4-09-2839/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.märts 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-2839 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi F.E väärteoasi NPALS § 15 1 järgi Menetlusalune isik

Asja läbivaatamise kuupäev F.E (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub)

23.märts 2009.a. Istungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Tõnis Gents

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus

otsustas: Süüdi tunnistada F.E NPALS § 15 1 järgi ja mõista karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva. Kohustada F.E asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 01.05.2009.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

F.E poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel, kohaldada F.E suhtes sundtoomist arestimajja.

Välja mõista F.E-lt ekspertiisitasu 450 (nelisada viiskümmend) krooni riigituludesse

ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber 2800049777.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

F.E-le on koostatud 06.02.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1110325 selle kohta, et tema,

viibides 06.02.2009.a kella 11.00 ajal Tallinnas, aadressil Pae 60, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151.

Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 307/41 nähtub, et 06.02.2009.a. esinesid F.E fentanüüli ja metadooni tarvitamistunnused.

F.E kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu üle talle isiklikult 10.03.2009.a. Seega oli ta kohtuistungi toimumise ajast ja kohast

teadlik Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Ta jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate materjalidega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib

menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad

järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada F.E väärteoprotokollis kirjeldatud

rikkumise eest arestiga 8-päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Isikut on ka varem korduvalt arestidega karistatud.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke

materjale, leidis, et F.E süü väärteo toimepanemises 06.02.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 307/41, mille järgi esinesid

F.E 06.02.2009.a. fentanüüli ja metadooni tarvitamistunnused (lk 3), saatekirjaga

joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (lk 4), saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 314 (lk 5), mille kohaselt oli F.E-lt võetud analüüsi tulemus fentanüüli ja metadooni suhtes positiivne. F.E poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 1 järgi on õige.

Kohtu hinnangul on F.E väärteo toime pannud tahtlikult. Kohus, hinnanud

väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo

toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut

karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja

58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et F.E on varem väärtegude toimepanemise eest

karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada

menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna tal puudub ka sissetulekuallikas. Jättes tasumata

varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. F.E ei ole varasematest karistustest, sh arestid, järeldusi teinud

ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab

oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades

eeltoodut, leiab kohus, et F.E tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga 8 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata

tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.mai 2009.a.

Aulike Salo Kohtunik