2-16-18672/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-18672

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-18672 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX), lepinguline esindaja Kunnar Korsten (Filker OÜ, e-post: kunnar.korsten@gmail.com) Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX), lepinguline esindaja advokaat Annika Vait (Advokaadibüroo ALTERNA, e-post: annika@alternalaw.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 26. jaanuar 2017

RESOLUTSIOON 1. Lahutada XXXXja XXXXabielu, mis on registreeritud 29. detsembril 1999 Tallinnas (tõendi nr XXXX). 2. Tagastada hagejale riigilõiv 50 eurot ja kanda nimetatud summa XXXXarvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXXXX. 3. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

Hageja nõue ja põhjendused

2-16-18672

2 XXXXesitas 13. detsembril 2016 hagi XXXXvastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 29. detsembril 1999. Hageja ja kostja vahelised abielulised suhted on lõppenud. Hageja on soovinud pikaajalise lahuselu tõttu abielu lahutada, kuid kostja ei ole olnud nõus tulema perekonnaseisuametisse abielu lahutama. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu ning ta ei soovi abielu jätkamist. Hageja palub kohtul abielu lahutada. Lapse (sündinud 5. septembril 2000) hooldusõiguse osas vanematel vaidlust ei ole.

Kohtuistungil jäi hageja oma taotluse juurde ja palus abielu lahutada.

Kostja vastuväited

Kostja on hagiavalduse kätte saanud ning vastanud kohtule kirjalikult, et ta on abielu lahutamisega nõus (tl 19-20). Kostja nõustus kohtuistungil abielu lahutamisega.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte abielu sõlmiti 29. detsembril 1999 (tl 5). Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja kinnitas kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik enam taastada ja hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Ka on abielu lahutamisega nõus kostja, kes on vastuses hagile kinnitanud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, mistõttu ei vaidle kostja vastu abielu lahutamisele. Sama kinnitas kostja kohtuistungil. Pooled ei näinud võimalust taastada abielulisi suhteid. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Pooled lahendavad varalised vaidlused väljaspool seda hagimenetlust. Poolte ühise lapse hooldusõiguse osas pooltel vaidlust ei ole.

TsMS § 150 lg 2 p 3 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. XXXX on hagiavalduselt tasunud 12. detsembril 2016 Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 100 eurot, selgitusega „Hagiavaldus XXXX vs. XXXX.“ Hageja taotles kohtuistungil poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab riigilõivu tagastamise taotluse ja tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel poole tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Tagastatav riigilõiv kanda XXXX arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXXXX.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik