4-17-230/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2017

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-17-230 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi P.P väärteoasi Liiklusseaduse §224

lg.2 järgi Kaebuse esitaja P.P sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Kohtuväline menetleja Mxxx Kxxx

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

vanemväärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskonna ennetusja

Jõhvi

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Mxxx Kxxx 22.12.2016

otsus väärteoasjas nr.2440,16,008624 P.P karistamise osas Liiklusseaduse § lg.2 järgi rahatrahviga trahviü 224 200 hiku ulatuses, s.o. summas 800 (kaheksasada) eurot osas. – tühistada põhikaristuse suuruse

Mõista P.P-le Liiklusseaduse §224 lg.2 al

usel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600 (kuussada) eurot.

Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 22.12 väärteoasjas nr.2440,16,008624 .2016 otsus

muutmata.

P.P kaebus rahuldada.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

2

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v tutvuda alates 30.01.2017. õimalik

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik

Prefektuuri Jõhvi Nxxx Gxxx koostas 04.12.2016

kohta

väärteoprotokolli nr. AB 1500244 P.P selles, et viimane xxxx kell

xxpõiktänaval mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68

. mg

Sellega rikkus P.P

Liiklusseaduse §69 lg.3 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskonna ennetusja

Jõhvi

menetlustalituse menetlusteenistuse eomenetleja Mxxx kxxx 22.12.2016 vanemväärt

otsusega m Liiklusseaduse §224 väärteoasjas nr.2440,16,008624 äärati P.P-le lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 200 . trahviühiku ulatuses, s.o. summas 800 €

Otsuse kohaselt oli kergendavaks asjaoluks kahetsus ning raskendavad asjaolud

puudusid. Kuna menetlusaluse isiku puhul sai arvestada karistust kergendava asjaoluga, säilitati

isikule karistuse määramisel mootorsõiduki juhtimisõigus. Sanktsiooni keskmisest

määrast suurema rahatrahvi määramine oli tingitud asjaoludest, et kohtuväline menetleja nägi isiku teos tahtlust. Tuvastatud alkoholikogus väljahingatavas õhus oli

suur ja selle olemasolu on inimesele ka tajutav. Menetlusaluse isiku süü teo toimepanemises on s

uur. Samuti on võetud arvesse teo toimepanemise kohta.

P.P esitas 11.01.2017 Viru Maakohtule parandatud kaebuse, s palus mille

vähendada rahatrahvi suurust või võimaldada selle asemel teha üldkasuliku töö tunde. Kaebuse kohaselt leidis selle esitaja, et rahatrahvi määr on liiga suur. Kaebuse esitaja peres on alla 2-aastane laps ja kaebuse esitaja on peres põhiline ülalpidaja. Lisaks

sellele toetab kaebuse esitaja võimaluse piirides oma vanemaid, kes ei saa ise majanduslikult hakkama. Kaebuse esitaja ei soovinud kohtu

istungist osa võtta.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 26.01.2017 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/1147-5 palub . jätta kaebus rahuldamata

Vastuse kohaselt on kaebuses välja toodud üksnes paljasõnalised asjaolud isiku perekondliku olukorra kohta. Karistuse suurus seab piiranguid isiku harjumuspärastele

väljaminekutele. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et sellistel alustel, kus oma

tegu ei ole isegi püütud põhjendada, vastuvõetud otsus tühistamisele ei kuulu.

Menetlusalune isik näeb ainult karistuse tulemusena tekkivaid piiranguid oma heaolule, teo tõsidusele ja raskusele ei ole mõeldud. Kohtuvälise menetleja esindaja

leidis, et määratud rahatrahv on proportsionaalne ning vastab karistuse mõistele.

Karistamise aluseks on isiku süü. Karistus vastab käesolevas asjas KarS §56 lg.1 sätetele. Karistuse määramisel on arvesse võetud isiku süü suurust, tegu on toime

pandud tahtlikult. Karistuse määramisel on arvestatud kergendava asjaoluga,

3 kahetsusega ning seetõttu on säilitatud ka mootorsõiduki juhtimisõigus. Arvesse on võetud teo toimepanemise kohta – asulasisene tee.. raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja oli nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjal idis, et P.P idega, le

k

aebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta ei soovi kohtu . istungist osa võtta

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 26.01.2017 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/1147-5 Viru Maakohtu 23.01.2017 p -17-230 äringule nr.4 nähtub, et kohtuväline m kirjalikus menetluses. enetleja on nõus väärteoasja lahendamisega

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjal est nähtub, et menetlusalusele isikule määratud id

on karistus Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel.

Liiklu

sseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse

alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 04.12 koostatud vää .2016 rteoprotokollist nr. AB 1500244 ja vaidlustatavast 22.12.2016 ot teoasjas nr.2440,16,008624, on menetlusalune

susest väär isik rikkun

ud Liiklusseaduse §69 lg.3 nõudeid.

