4-08-7748/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-08-7748

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märtsil. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-7748 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Tõlk Ilja Malštšukov Väärteoasi K.H väärteoasi NPALS § 15¹ järgi Menetlusalune isik

K.H isikukood xxx, xxx; töökoht mermees Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K.H väärteoasjades nr: AB

1068625 ja nr: AB 886137 NPALS § 15¹ järgi ja mõista

karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku suuruses summas, s.o. 1800.00 krooni.

Välja mõista K.H-lt väärteomenetluse kulud:

joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine summas 840 krooni.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele

221023778606 Swedbank’is, viitenumber 4100064939.

Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantselsisse.

Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr

221023778606 Swedbank’is, maksekorraldusse märkida

viitenumber 2800049777 ja nõude liik. Kviitung tasumise

kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

2 kuriteoasjade kantseleisse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna poolt on 21.05.2008.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1068625 selle kohta, et K.H 21.05.2008.a. kella 18.25 ajal, viibides Tallinnas, Kolde pst-l Stroomi metsa juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega pani toime NPALS § 15¹ ettenähtud väärteo.

Samuti on Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna poolt 03.05.2008.a. koostatud väärteoprotokoll AB 886137 selle kohta, et K.H 03.05.2008.a. kella 18.45 ajal, viibides Tallinnas, Lõime 20 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega pani toime NPALS § 15¹ ettenähtud väärteo.

Kohus hoiatab tõlki KarS § 318, 321 järgi, võtab sellekohase allkirja.

Kohus selgitas 03.11.2008.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19; 98 lg 5 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi, taotlusi ei olnud.

Menetlusalune isik K.H kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja

tunnistas end temale inkrimineeritud väärteos süüdi täielikult, et oli väärteoprotokollides

nimetatud aegadel ja kohtades viibides eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset

ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kahetseb ning selgitab, et käesoleval ajal narkootikume ei

tarvita ning tasub rahatrahve. On asunud tööle meremehena ning selline töökoht distsiplineerib. Lubab enam uusi õigusrikkumisi mitte sooritada.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et K.H tuleks karistada rahatrahviga.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka

väärteoprotokollidega (tl 1); joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktidega (tl 2); tunnistajate ülekuulamise protokollidega (tl 5); õienditega karistuste kohta (tl 6-8; 7-9) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad,

karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. K.H-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada K.H edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et K.H on võimalik

3

karistada rahatrahviga. Käeolevad rikkumised on toimepandud aastal 2008. Uusi rikkumisi

K.H sooritanud ei ole, ta on asunud tööle ning tasub eelmiste rikkumiste eest määratud rahatrahve. Seega ei ole kohtu hinnangul otstarbekas teda ühiskonnast isoleerida, vaid teda on võimalik karistada rahatrahviga.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; NPALS § 15¹; Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik