2-16-8952/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2017.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-8952

Tsiviilasi

Irina Aljošina hagi Korteriühistu Viru 22A vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsiooniastmes

582,17 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. novembri 2016.a otsus (15. detsembri 2016. a

täiendav otsus)

Menetluse alus

ringkonnakohtus

KÜ Viru 22A apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja): Korteriühistu Viru 22A (reg kood 80378994),

lepinguline esindaja Jüri Sakkart

Vastustaja (hageja): Irina Aljošina (IK XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda KÜ Viru 22A apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu

17. novembri 2016.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-16-8952

menetlusse võtmisest ja lugeda apellatsioonkaebus tagastatuks

KÜ-le Viru 22A.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus tegi 17. novembril 2016. a tsiviilasjas nr 2-16-8952 otsuse, millega rahuldas

osaliselt Irina Aljošina hagi korteriühistu Viru 22A vastu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

582,17 eurot kahju hüvitamiseks. Maakohus tegi 15. detsembril 2016. a asjas täiendava otsuse,

millega täiendas kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohtuotsuse resolutsioonis on

ekslikult märgitud, et kohus täiendab Viru Maakohtu 26. oktoobri 2016. a kohtuotsust tsiviilasjas

nr 2-16-8952, ehkki asja materjalidest nähtuvalt toimus 26. oktoobril 2016. a tsiviilasjas

kohtuistung, kohus tegi otsuse 17. novembril 2016. a.

Korteriühistu Viru 22A esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru

Maakohtu 17. novembri 2016. a otsuse tühistamist ja asjas uue lahendi tegemist, millega jätta hagi

täielikult rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et KÜ Viru 22A apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 17. novembri 2016.

a otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuse hind 582,17 eurot, millises osas maakohus hagi rahuldas.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb

TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et

ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on

lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea

ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust

menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on

selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt

hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei

tähenda automaatselt, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigusnorme.

Ringkonnakohus märgib, et korteriomaniku ja korteriühistu vaheline suhe ei ole käsitatav

lepingulise suhtena, kuid maakohus ei ole seda ka lepingulise suhtena kvalifitseerinud ning

apellatsioonkaebuses toodud etteheited on selles osas asjakohatud. Samuti ei ole alust heita

maakohtule ette üllatusliku kohtulahendi tegemist VÕS § 115 kohaldamisel, kuna VÕS § 115 näol

on tegemist üksnes kõige üldisema kahju hüvitamist reguleeriva sättega, mis hõlmab nii lepingust

kui ka lepinguvälisest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumist. Muuhulgas hõlmab VÕS § 115

lg 1 korteriomaniku kahju hüvitamise nõudeid korteriühistu vastu maja haldamisega seotud

kohustuste rikkumise tõttu.

Korteriühistul on KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid

(Riigikohtu

otsus

nr 3-2-1-61-14,

p 30).

Maja

haldava

korteriühistu

tegevusetus,

sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste

tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine, võib olla omakorda tema

solidaarse vastutuse aluseks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-12-13, p 51). Korteriühistu ei saa jääda

passiivseks, vaid tal lasub hoolsuskohustus kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide

korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Korteriomanikul, kelle korteriomandi reaalosa torustik läbib,

on lisaks kohustus teavitada teisi korteriomanikke (olgu ka valitseja või korteriühistu vahendusel)

torustikust lähtuvatest ohtudest, sh torustiku amortiseerumisest ja lekkimisest. Korteriomanike

ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Sellest tulenevalt on

korteriomanikud kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste

ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku selleks

vajalike otsuste vastuvõtmiseks või kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks (vt ka

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-116-11, p 23).

Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul rahuldas maakohus hagi üksnes osaliselt ning seega jäi

purunenud torustikust tulenenud veelekkega kaasnenud kahju ca 35 % ulatuses hageja enda kanda.

Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust võimalus, et kahju eest võib olla vastutav ka korteri

nr 11 omanik. Kui oma kohustusi on rikkunud nii korteriühistu kui ka teine korteriomanik, siis on

korteriühistu jt vastutavate isikute vastutus solidaarne (vt VÕS § 137 lg-t 1). VÕS § 65 lg 1

kohaselt võib võlausaldaja omal valikul esitada nõude ka üksnes ühe solidaarvõlgniku vastu. Seega

ei tule ühe solidaarvõlgniku vastu hagi esitamise korral kontrollida, kas ka teise potentsiaalse

solidaarvõlgniku puhul on nõude rahuldamise eeldused täidetud. Solidaarvõlgnike omavahelisi

suhteid reguleerib VÕS § 69, sh tekib kohustuse täitnud solidaarvõlgnikul tagasinõue teiste

võlgnike vastu, v.a talle endale langevas osas. Eeldatakse solidaarvõlgnike osade võrdsust.

5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Apellant on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud 11. jaanuaril 2017.a riigilõivu 175 eurot.

Arvestades apellatsioonkaebuse hinda kuulus tegelikult tasumisele 125 eurot, seega on riigilõivu

tasutud 50 eurot nõutavast enam.

TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele kui apellatsioonkaebust ei võeta

menetlusse. Ringkonnakohus selgitab, et apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel õigus

taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 175 euro tagastamist

kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse

jõustunud lahendiga lõppemist.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/