Liiklusseaduse stab §69 lg.3 säte , et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

4

Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas

õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut

kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga

või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Indikaatorvahendi kasutamise 04.12.2016 protokollist ja T liku alkomeetri kasutamise 04. .2016 protokollist õendus 12

koos väljatrükiga, on alkoholijoove menetlusalusel isikul tuvastatud indikaatorvahendiga (Lion 500 nr.13650) 04.12.2016 kell 0 mg/l) ja

05.10 (näit oli 0,4

tõendusliku alkomeetriga (Dräger Alcotest 7110 EST nr.ARDF-0054) 04.12.2016 kell 05.20 (näit oli 0,73 , laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplik lugem 0,68 mg/l

) mg/l . Samadest protokollide joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule oli st nähtub, et

selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest, õigust tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse, õigust esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule. Samuti selgitati kontrollile allutatud isikule, et tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe

tuvastamisest keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove vereproovi uuringuga.

Asjaolu, et need õigused olid menetlusalusele isikule selgitatud, on viimane kinnitanud

mõlemas protokollis omakäeliselt allkirjaga.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Nimetatud Indikaatorvahendi kasutamise ja T

õendusliku alkomeetri kasutamise protokollide menetlusaluse isiku

ga on kooskõlas ka enda ütlused ja kaebuse väited.

Menetlusalune isik on alates esimesest ülekuulamisest oma süüd tunnistanud ja kahetsenud.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut

oli põhjendatult istatud Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, kuna ta rikk kar

us

Liiklusseaduse §69 lg.3 õustub kohtuvälise menetleja . Maakohus n otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt

uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit

alkoholijoobe seisundis, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetle otsus rahatrahvi määramise osas jätta ja muutmata.

5

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karist 00 trahviühikut

usena ette rahatrahvi kuni 3 , aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 200 Otsuse kohaselt on kergendava trahviühiku ulatuses. asjaoluna arvestatud kahetsust.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt üle määra. sanktsiooni keskmise Kuigi väärteomenetlusega on kindla süü L ks tehtud menetlusaluse isiku iiklusseaduse

§224 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja

karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise

menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavut

ada

rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole põhjendatud, kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata.

N .2016 agu nähtub vaidlustatavast 22.12 otsusest, on kohtuväline menetleja karistuse määramist põhjendanud üleüldiste väidetega oguse määra, tahtluse, tuvastatud alkoholik

süü suuruse ja teo toimepanemise koha põhjendus osas. Sellised ed sobivad igasugusesse otsusesse. Vaidlustatavas 22.12.2016 otsuses ei ole ühtegi põhjendust karistuse määramise osas konkreetsele menetlusalusele isikule ja sellest otsusest ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule vajalik

määrata üle sanktsiooni keskmise määra

suurusega rahatrahv. Asjaolu, et alkoholi piirmäär oli Liiklusseaduse §224 lg.2 ettenähtud peaaegu maksimaalses suuruses, ei

saa olla raskendavaks asjaoluks, kuna see sisaldub juba Liiklusseaduse §224 lg.2 dispositsioonis. Samuti ei ole võimalik raskendava asjaoluna käsitleda tahtlust.

Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas

asjas seaduslik alus olemas. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem. Kuna käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt arvestatud varasemat karistust, siis tuleb kõigepealt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning menetlusaluse isiku poolt süü

tunnistamisest ja kahetsusest. Maakohus leiab, et seega tuleb menetlusalusele isikule

mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Maakohus arvestab siinjuures

menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust alates esimesest ülekuulamisest, samuti seda, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsusest nähtuvalt

6 selle tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku varasema karistusega. Samuti arvestab

maakohus tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholijoobe määra.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja tühistada otsus rahatrahvi suuruse osas

.

Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus rahatrahvi suuruse osas,

vähendada rahatrahvi suurust ning mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrah . v sanktsiooni keskmises määras

Vastuseks kaebuse taotlusele üldkasuliku töö kohaldamise kohta märgib maakohus, et Väärteomenetluse seadustiku §132 seda ei võimalda.

Maakohus märgib, et pannes toime väärteo, peab menetlusalune isik arvestama karistuse järgnemisega ning see karistus ei saa ega tohi olla kindlasti selline, mille

kandmist menetlusalune isik ei taju. Karistus peab ilmselgelt menetlusaluse isiku elukorraldust piirama. Asjaoluga, et menetlusalusel isikul on alaealine laps ja abi vajavad vanemad, pidi kaebuse esitaja arvestama enne alkoholijoobes rooli istumist.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada põhikaristuse suuruse

osas, teha selles osas uus otsus ning rahuldada menetlusaluse isiku kokkuvõttes kaebus.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik