4-16-9187/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

30.01.2017.a

Kohus

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kohtunik

Aime Ivanson Kohtuistungi sekretär Maire Viksi

Kaevatav otsus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 02.12.2016.a. otsus väärteoasjas nr 2302,16,016250 R.L-i karistamises LS § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik R.L, isikukood XXX

(kaebuse esitaja) elukoht: XXXX töökoht: XXXX AS,tootmisjuht

Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik R.L menetlusaluse isiku kaitsja – advokaat Indrek Sirk *kohtuvälise menetleja –PP KKB liiklusjärelevalvekeskuse –esindaja Enel Kuiv

Menetluse liik kaebemenetlus

LÕPPOSA

Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 02.12.2016.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,16,016250 R.L-ile

LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahvi korraga täies ulatuses tasumise osas ja täielikult LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 840 eurot tasumine ositi neljas osas, igas kuus tasuda 210 eurot. Rahatrahvi esimene osa on tasutud 24.12.2016.a. ja järgmine osamakse,

s.o 210 eurot tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul ja järgmised osamaksed iga järgmise kuu viimaseks kuupäevaks.

Rahatrahv tasuda Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 02.12.2016.a. otsuses väärteoasjas nr. 2302,16,016250 märgitud

Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas või EE

932200221023778606 Swedbankis, EE 403300333416110002 Danske Bank või EE

701700017001577198 №rdea Pangas. Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber 10220165216428 Väärteoasi nr.4-16-9187

Jätta R.L-ile lisakaristus kohaldamata.

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada

kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud

kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Kaevatava otsuse sisu

R.L-i karistati LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 210 trahviühikut, s.o 840 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, selle eest, et tema 13.11.2016.a. kell 12.22 Tallinnas Pärnu maanteel Kastani ja Lõo tn vahel, liikudes

Rohula tn suunas, juhtis mootorsõidukit Hyundai I30 reg.numbriga XXXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l

kohta. Sellise tegevusega rikkus R.L liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Taotlus

Kohtule esitatud kaebuses palub R.L lisakaristusena määratud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks tühistamist, rahatrahvi vähendamist ja võimalust tasuda

rahatrahv ositi neljas osas, sellest esimene osa 210 eurot on tasutud 24.12.2016.a. Kaebusest

nähtuvalt menetlusalune isik kahetseb toimepandut ja leiab, et otsus ei ole proportsionaalne, arvestades tema senist seaduskuulekat käitumist, puuduvad mistahes varasemad rikkumised. Kaebuse esitaja leiab, et kui kohtuväline menetleja on määranud esmakordse seaduserikkumise

eest põhikaristusena keskmisest kõrgema karistusmäära, milleks on rahatrahv 210 (mitte 150)

trahviühikut, siis ei ole see proportsioonis karistusseadustikus kirjeldatud süü suuruse

mõõtmisega. Põhikaristusena määratud rahatrahv moodustab enam kui pool tema igakuisest sissetulekust ning omab seetõttu iseenesest juba tema jaoks eripreventsiooni.

Juhtimisõigust vajab seoses tööga ja perekondlike kohustustega. Kohtuistungil loobus menetlusalune isik rahatrahvi vähendamise taotlusest.

Kohus juhindub V™S § 132 p. 2.

Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 22.02.2017.a. kell 13.00

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/