1-13-7917/140 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-7917

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-7917

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kaitsja

Merike Allikmäe (määratud korras)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid M.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu M.I (XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 24.01.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada M.I karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

06.04.2019.a, millest esimeseks 5 (viieks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada M.I katseajal 24 (kahekümne neljaks) kuuks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada M.I suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 (viis) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. M.I-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. M.I vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista M.I-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise

eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri

2800049777 ja selgitusse: „M.I , kohtuasi nr 1-13-7917, kaitsjatasu”. Kui

menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esindusele ja M.I-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 11.01.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Pärnu Maakohtu 13.01.2014.a kohtuotsusega tunnistati M.I süüdi KarS § 118 lg 1 p 1

järgi ja karistati teda 4 aasta ja 6-kuulise vangistusega. KarS § 68 alusel arvati mõistetud

karistusaja hulka M.I poolt eelvangistuses viibitud aeg, kinnipidamisest 07.04.2013.a.-

3 09.04.2013.a., so. kolm (3) päeva. M.I karistuse ärakandmata osa on seega vangistus neli (4) aastat viis (5) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva.

Pärnu Maakohtu 22.09.2014.a kirjast M.I-le nähtub, et mõistetud karistusest kuulub ära kandmisele vangistus 4 aastat 5 kuud ja 15 päeva.

Karistuse kandmise algus oli 22.10.2014.a ja lõpp on 06.04.2019.a.

M.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vangistuses teist korda. Vangistuse ajal on töötanud, läbis sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviistreening, 1

distsiplinaarkaristus. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

M.I kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et orteri omanik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve rakendamiseks talle kuuluvas korteris XXXX. M.I soovib ennetähtaegselt vabanenuna ja elektroonilisele valvele allutatuna asuda elama aadressil XXXX. Korter kuulub XXXX elavale kinnipeetava emale. Korteris elab M.I õde ja tema 3 alaealist last. Vabanemisel on M.I võimalik esitada taotlus

Kuressaare linna sotsiaalosakonnale ühekordse toimetulekutoetuse saamiseks, registreerumisel

Eesti Töötukassas saada töötu abiraha ja töötukassa poolt võimaldatavaid teenuseid. M.I

soovib asuda tööle raietöölisena XXXXOÜ. Töö liikuv iseloom ei võimalda elektroonilisele valvele allutatu asukohta igal ajahetkel määrata, mistõttu elektrooniline valve ei täida oma eesmärki. Elukohas XXXX on olemas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks.

M.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab M.I

tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla

arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör M.I-le

katseaja määramist kuni 06.04.2019 ja allutamist KarS § 75 sätestatud

käitumiskontrollile , leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on

abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Ringkonnaprokuröril Svetlana Maripuu´l ei ole

vabastamisele vastuväiteid. Prokuratuur ei soovi M.I tingimisi ennetähtaegse

vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta.

Kaitsja avaldas, et kinnipeetaval on väga hea iseloomustus, kinnipeetav on vanglas asunud paranemise teele.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et M.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

4 Kohus arvestab, et kinnipeetava käitumist vanglas saab üldjoontes hinnata korrektseks - 1 kehtiv distsiplinaarkaristus määrati isikule ligikaudu 1 aasta tagasi. Kuna viimasel ajal on kinnipeetav

suutnud käituda normikohaselt, võib eeldada, et ta püüdleb õiguskuuleka elu poole. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse

ajal. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on uue kuriteo toimepanemise ohuks muuhulgas alkoholi kuritarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil

avaldatud tahtest probleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu

hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Vangla on iseloomustuses välja toonud, et isikul on olemas motivatsioon oma käitumist muuta õiguskuulekamaks. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning alkoholist hoiduma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse,

kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab M.I tingimisi

ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli

ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on

võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör.

Pärast vabanemist on M.I olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning

kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.I , saades aru selle vajalikkusest ja

kasulikkusest oma elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest

vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/