avaldaja kinnitab, et kohustub täitma PankrS § 173
nimetatud kohustusi ning asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse
algatamise, ei esine. A. Haak palub vabastada teda riigilõivu tasumisest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus jätab rahuldamata Aleksei Haaki menetlusabitaotluse ning keeldub
pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.
4. Avaldaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina
määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.
Menetlusabi andmise tingimused sätestab TsMS § 181 lg 1 so majanduslik võimetus kulusid
tasuda ning piisav eeldus, et menetlus on edukas.
Kohus on seisukohal, et TsMS § 181 lg 1 ja 2 sätestatud menetlusabi andmise eeldused
käesoleval juhul täidetud ei ole.
Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 p 8 tuleb võlgniku pankrotiavalduse esitamisel
tasuda riigilõivu 10 eurot.
Kohus on seisukohal, et olenemata sellest, kas isik viibib vabaduses või kinnipidamiskohas,
on ta võimeline tasuma avalduse esitamisel nõutava riigilõivu 10 eurot.
Pankrotimenetlus ei ole tasuta menetlus ning üldjuhul kantakse pankrotimenetluse kulud
(ajutise halduri, pankrotihalduri kulud) pankrotivara arvelt. Kui pankrotivara puudub,
kantakse kulud riigi vahenditest. Riik ei pea kandma kulu ka selle eest, et anda võlgnikule
avalduse esitamise võimalus.
Lisaks eeltoodule ei ole A.Haaki menetlusabitaotlus vormikohane (TsMS § 185, § 186).
6. Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 võib pankrotiavalduse esitada võlgnik ise,
põhistades oma maksejõuetuse (PankrS § 13 lg 1).
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei
ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
Kohus möönab, et avaldaja vangistuses viibimine ei välista tema maksejõuetust ega
pankrotiavalduse esitamise võimalust, kuid käesoleval juhul ei ole võimalik avaldusega
taotletud eesmärki saavutada.
7. PankrS § 14 sätestab pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused.
Kohus keeldub pankrotiavalduse menetlusse võtmast muuhulgas, kui esinevad muud
tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused.
TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata kui avaldusega ei ole
võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 sätestab pankrotimenetluse eesmärgid.
Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PankrS
ettenähtud korras.
Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma
kohustustest PankrS sätestatud korras (PankrS § 2 2. lause).
Tulenevalt maakohtule esitatud avaldusest on A. Haaki eesmärk pankrotimenetluse kaudu
jõuda kohustustest vabastamise menetluseni ja selle tulemusena vabaneda kohustustest.
Kohus selgitab, et kooskõlas PankrS § 176 lg 2 ei vabaneks võlgnik ka kohustustest
vabastamise menetluse tulemusena õigusvastaselt tahtlikult (s.t kuriteoga, selliseid kohustusi
millest võlgnik ei vabane on valdav osa, c 90 %) tekitatud kahju hüvitamise kohustusest.
Võlgniku kohustus(t)e aluseks on võlgniku enda õigusvastase tegevus, mistõttu ei saa kohus
läbi pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse vabastada isikut kriminaal ja -
väärteoasjas väljamõistetu hüvitamise kohustusest. Pankrotimenetluse eesmärk ei ole
vabastada kohustatud isikut õigusvastaste tegude eest määratud rahaliste karistuste,
sundrahade jms tasumise kohustusest.
Eeltoodust tulenevalt ei saavuta avaldaja pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise
menetlusega oma eesmärki.
Küll aga kaasneks menetluse läbiviimisega kulu riigile (pankrotivara puudub).
8. Kohus osundab, et A. Haak esitas 26.10.2015 a Harju Maakohtule pankrotiavalduse.
Kohus lõpetas menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemisega (tl 10-12) leides
muuhulgas, et võlgnik on tahtlikult oma maksejõuetuse põhjustanud.
TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta avaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud
Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus.
Kohus on seisukohal, et 26.10.2015 aastal ja 11.01.2017 käesolevas tsiviilasjas esitatud
pankrotiavaldused on esitatud samal alusel ning asjaolud muutunud ei ole (kohtule esitatud
materjalide põhjal).
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Raik
Kohtunik