3-16-2020/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

30.01.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2020

Haldusasi

U. L. V. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.11.2015

(kinnitatud 08.12.2015) ehitusteatise nr 1511202/02370 auto

varjualune tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: U. L. V.

Vastustaja: Tallinna linn, esindaja Merike Kraam

Kolmas isik: R. S.

Menetlustoiming

Tähtaja küsimuse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta U. L. V. taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada seoses kaebetähtaja rikkumisega haldusasjas nr 3-16-2020 menetlus.

3. Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist Justkv OÜ poolt U. L. V. kaebuselt

07.10.2016 tasutud riigilõiv summas 15 eurot selle kandmisega Justkv OÜ arveldusarvele

nr EE157700771002187438.

4. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(HKMS § 124 lg 4; § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U. L. V. esitas 10.10.2016 (täiendatud 27.10.2016) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 09.11.2015 ehitusteatise nr 1511202/02370 „Auto varjualune“ tühistamiseks.

Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palub peatada vaidlustatud ehitusteatise

kehtivus ja ehitustegevus kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Kaebuselt on tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kaebuse esitaja taotleb tühistamisnõude esitamisel kaebetähtaja ennistamist.

2. 08.11.2016 määrusega jättis kohus kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus jättis oma 08.12.2016 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 08.11.2016 määruse muutmata.

3. 19.12.2016 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks.

4. Kaebaja palub tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ennistamist. Kaebaja leiab, et tähtaja

ennistamise vajaduse on tinginud vastustaja tegevus, sest vastustaja ei arvestanud kaebaja esitatud

xxxxxxx projekti aastast 1989, vaid nõudis uue kaasajastatud projekti esitamist, et kõrvaldada

ehitisregistris olevad puudused seoses hoone paiknemisega. Kaebaja taotles vastustajalt uue

ehitusprojekti tellimiseks ajapikendust kuni 2016. a juunini. Vastustaja taotlusele ei vastanud.

Halduskohtule kaebuse esitamine viibis tulenevalt kaebaja ja arhitekti koostöö katkemisest ja kaebaja

rahalistest raskustest. Edasine aeg kulus kohtu poole pöördumise dokumentide kogumisele ja

ettevalmistamisele. Enne käesolevat vaidlust ei teadnud kaebaja xxxxxx hoone ehitusdokumentatsiooni

puudustest. Kaebajal endal puuduvad kohtu poole pöördumiseks vajalikud oskused ning ta sai kaebuse

esitada tänu õigusteadmistega sugulasele.

Kaebaja leiab veel, et tähtaja ennistamise tingivad vastustaja poolne uurimiskohustuse oluline

rikkumine.

Lisaks oli kaebajale raskendavaks asjaoluks 2012-2017 kestnud väga kurnav kohtuprotsess (asi nr 2-13-

5635) abielu lahutusega seoses, mis muutis kaebaja peaaegu täielikult maksevõimetuks. Lisaks oli

vaidluse all ka omandiõiguse küsimus aadressil xxxxxxx, mis tegi kaebajal sisuliselt võimatuks

igasuguse ametliku asjaajamise seoses antud kinnistuga. Nimetatud tsiviilasi 2-13-5635 on lahendatud

ja jõustus 16.01.2017, millega jäeti kaebaja xxxxxxx omanikuks.

Sellest olukorrast oli teadlik ka R. S. ning kasutas seda olukorda ära, et oma naabrit survestada. Kaebaja

leiab, et R. S. arvamus, et ehitis pole tuleohtlik, on täielikult vastuolus kehtivate tuleohutusnõuetega.

Täiendav kivimüür (R. S. ettepanekul) ei saa olla kompromiss, sest see piiraks veel enam kaebaja

eluruumide akendest sisse voogavat valgust ning loomulikult vähendaks ka kinnisasja väärtust.

5. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tühistamiskaebus on esitatud halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud kaebetähtaega rikkudes ning puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning vastav

taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Ehitusteatis väljastati 08.12.2015 ning selle väljastamisest teavitati ka kaebajat (kaebuse täienduse lisa

2.1). Arvestades, et kaebaja pidi vaidlustatud ehitusloast teadlik olema juba 2015. aasta detsembris, on

kümme kuud hiljem esitatud kaebus ilmselgelt kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja on taotlenud

menetlustähtaja ennistamist ja toonud rida põhjendusi, mis takistasid tal kaebus õigeaegselt esitada.

Vastustaja esitatud põhjendustega ei nõustu ning leiab, et kaebaja finantsilistesse raskustesse sattumine

ning tema suhtes algatatud haldusmenetlus ei ole argumendid, mis takistaksid kaebajal õigeaegselt

haldusaktile kaebus esitada.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning

sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 124 lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline

taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta

põhjendatud määruse. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg 2.

HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates.

7. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel.

HKMS § 71 lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast

menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva

möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal ajal

tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja

ennistamist taotletakse.

HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata

jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu

haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud

kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.

8. Käesoleval juhul on vastustaja taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise

tõttu. Kaebaja palub kaebetähtaeg ennistada.

9. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebajat oli ehitusprojektiga tutvumise võimalusest teavitatud

ning kaebaja esitas vastuväited ehitusprojektile 30.10.2015. Samuti puudub vaidlus selles, et vastustaja

esitas 08.12.2015 kirjaga kaebajale teate ehitusprojekti kooskõlastamisest ning vastused kaebaja esitatud

vastuväidetele (kd I tl 31-32). Sellest kirjast ilmnes selgelt, et vastustaja otsustas kaebaja esitatud

vastuväidetest hoolimata auto varjualuse ja piirdeaia ehitusprojekti kooskõlastada ning kandis

ehitusteatise nr 1511202/02370 ehitisregistrisse. Lisaks kinnitab kaebaja, et jälgis 2016. a suvel auto

varjualuse ehitamisega seotud ehitustööde toimumist. Seega sai kaebaja juba 2015. a detsembris teada

ehitusteatise kandmisest ehitisregistrisse ning nähes 2016. a suvel ehitusteatisele vastavate ehitustööde

toimumist, pidi kaebaja hiljemalt sel ajal ilmselgelt mõistma, et tema õigusi rikkuda võiv haldusakt on

välja antud ning selle alusel on juba alanud ehitustööd. Sellest lähtuvalt on kohus jätkuvalt seisukohal,

et kaebuse esitamine alles 10.10.2016 on toimunud kaebetähtaja olulise rikkumisega. Kohus leiab, et

kaebuse põhjendused ei tingi kaebetähtaja ennistamist. Eeltoodu õigsust on kinnitanud ka Tallinna

Ringkonnakohus oma 08.12.2016 määruses.

Kaebaja enda elamuga seonduva teise haldusmenetluse samaaegne toimumine ning õigusteadmiste

puudumine ei ole sellised kaalukad põhjused, mis võiksid olla käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamise

aluseks. Selliseks aluseks ei ole ka teise kohtumenetluse toimumine. Asjaolu, et kaebaja omandiõiguse

küsimus oli samuti teises kohtuasjas vaidluse all, ei saanud takistada kaebajat esitamast käesolevat

kohtukaebust. Ka rahapuudus ei ole käesoleval juhul arvestatav põhjendus kaebuse tähtaegselt esitamata

jätmiseks, sest kaebajal oleks olnud võimalik taotleda riigi õigusabi.

Kohus selgitab, et asjaolu, et isik ei oma juriidilist haridust ei anna vastavalt kehtivale seadusele ja

kohtupraktikale kohtule võimalust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja ennistamise aluseks saab

olla üksnes objektiivne takistus. Kuigi kohtupraktikas on erandlikel juhtudel arvestatud ka

menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt

juhtida, siis käesoleval juhul leiab kohus, et puudub alus kaebuse esitaja puhul tuleks sellise erandi

tegemiseks lähtudes tema isikust. Tegemist ei ole ei õiguslikult ega ka reaalses elus keeruka

küsimusega. Käesoleval juhul on tegemist naaberkinnistule väljastatud ehitusteatise vaidlustamisega,

millise väljastamise menetlusse oli kaebaja mh kaasatud ja selle resultaadist ja ehitisteatise

väljastamisest informeeritud.

Eeltoodut toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 lahend nr 3-3-1-57-02, kus Riigikohus on

märkinud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu

inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud

piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse

hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka

subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei

ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. (vt ka

Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-38-01- ja 3-3-1-75-08).

Arvestades eelpool välja toodud asjaolusid sh seda, et kaebaja pidi tegelikult mõistma juba hiljemalt

08.12.2015, et ehitusteatis on välja antud (või vähemalt 2016 suvel, kui algas ehitustegevus), kuid

kaebaja pöördus kohtu poole alles 10.10.2016, siis sellist viivitust ei saa õigustada kogenematusega

õiguslikes küsimustes.

10. Kohtusse pöördumise õigusele piirangute, sh kaebetähtaja, kehtestamiseks annab aluse eeskätt

Põhiseaduse §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu

haldusakte ja –toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust ja

kindlust, et isikute tehtu säilib.

Käesoleval juhul oleks kaebaja pidanud vastava tühistamisekaebuse esitama kohtule hiljemalt

08.01.2016 (vt ülal HKMS § 46 lg 1). Kaebaja vastavat kaebust seaduses sätestatud tähtaja jooksul

esitanud ei ole. Kaebaja ei ole kohtule esitanud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis võiks tingida

kaebetähtaja ennistamise ja kohtul tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2

alusel.

11. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv

15 eurot HKMS § 105 lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastada. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse käesoleva

määruse jõustumisel.

12. Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse. Menetluse

lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Vastustaja ega kolmas isik ei ole

esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik