1-16-7639/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-7639

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-7639

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid J.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu J.M (XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 24.01.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada J.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

04.09.2017.a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada J.M katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada J.M-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) taastada töövõimetuspension või asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. J.M-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. J.M vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja J.M-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 11.01.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Pärnu Maakohtu 07.09.2016.a kohtuotsusega tunnistati J.M süüdi KarS § 424 ja § 423 1

järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 1, § 75 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel 11 kuu ja 28-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 07.09.2016.a ja lõpp on 04.09.2017.a.

J.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat

on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral, vanglas viibib teist korda. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

J.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et isiku

lähivõrgustikku kuuluvad ema (elab ja töötab Pärnus) ja ema eelmisest suhtest sündinud

täiskasvanud lapsed; isa ja isa eelmisest suhtest sündinud täiskasvanud tütred. Kinnipeetava

vanemad on lahutatud ja elavad eraldi. Erki suhted mõlema vanemaga on head ja vanemad

3

püüavad toetada poega nii palju kui võimalik. Kriminaalhooldaja sõnul on Erki sõbrad küll

kriminaalse taustaga, kuid nad ei õhuta Erkit kuritegusid toime panema, pigem püüavad teda takistada joobnuna rooli minemast. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda aadressil: Kase

tee 4 Tali küla J.M-i vald Pärnumaa. Tegemist on korraliku maamajaga, mis kuulub kinnipeetava isale. Kinnipeetaval on majas omaette suur tuba. Teisi isikuid majas ei ela. Isa on

andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks ja temale elektroonilise valve

kohaldamiseks antud aadressil. Elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele ja sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Perekond on majanduslikult toimetulev. Isa töötab kohalikus koolis haldusjuhina ja FIE-na teeb kanalisatsiooniga seonduvaid töid. Isa sõnul pole antud ajal

pojale ametlikku tööd pakkuda, kuna puuduvad tööde tellimused, kuid isale kuuluva elamu juures on kinnipeetavale pakkuda maja renoveerimisega seonduvaid töid. Nii isa kui ka Pärnu linnas elav ema on nõus poega igati toetama ja abistama. Kinnipeetaval on probleeme tervisega, määratud töövõimetus 60% (saab töövõimetuspensioni).

J.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab J.M-i

tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla

arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör J.M-ile

katseaja määramist kuni 04.09.2017 ja allutamist KarS § 75 sätestatud

käitumiskontrollile kuni 04.09.2017, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi J.M-i tingimisi

ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et J.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla toetavad nii prokurör kui ka vangla. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt

esitatud materjalidele on uue kuriteo toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab

alkoholi. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda

edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Vangla iseloomustuses on välja toodud, et motivatsioon alkoholitarbimist vähendada on olemas. Kohus

usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada

teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.M-i tingimisi

ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli

ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on

4 võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on J.M olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.M, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/